Kõik bambusõ pääle!

Pandakaru ollõv välläkuulmise piiri pääl. Inemise näid hoitva ja süütvä, aga mõtsikun luudusõn jääs näile süüki veitüs. Muidu küländki üterahvastõt Hiinan om näile määnegi maalapikõnõ eräldet, aga tuud om suurõlõ eläjäle veidü. Imelik külh, et suurõn Aasian, kon tühjä maad küländ, kõlbas hiidpandalõ õnnõ määnegi lapikõnõ. Aga kui arvõstami, et hiidpanda süü õnnõ bambust, sis ei olõki imelik. Häös bambus, häös ka panda. Mi vana hää päntjalg lätt kaarapõldu, park kere täüs ja haukas mõtsan mustkiid pääle. Vahel lakatas mõnõ mesipuu kah är, kül valitsus mass kinni (kui mass). Talvõs käänd ülepää puhkama. Ei putu tälle määnegi bambus, tima aja läbi eestimaidsõga.

Kas meile säält midägi tutvat kah miilde halgatas? Vanast ollõv saarlasõ käünü mandri pääl kraavi kaibman. Päivä tulliva, telsevä pernaasõ käest paatävve keedukartult, seie kõtu täüs ja lätsi õdakult kraavi kaibma. Hummukus oll’ kraav valmis. Kartult kulusi peris suur paatäüs, aga kiäki es lähä rasva vai ülekaalulidsõs. Mis sais meil põrõlt om?

Juudi ja araablasõ teedüperäst tsialihha ei süü. Näide liha piät olõma koššer vai halal, tuu tähendäs väega erilist looma pidämist, tapmist ja tükeldämist. Sääne liha om, arvada, üle kümne kõrra kallimp. Muide, Eestin omma olõman nii koššõr- kui halalrahva. Tõsõst küllest, mu kaonu naabrinaanõ es võta üttegi muud lihha suu sisse ku õnnõ tsialihha. Latsi kasvat’ kah säändsen vaimun. Mu naasõ sugulasõ omma ütsjagu taimõtoitlasõ (vegani). Näile ei kõlba määnegi liha. Mõnõ ei süü kalla, noid om Eestin kah. Terve suur mongoli rahvas ei süü kalla, a tuuiist aetas sääl rasvast lambalihha mehemuudu näost sisse. Eestin om hulga inemiisi, kiä põlgva lambalihha, et tuul ollõv kasukamaik. Kiäki näist ei olõ kasukat maitsnu.

Kanalihast jäl söövä Eesti inemise õnnõ rinda ja kintsõ. Mõnõ kanapidäjä ei tapa üttegi kanna ja laskva näil koolda ajalikku surma.

Lihatõpriidõ kasvatamist alostõdi Eestin herefordi tõuga, a tull’ vällä, et näide liha õks peris hää ei olõ, om ülearu tummõ. Sis tuudi sisse angusõ tõug, tuu pitiv heledämbä lihaga olõma.

Kuis om lugu muu söögikraamiga, miä poodin saia om? (Saia om pia kõkkõ, hülgeliha vast vällä arvat). Ostõtas küländ pall’u vällämaal toodõtut kraami, tuu om inämbjagu odavamp. Põrõlt omma eestläse kõik ilma läbi käünü ja kel silmä valla, piäsi tiidmä, mis nippega vällämaal söögikraam ilusas tetäs. Tomadi ja kurgi omma ka maigust tunda.

Kokkuvõtvalt: mi liigumi pikki sammõga sinnä, kon pandakaru uma söögisortmisega om. Ku nii edesi lätt, piät perämise eestläse kah loomaaida pandma – nutitelefon kätte ja las mängvä. Küläliisil hää kaia läbi puurivarbu. Ma arva, et ku näile kõrraperäliselt bambust ette anda, nä uma läptopi mant kavvõmbalõ ei tüküki.

Pulga Jaan

Kõik bambusõ pääle!2019-01-29T14:13:01+02:00

Valsi Aile: hää seltskund ja armsa latsõ härgütäse priitahtlikku tüüd

Kodotütre tähisti 19. vahtsõaastakuu pääväl Räpinäl pidolidsõlt umma aastapäivä. Kaitsõliidu Põlva malõva nuurijuhendaja Valsi Aile kõnõlõs lähembält, midä esämaalidsõ kasvatusõ organisatsiooni tegevä.

Kodotütril oll’ aastapäiv, Räpinäl peeti suurt pito. Kuis läts’?

