Kultuurkapitali preemiä saaja

Midä kõnõli kõgõ korgõmbidõ preemjide saaja päält avvohinna kättesaamist?

 
 
Elotüüpreemiä saanu
Kudu Ilmar:

«Suur üllätüs oll’. Jäi mõtlõma, kas ma sis olõ midägi niipall’o hääd tennü vai…

Aastit om kül lännü, naksi pääle joba kooliaol, tehnikumin tegi näütemängu. Sis lätsi kultuurimajja, sis panti kultuuriosakunda tüüle ja sis juhtsõ muusikakooli mõni aig. Nii seo aig om lännü. Kõgõ tähtsämb om seo, et mul olliva väega hää tüüseldsilidse. Muusiku, tandsujuhi, raamadukogutüütäjä. Võro inemine om sääne hää, et timäga ei saa tüllü ka minnä. Mul oll’ ülembä kotus ja ma pidi vahel kõva sõna ütlemä, sest partei ja valitsus, mis tol aol riiki juhtse, käskse iks kurjõ sõnnu tetä ja üteldä, et tüütäge viil parõmpalõ, ku seeni olõti tüüd tennü. A rahvas oll’ nii hää, es saa kellelegi midägi halvastõ üteldä. Tüüd tegivä kõik häste, selleperäst ma saigi nii kavva, ligi 40 aastat kultuuritüül palka võtta.

Kultuuriga om sääne lugu, et tuu muut umma nägemist, sissu ja vormi. Nii nigu om aig, nigu omma inemise, om ka kultuur. Seo aasta saa 150 aastat Eesti suurõst üldlaulupidost. Mul oll’ õnn olla kultuuriosakunna juhataja 50 aastat tagasi, ku Eestimaal nakati tähistäma üldlaulupidudõ 100. aastapäivä. Rassõ aig oll’, poliitiku tahtsõva tuu tähistämise viiä kokku ENSV aastapääväga. A õnnõs surusiva pido pääjuhi läbi, et 100aastanõ üldlaulupidu piät olõma iks laulupidu ja mitte midägi muud.»
 
 
Võro maakunna kultuuripärl
Kalkuna Mari:

«Uskmada tunnõ om. Mõtli, et tulõ rahulik aastalõpp, a sis edimädse huuga tull’ Inglüsmaa aolehe The Guardian tunnustus: mu plaat «Ilmamõtsan» valiti maailma aasta kümne parõmba albumi sekkä. Ja sis no kultuuripärlis nimmamine, tunnustus kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupi puult.

Egä kõrd ku ma uma ilmareise päält Võromaalõ tagasi jõvva, om sääne tunnõ, nigu olõs vanajumala sälä taadõ jõudnu. Võit kül ilma pite rännädä ja tõtõstõ vällämaal võetas kah hariligult väega lämmäle vasta, a ku iks koton sinno toetadas ja hinnatas seod, mis sa tiit, sis tuu and väega pall’o rõõmu ja väke mano. And jõudu edesi tetä ja usku, et seo tii, mille pääl ma käü, om iks õigõ tii.

Minevä aasta tähtsämbis tegemiisis piä tuud, et plaadiga «Ilmamõtsan» sai Eestimaal ja vällämaal kah ümbre sõidetus. Kõgõ tähtsämbä ommaki vast vällämaa esinemise ollu. Kats kõrda käve Jaapanin, sama kavaga sai käütüs ka Inglüsmaal ja Saksamaal ja Islandil ja Roodsin, kokko säitsmen riigin. Meediä huvi vällämaal om seo albumi vasta olnu tõtõstõ suur. Seo om olnu suur üllätüs ka mullõ, et lauldõn eesti keelen, lauldõn võro keelen, saa kõnõta inemiisi, kiä naid kiili ei mõista.
Seo aasta tulõ mul kah hulga vällämaal esinemist.»
 
 
Põlva maakunna kultuuripärl
Tartese Heino:

«No mis tunnõ tuu iks olla saa: asi om häste tettü ja käümä lännü. Rahvas taht millegiperäst lõõdsapilli, seo om uskmalda populaarnõ.

Pillimängu oppa nii 50 suurõlõ inemisele, koolilatsõ viil pääle. Lõõdsameisterdämise kursusõ omma kah käümän. Võrun lätt tõnõ aasta ja Villändin neläs. Villändin oll’ seokõrd huvi väega suur – 40 tahtjat oll’, 20 saimi võtta.