Häste läts’. Pito om iks kerge pitä, võistlust vai laagrit om pall’o rassõmb tetä. Meil oll’ üleriigiline üritüs: üle Eesti tulliva kokko nuurijuhi, kes kodotütridega tegelese. Näile sooviti õnnõ, tunnustõdi tettü tüü iist ja anti vällä avvohindu. Egä maakund andsõ aasta pärli tiitli, kas rühmäjuhilõ, rühmäle, mõnõ teo iist vai tugõjalõ. Mi Põlva ringkunnan valisimi aasta pärlis Räpinä valla, tuu om tugõnu uma valla nuuri Kaitsõliiduga köüdetüid tegemiisi. Om avitanu laagrit tetä ja inventari osta ja moraalnõ tugi om kah olnu.

Midä kodotütre ja noorõkotka tegevä?

Mi kasvatami Eesti kodanikkõ. Esämaalinõ haridus käü seost läbi. Oppami ka tuud, kuis nuur hindäga häste toimõ saas. Vahel om nii, et edimält ei mõista latsõ kotti pakki, tõisiga rehkendä, a ku omma mitu aastat kodotütre-noorõkotka olnu, sis saava tuu selges.

Ku pall’o Põlva maakunnan kodotütrit ja nuurkotkit om?

Tütärlatsi om veidükese alla 300. Poissõ om tsipa veidemb, 250 ümbre. Küländ suur arv, latsi jääs jo kõik aig veidembäs. Mitu kuuli om kinni pantu, Mikitamäe ja Orava lätsi Põlva maakunna alt är. Nii et liikmidõ arvu kasvata om küländ rassõ, innembä tulõ noid, kes omma, rohkõmb hoita.

Ku tihti ja mis ettevõtmisõ teil omma?

Omma üleriigilidse ettevõtmisõ, uma malõva üritüse ja ka rühmäüritüse. Midä aktiivsõmb om rühmäjuht, toda rohkõmb asjo tetäs. Meil om näütüses Leevi rühm sääne. Minevä aasta oll’ näil nii pall’o ettevõtmiisi, et ei jõvvaki üles lukõ. Räpinä om kah häste teküs olnu.

Kuis om lugu rühmäjuhtõga?

Vahtsit juhtõ om rassõ löüdä, selle et seo om vabatahtlik tüü. Mi iks naarami, et mi normaalsõ inemise ei olõ, teemi siin ilma palgalda tüüd, võõridõ latsiga. Laagrin käümine om suur vastutus. Tihti olõmi saanu säändse juhi, kellel om uma lats rühmän ja tuuperäst viisis tä ka rohkõmb tetä.

Kas nutimaailman om esämaalinõ kasvatus rassõmb?

Olõs vaia jah rohkõmb mittenutilikkõ tegemiisi. Latsõ saava koolin seod nutivärki, koton niisama, ja sis tulõva laagrihe, kos om kah nutivärk. Mõni taht väega, et teeme kõik järgukatsõ ja muu internetin, ja mõnõ as’a mi teemiki. A meil om olnu ka säändsit laagrit, kon inne algust olõmi nutitelefoni är kor’anu. Edimält tuss’otõdas, perän üteldäs: okei.

Kas noorõ käävä hää meelega laagrin?

Jah, iks hää meelega. Ma ei saa üteldä, et kõik ligi 600 nuurt tahtva laagrin kävvü, a suur jago külh. Egäl latsõl omma uma soovi, uma tahtmisõ. Mõni lats ei taha sukugi laagrihe minnä, ütles, et ei taha kotost är olla. Meil om antu ka sääne võimalus, et lats tulõ laagrihe, imä vii õdagu kodo, hummogu tuu tagasi. Kiä ei taha tulla, tege tõisi asju üten. Taht näütüses matkata vai tsehkendä. Meil om võimaluisi egäsugutsit.

Ku kavva oldas kodotütär ja nuurkotkas?

Kodotütres ja noorõskotkas saa astu säitsmeaastadsõlt. Ku 19 saat, arvatas sinno vällä. Sis võit edesi astu kas Naiskodokaitsõhe vai Kaitsõliitu. Tuu üleminek ei olõ väega lihtsä, millegiperäst iks veidü lätt üle.
A om ka mõni tütrik, kes om tulnu ildampa: om olnu kodotütar, om är lännü, sis uma kooli är lõpõtanu ja tagasi tulnu ja astnu Naiskodokaitsõhe.

Mu uma latsõ omma kah kodotütrist vällä kasunu, nüüd omma Naiskodokaitsõn ja kõnõlõsõ iks takastperrä, et väega lahe oll’.

Mille inemise käävä vabatahtligun Kaitsõliidun ja Naiskodokaitsõn?

Ütist reeglit ei saaki üteldä, mille peräst oldas vabatahtlik. Taa om iks sääne seestpuult tulõja asi. Ku om, sis om, ja ku teküs, sis teküs.

Tuu om sääne tsipin seen. Tahat minnä, midägi tetä. Ma olõ kah Naiskodokaitsõn, saa sääl vahtsit asjo tetä ja oppi. Om häste pall’o koolituisi. Käve õkva Kaitsõliidu koolin juhtmiskoolitusõl, peris põnnõv oll’. Ja sai arvu kah, määndsit viko olõ juhtmisõ man tennü.

Mi iks ütlemi nuurijuhtõlõ kah, et meil om hää seltskund, tulkõ. Tuu seltskond kah mass midägi.

Ja latsõ omma armsa! Meil om egäsugutsit latsi egäsugutsist perrist ja sa piät olõma psühholoog, oppaja, autojuht, söögikõrraldaja, hädälidsele abi andja. Kõkkõ tiit. Taa om süämega tüü.

Küsse Rahmani Jan


Kaitsõliidu Põlva malõva nuurijuhendaja Valsi Aile. Rahmani Jani pilt

Valsi Aile: hää seltskund ja armsa latsõ härgütäse priitahtlikku tüüd2019-01-29T14:12:06+02:00

Üts tsill’okõnõ puukõnõ

Inemise kalõstusõ iks inämb, ku nä luudusõst

ja maaköüdüssest kavvõmbal omma

 
Kasvi üles Kohtla-Järve tüüstüs-maastigõ vaihõl, kon päiv kõgõ tuhamäki taadõ üüses magama läts’. Kaivanduisi ümbre oll’ lakõ maa, maa-alonõ risti-rästi läbi kaivõt, tuuperäst olli kuionu kõik lätte ja kunagi kasunu suurõ mõtsa ammu maaha võetu. Perrä olli jäänü õnnõ hõrrõ lepä- ja paiuvõsu.

Sääl olli mu latsõpõlvõ mängumaa ja mar’ankäümise, tuuperäst tundsõ mitmõ verstä tsõõrin kõiki puid. Üttegi suurt põlispuud sääl es olõ.

Ku olli nii säitsmeaastanõ, löüdse tiiraa veerest vassapikkudsõ kuusõpuu. Kehvä maa pääl oll’ tä viledsäkene, a siski nõglapuu! Ehiti tälle aiakõsõ ümbre, et kiäki pääle es astnu, ja käve tedä kaeman, talvõl kaibsõ lumõ alt vällä. Nii aastit, kooni tä oll’ põlvõni kasunu.

Ütel talvõl oll’ kiäki tä maaha võtnu, arvada näärikuusõs. Iki halõdalõ. Timäst oll’ saanu mullõ sõbõr, igihal’as trüüstjä egäl aastaaol. Olli nännü, ku aigladsõlõ tä kasvi. Tuu, kuis kinkagi jaos oll’ tä õnnõ ütekõrdnõ rõõm, murdsõ mu süäme.

Tsipa vanõmbas saiõn võti ette pikki käüke küllä, kon kasvi korgõ kuusõ. Käve näid tundman, näide seen oll’ määnegi esieräline vägi. Maa ja taiva vaihõliidsin antennen. Üten maahajäetün talopaigan kasvi ka võimsa vana tamm, a millegiperäst jäi tuu elektriliine ehitäjile ette ja raoti maaha. Aastatsõõrõ kokko lukõn sai 400. Mille oll’ vaia puumüräk maaha võtta, oll’ arvosaamalda ja vallus.

Neo latsõpõlvõ köüdüsse puiõga omma mul avitanu puid armsas pitä. Egä aasta hengä kerembäle, ku jõulu läbi ja kiäki ei viä hindäle inämb kuusõlaipu kodo kuulma. Egä sügüse saa jo väiku kuusõ juuriga kas osta vai esi mõtsast potti kükädä ja keväjä jäl mõtsa vai aida kasuma panda.

Ku inemisel om esieräline läbisaaminõ mõnõ puuga, sis vaivalt tä tedä perrämõtlõmalda maaha võtma lätt. Ku tä kaes, ku aigladsõlõ või üts puu kassu, inne ku meetripikkudsõs saa. Seo om säänesama läbisaaminõ nigu kodoeläjidega. Ku olõt kasvatanu umma lehmä Maalit, kuis sa tä sis õks är süüt?