Esi meisterdä kah pille edesi, 116. lõõts saa õkva valmis. Mul om tuu asi nüüt veidükese tõistmuudu: poig tull’ Austraaliast tagasi, nakas’ abimehes. Kümme vahelõõtsa om är tennü, joba ravvutas ja lüü mustri kah pääle, ma näütä mugu edesi, kuis asja käävä… Kõik tiidmise ja mõistmisõ om vaia noorõmbalõ põlvkunnalõ edesi anda, et tegemine ka päält minno edesi lännü.

Mul om hää miil, et poig tagasi tull’. Ja tä nakas’ lõõtsa mängmä kah! Inne mängse veidü, a nüüt kae, et poiss mugu har’otas.

Mõttit om viilgi. Looda, et kas inne suurt laulupito vai sis vähämbält inne suvist Harmoonika-pito saa Põlva Kikka Karla kujo pronksi valõtus. Ega prõllatsõl, Veini Juhani tettül kujol kah muidoki midägi hätä ei olõ, rahvas om tuu umas võtnu.
Põlvan võisi olla ka muusõum, kohe saasi rahvalõ kaemisõs vällä panda lõõdsa ja rahvakandlõ, millega inämb mängi ei saa. Ma olõ noid kor’anu ja pilte pillimängjist kah. Usu, et tuu muusõum tulõ: vald om nakanu joba maia kõrda tegemä.»

Kultuurkapitali preemiä saaja2019-01-15T13:02:11+02:00

Tenolist tennüspäivä!

Talv om poolõ pääl. Vanast peeti 17. vahtsõaastakuul tennüspäivä. Tuus pääväs keedeti puul tsiapääd hernide vai kruupõga. Arvati, et sis läävä tsia häste edesi.

Käüti ka keldrin, puukuurin ja küünün. Uuriti, kas iks jakkus viil talvõ tõõsõ poolõ jaos süüki hindäle ja eläjile ja puid aho kütmises.

Täämbädsel aol om inemiisil söögi ja lämmäga murõt veidemb. Ütspäiv, ku külärahvaga loogan lavva takan istsõmi ja poliitikit sõimassimi, tõi külämiis meid jalguga maa pääle tagasi. «Mis meil viga tan lämmän ja katõdu lavva takan sõimada,» ütel’ tä.

Jah, tõtõst. Vahepääl om hää miilde tulõta ka tuud, miä om häste. Tennüspäiv võinu täämbädsel aol olla ka tenolik olõmisõ päiv.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Tenolist tennüspäivä!2019-01-15T12:54:41+02:00

Hää talvõspordi talv


Timahavanõ talv uma parra lumõ ja parajidõ külmäkraatõga om hää talvõspordi tegijile. Mitmõl puul omma valla tettü vissiplatsi, suusaraa ja kelgumäe. Seo pilt om tett minevä pühäpäävä Haani suusastaadioni man. Rahmani Jani pilt

Hää talvõspordi talv2019-01-15T12:44:59+02:00

Peri poodi perämädse päävä

Lätsi vanal aastal puuti, et süvvä osta. A vot, es olõki, midä võtta. Müüjä ütel’ murõligult, et Peri puut pandas kah vahtsõst aastast kinni.

Õnnõs oll’ riioli pääl viimäne konserv, sis sai viil paki präänikit ja väikeisi topsõga kohvikuurt. Es olõ piimä, leibä, vetsupaprõst kõnõlõmalda…

Kuis iks nii saa, et terve Põlva-Võro tii pääle ei jää üttegi puuti? Väimälän vast viil um.

Hää viil, et saa massulda bussiga Põlvahe vai Võrolõ sõita. A kes tiid, kavvas?

Kõgõ rassõmb um iks pensionäärel. Kõigil ei olõ autot ja kõik ei elä bussipiätüse man. Söögikompsõga and läbi lumõ kodoni sumpi. Ja patuasi um piimä ja leevä peräst mitmit kilomiitrit maaha sõita, esieränis kuu lõpun, ku muu kraami jaos raha nigunii otsan um.

A mis sis asõmõlõ andas? Kas vähämbält autolahvka nakkas Peril käümä? Sääl um kül kaup pall’o kallimb ku poodin, a asi tuugi. Kasvai pensionääre peräst, et nä ei piässi tikutopsi vai soola perrägi nii kavvõlõ sõitma.

Urmi Aili


Aasta alostusõst kinni olõva Peri poodi trepi pääle ei lää inämb üttegi jalajälge. Rahmani Jani pilt

Peri poodi perämädse päävä2019-01-15T12:43:57+02:00

Draamatiatri nakkas mängmä võrokeelist «Põuda ja vihma»

Eesti Draamatiatri nakkas seo aasta mahlakuu lõpust mängmä Kõivu Madissõ ja Lõhmussõ Aivo 1987. aastagal ilmunut näütemängu «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl».