Inemise kalõstusõ iks inämb, ku nä luudusõst ja maaköüdüssist kavvõmbal omma. Üts kuusõpuu om näile pia säänesama asi nigu präänigukarp. Ku tühäs saa, viska är.

Liinakeskkund and säändsele võõrasjäämisele huugu mano. Üts sugulanõ ütel’, et tä olõ-i elon üttegi puud kasuma pandnu. Seo pand minno väega imehtämä, selle et võimaluisi puu kasuma panda om hulga. Miä kõnõlda sis viil noist inemiisist, kiä kõrbõn üles kasusõ vai suurin liinun, kon verstu viisi om õnnõ majakarpõ.

Meil Eestin om väega häste, inämbüsel om uma maalapikõnõ olõman. Mullõ miildüs väega mõtõ söögimõtsust. Mõtsust, miä andva saaki. Olõ märgotanu, et avaligõn pargõn võinu kah inämb süüdävide viljuga puid kasvata. Nigu näütüses Tal’nan Koidu uulidsa mänguplatsi pääl kasus suur pirnipuu ja põimukuun saava mängvä latsõ kõgõ mõnõ makõ suutävve, selle et puu om latsilõ esieränis helde. Ka kodolda inemiisi söögimurõ olõs tsipakõsõ väikumb.

Kevväi om tulõman. Ku maa lumõvaibast vabas saa, om mul külh hirmus hää miil. Läbisaaminõ kasvõga näid maaha kükäten ja näide üleskasumisõl silmä pääl hoitminõ om midägi võimsat. Seo om mul külh nigu põlinõ vägi, miä suuni seen tuikas. Tammsaarõ om ütelnü, et seo om edimädse armastusõ õnnõvärinä muudu, minkast saa aimu õnnõ tuu, kiä om tuud esi tundnu.

Äkki om sul kah üts tsill’okõnõ puukõnõ, miä hoolitsõmist uut? Üts väiku puu, kedä mõtsaveeren vai uman aian kaeman kävvü, kinka kõnõlda ja kedä üle valla. Uma armastusõga.


Lumiste Kati,
puiõ sõbõr

Üts tsill’okõnõ puukõnõ2019-01-29T14:10:07+02:00

Kae umalõ kandidaadilõ näkko!

Seo inne valimiisi aig paistus tsipa tõistmuudu. Olõ kuulnu mitmõ inemise käest, et inämb ei mõistaki, kedä valli.

Poliitikidõ jaos om parhilla kõgõ kipõmb hindäkitmise ja vastatsidõ muaga pilmisõ aig. A midä valija viil inne valima minekit tetä saa?

Valija saa jala kõtu alt vällä võtta, hindäle laemba pildi selges tetä ja uman pään mõttõ kõrda säädi. Ei olõ mõistlik valli tuu perrä, midä telekast näet vai internetist loet, mass iks periselt kandidaadiga kokko saia.

Mi uman külän teimi nii, et kutsõmi seo valimisringkunna kõik edenumbri umakandi kohvikulõ rahvaga kokko saama. Paari pääväga oll’ suurõmba jao edenumbridõ käest lubahus tulla olõman. Nii saa mi rahvas kuu inne valimiisi kõvastõ poliitikit nätä ja kumpi. Ma usu, et tuust või egäleütele õigõmba valiku tegemise man kassu olla, saman saami tsipa ka umma küllä üles kittä (nigu poliitigu hinnäst meile kittä tahtva).

Soovita kõigilõ valijilõ: kaegõ umalõ kandidaadilõ inne valimiisi näkko! Võimaluisi piäs tuu jaos löüdmä, parhilla omma nä häämeelega nõun esiki lihtsämbä rahva sisse tulõma.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Kae umalõ kandidaadilõ näkko!2019-02-12T12:11:34+02:00

Kikkajärve Kalakõsõ karikas jäi lätläisi kätte

Minevä puulpäävä, 26. vahtsõaastakuul Eesti-Läti piirijärve Kikkajärve pääl peetü kalapüüdmise võistlusõ «Kikkajärve kalakõnõ» võit läts’ seogi kõrd lätläisile. Tuu es olõ ka määnegi ime – kalla olli püüdmän õnnõ viis eestläst 32 lätläse vasta.

Säänest võistlust peeti joba ütsäs kõrd ja siiämaalõ ommaki võistlusõ võitnu õnnõ lätläse.

Rahmani Jan


Rahmani Jani pilt

Kikkajärve Kalakõsõ karikas jäi lätläisi kätte2019-01-29T14:02:54+02:00

Käen om «Mino Võromaa» võistlusõ tähtaig

32. kõrda om Võro instituudi iistvõtmisõl käümän latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlus «Mino Võromaa».

Töie saatmisõ tähtaig om 1. radokuu – viil ei olõ ilda uma jutt, luulõtus, näütemäng vai märgotus kirja panda ja är saata.

Kirätöid oodõtas meili pääle kaile.kabun@wi.ee. Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd.

Parõmba kirotaja saava avvohinna.

UL

Käen om «Mino Võromaa» võistlusõ tähtaig2019-01-29T14:01:12+02:00

Kooriütisüse avvohindu jakku ka võrokõisilõ

Eesti kooriütisüs kuulut’ minevä puulpäävä Tal’nan Estonia kontsõrdisaalin vällä koori- ja puhkpillimuusiga aastapreemiä. Mitu suurt aastapreemiät tull’ seokõrd ka Võromaalõ.

Aasta dirigendis-muusigaoppajas valiti Otsari Silja. Tä om Parksepä keskkooli, Võro gümnaasiumi ja Võro muusigakooli muusigaoppaja ja paigapäälidse muusigaelo edesiviijä. 2018. aastagal oll’ Otsari Silja viil võrokeelidse Uma Pido ja Võromaa tandsupido muusikalinõ juht. Timahavvatsõs üldlaulupidos valmistus tä katsa kooriga.

Aasta orkestridirigendis tunnistõdi Randvere Jaan, kiä om Võro muusigakooli puhkpillioppaja, mitmõ orkestri dirigent. Timä oll’ kah 2018. aastagal köüdet Uma Pidoga, tekk’ pidolõ orkestrisäädit ja juhtsõ pido saatõansamblit ja orkestrit.
Üte katõst aasta kõrraldaja tiitlist sai Põlva E STuudio tütärlatsikoori vidäjä Lokko Külli, kink iistvidämisel luudi Tarto liina E STuudio koori- ja tandsukuul.

Aasta noorõ dirigendi tiitli sai Võromaalt peri Kerge Kuno, kiä om Tarto akadeemilidse miihikoori päädirigent, Virumaa poissõkoori ja Tal’na poissõkoori dirigent.

UL

Kooriütisüse avvohindu jakku ka võrokõisilõ2019-01-29T14:00:23+02:00

Võrol näüdäti kandlõraamatut

Minevä pühäpäävä oll’ Võro liinan Vana-Võromaa kultuurikuan raamadu «100 Eesti rahvakandlemängijat ja -meistrit» vällänäütämine. Tego om Eesti folkloorinõvvokogo rahvakandlõmängjide kaardistamisõ ja ülesvõtmisõ tüürühma tüü kokkovõttõga.

Raamatust saa lukõ 100 Eesti rahvakandlõmängjä kotsilõ. Kõnõldas, kuis näist pillimehe saiva, midä mängvä ja kost näide pilli peri omma.

Raamatust kõnõl’ ligembäle kokkosäädjä, esitlüsel asti üles ka Võromaa tunnõdu kandlõmängjä ja näide opilasõ.

UL


Kandlõraamadu näütämine Võrol. Rahmani Jani pilt

Võrol näüdäti kandlõraamatut2019-01-29T13:59:32+02:00

Võro latsiaialatsõ saava jalga vahtsõ tsuvva

Võromaa kängidsävabrik Ritico tege Eesti Vabariigi pidoaasta lõpõtusõs kinä kingitüse: kõik Võro liina latsiaia saava üte rühmä jao OmaKinga tsuugõ.

Tsuugõ kinkmise mõtõ tull’ jalavarjõ tuutja juhi Tillmanni Liisi sõnnu perrä latsiaidu hindä puult joba aasta tagasi. Inämbüsel latsiaidust omma olõman rahvarõivakomplekti, a sakõst om täpp i päält, tuu tähendäs tsuvva iks puudu. Üte säändse mõttõ löüdse ettevõtõ noidõ plaanõ ja ettepanõkidõ siäst, mis inne Eesti juubõliaastat inemiisi ja ütisüisi käest kokko kor’ati.