«Seo om ütekõrraga üte taloperre lugu, eht võro keele ja maa lugu, minevä aastasaa alostusõ Eesti ja Euruupa lugu,» kirotas tiatri näütemängu tutvustusõs.

«Põua ja vihma» sääd lava pääle Pedäjä Priit, kunstnik om Jänese Pille. Mängvä Eelmaa Aleksander, Mihkelsoni Kaie vai Kaljuste Ülle, Malmsteni Mait, Suka Tiit, Pärna Teele, Mureli Hilje, Oja Pääru, Laanõ Marta, Mägi Laine, Teplenkovi Taavi, Valdma Viire ja Oja Tõnu.

UL

Draamatiatri nakkas mängmä võrokeelist «Põuda ja vihma»2019-01-15T12:42:00+02:00

Tsoorun tähistedi Jaigi Juhani 120. sünnüaastapäivä

Minevä nädäli keskpaigan, 9. vahtsõaastakuu pääväl tähistedi Tsoorun Võromaalt peri tunnõdu kirämehe Jaigi Juhani ümärikku tähtpäivä. Üten tuuga tähist’ Tsooru raamadukogo uma 110. tegotsõmisaastapäivä.

Pidopääväle oll’ tulnu ka Jaigi Juhani tütär Jaigi Ilo, kiä eläs Pariisin. Pildi pääl kirotas Ilo pühendüst vahtsõhe Jaigi raamatuhe «Tundmata palu».

Kabuna Kaile


Kabuna Kaile pilt

Tsoorun tähistedi Jaigi Juhani 120. sünnüaastapäivä2019-01-15T12:41:09+02:00

Kultuurkapital and’ maakundõn aastapreemjit

Eesti Kultuurkapitali maakundligu ekspertgrupi jagasiva aasta alostusõn kultuurirahvalõ avvohindu. Seokõrd saiva kõgõ korgõmba – Kultuuripärli preemiä – Võro maakunnan muusik ja laululuuja Kalkuna Mari ja Põlva maakunnan lõõdsamängjä ja -meistre Tartese Heino.

Vällä anti ka preemiä elotüü iist. Võro maakunnan sai tuu kavvaaignõ kultuurijuht Kudu Ilmar, Põlva maakunnan raamadukogo juht Kappo Reet.

Võro maakunnan anti aastapreemiä viil rahvatandsu juhendajalõ Toomiku Ulvilõ, Eesti-Läti kultuurivahendajalõ Prangli Jaanilõ, Uma Pido iistvidäjäle Tigasõ Merikesele, lavastajalõ Kesoneni Helenalõ, filmitegijäle Murusalu Rutilõ. Preemiä saiva ka lapivaiba kudaja Aimu Ilme ja Pakleri Sirje, Antsla kandi paigapäälidse kultuurielo vidäjä Velneri Kati, Võro kultuurividäjä Voitka Ülle, muusik ja orkestrijuht Randvere Jaan, Võro muusigakooli sümfoniettorkestri ja umanäolinõ kultuuripesä Stedingu maja.

Põlva maakunnan saiva tunnustuspreemiä lõõtspillipido Harmoonika miiskund ja Kalla Urmas. Aasta kultuuriteos valisi Põlva maakunna ekspertgrupp MTÜ Virbel vällä antu rahvamuusika e-opiku. Aasta kultuuritegijäs sai Räpinä kunstnik Varese Maiu.
Preemiäsaaja valisi kultuurkapitali ekspertgrupi vällä ülesantuisi kandidaatõ hulgast. Preemiä anti kätte kultuurirahva tunnustamisõ üritüisil.

Midä preemiäsaaja tunnustusõst arvasõ ja määndse omma näide edesidse plaani, tuu kotsilõ saa ligembält lukõ seo lehe märgotusküle päält.

Pall’o õnnõ kõigilõ preemiäsaajilõ!

Rahmani Jan


Kultuurkapitali Võro maakunna aastapreemjide saaja: (kuralt) Tigasõ Merike, Prangli Jaan, Murusalu Ruti, Kalkuna Mari, Kudu Ilmar, Toomiku Ulvi, Kesoneni Helena, Velneri Kati, Voitka Ülle, Aimu Ilme ja Pakleri Sirje. Rahmani Jani pilt

Kultuurkapital and’ maakundõn aastapreemjit2019-01-15T12:21:10+02:00