Ettevõtõ hõigas’ sis vällä, et egä EV 100 juubõlisussõ kollektsioonist müüdü paari päält lätt üts euro Võromaa latsi tsuugõ fondi. Sääne sõnnom oll’ ka sussõ man sildi pääl. «Võimi sis üteldä, et kingitüst omma avitanu meil tetä pall’o Eesti inemise,» võtsõ Tillmanni Liis kokko. Sussõl om olnu hää minek ja nii saiva tsuvva minevä aasta kats Põlva ja kats Võro maakunna latsiaida, kiä olliva esi kah suurõ huvilidsõ.

Aasta joosul om fondi rahha mano tulnu ja nüüd paksõ Ritico plaani vällä ka Võro liina nelläle latsiaialõ. Punamütsükese latsiaia opijuht Kõivumägi Merle ütel’, et nä omma pakmisõ üle perädü õnnõligu. Latsiaial om kommõ pitä viie-kuvvõaastaidsi latsi jõulupito vana ao kombidõ perrä – joba sääl om kinä latsi ütesugutsidõ jalavarjõga toimõndaman nätä. Mis sis kõnõlda tuust, ku tulõ latsiaida rahvarõivin esindämä minnä.

Tillmanni Liis ütel’, et õkva Eesti timahavvatsõs hällüpääväs ei jõuta Võro latsiaidulõ kingitüst vast valmis tetä, a keväjädsel pidol saava latsõ külh joba tsuugõn tandsu lüvvä.

Kabuna Kaile


Punamütsükese latsiaia latsõ pruuvva, mis nummõr tsuvva näile kõgõ inämb pasva. Kabuna Kaile pilt

Võro latsiaialatsõ saava jalga vahtsõ tsuvva2019-01-29T13:57:25+02:00

Raamadukogo pidoaasta

Et timahava om mitmõl Võromaalt peri kiränikul tsõõrik sünnütähtpäiv ja 110 aastat saa ka Võro liinaraamadukogo luumisõst, tähistäs Võromaa keskraamadukogo aastat mitmõ pidolidsõ ettevõtmisõga.

1909. aastal tetti valla Võro liina avalik raamadukogo. Võromaa keskraamadukogo pidä hinnäst tuu perrätulõjas ja tähüstäs timahava ümärikku tähtpäivä. «Terve aasta om juubõliaasta, mitmõsugumaidsi ettevõtmiisi ja näütüisiga püvvämi seod tähistä,» kõnõlõs raamadukogo direktri Kuljusõ Inga.

Parhilla saa raamadukogo lugõmissaalin kaia välläpanõkit kolmõ suurõ Võromaa sõnameistri Adsoni Arturi, Kolga Raimondi ja Jaigi Juhani raamatist. Näütüsel om kiränigõ varatsõmpi raamatit, noid, miä ilmu pagulusõn, ja ka mõni vahtsõmb raamat. Peris kõik kiränigõ raamadu näütüsele är mahtunu ei olõ. Hulk näütüsele saanuist raamatist omma peri Kolga Raimondi raamadukogost, miä päält kirämehe surma Võrolõ tuudi.

Kolga Raimondi mälehtüspäiv

Vahtsõ kuu alostusõn tulõ raamadukogon ka Kolga Raimondi mälehtüspäiv, kon kõnõldas kiränikust ja timä luudust. «Meil om Kolga Raimondi iin hää kohustus timä sünnüpäivä tähistä,» ütles Kuljusõ Inga.

Mälehtüspäiv nakkas pääle 6. radokuul kell 12 raamadukogo konvõrendsisaalin. Sarult peri kiränigu latsõpõlvõst ja kooliaastist kõnõlõs kodouurja Paeglisõ Aili. Edesi näütäs toimõndaja Allasõ Tiia minevä aasta vällä tulnut Kolga luulõkogomikku «Peo pääl elu hõpõ». Viil kõnõlõsõ raamadukogo tüütäjä: Pindise Merle Kolga Raimondi bibliograafiast ja Järve Aili väliseesti kultuuriaokiräst Tulimuld DIGARI teedüssekogon.

Kell 13 astus raamadukogo lugõmissaalin üles muusik Kalkuna Mari, kiä om tennü mitu laulu Kolga Raimondi sõnnu pääle. Ligembät teedüst saa Võromaa keskraamadukogo kodolehe lib.werro.ee päält.

Rahmani Jan


Välläpanõk Adsoni Arturi, Kolga Raimondi ja Jaigi Juhani raamatist. Rahmani Jani pilt

Raamadukogo pidoaasta2019-01-29T13:55:45+02:00