Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

23. kiri. Liina- ja maainemiisist

 
Egäl puul maailman, nii meil Eestin ku tan Rumeeniän, pidävä liinainemise hinnäst tihtsäle kuigimuudu parõmbas, targõmbas, võimõkambas. Ütspäiv autoga Bukaresti liiklusummikun istõn tekkü mul olõtus, mille seo niimuudu olla või.

Kas olõ-i nii, et liinainemise eläse petükujotlusõn tuust, ku pall’o nä omma kätte võitnu ja ku kõrdalännü nä tuuperäst omma? Võtami mõnõ näüte. Tüüle ja kodo sõitminõ, esieränis, ku seo man tulõ latsõ kuuli vai latsiaida viiä ja perän säält tuvva, om suurõn liinan paras ettevõtminõ. Kuis ummikist müüdä saia? Määnest kavalat tiid pite saanu umist naabriist rutõmb peräle? Egä päiv algas ja lõpõs seo keerolidsõ logistigaülesandõga. Olkõ häste vai halvastõ, a ülesannõ saa lahendusõ ja inemine tund, et sai midägi suurt är tettüs. Maainemine ist lihtsäle auto pääle ja sõit, kohe vaia, ei piä tuu jaos suurt midägi esierälist är tegemä.

Tuujaos, et kluppi hääle pidolõ vai parõmbahe restoraani õdagusöögile saia, om liinainemine tennü tutvusõ klubi turvamehe ja restoraani ettekandjaga. Saa iks rõnna kummi aia, ku iispäävä kontori kohvinukan kõnõlõs, määndsen piinün paigan sei ja ildampa jalga keerut’. Jälki midägi tähtsät kätte võidõt, tüüseldsilidsest parõmb oltu. Maainemine lüü lamba maaha, võtt pindre päält mahhet põrknast mano ja süü hääd ruuga nii pall’o, ku sisse mahus. Ja sis, ku iso tulõ. Ei piä midägi ette kinni pandma. Ku taht pito pitä, kuts liinast pillimehe ja tands kasvai hummoguni vällä. Perämädsel aol om nii, et parõmba pillimehe ja luulõtaja eläsegi maal ja laskva hinnäst aig-aolt suurõ raha iist liina meelütä.

Inämbüse inemiisi elo nii liinan ku maal lätt müüdä argiasju aiõn. Liinarahval om kõik aig tunnõ, et kül näil om õks võimaluisi: tiatri, kino, dekoltee. Peris elon naid võimaluisi ülearvo pall’o ei tarvitõda. A tempo om kõik aig suur ja rabõlõmist hulga. Maal lätt kõik edesi aigupite ja lihtsä tüülesõit vai poodinkäük ei tekütä määnestki tunnõt. Inemise elo om lõpus iks õnnõ väiku silmäpilk, a mõnõlõ paistus, et künnel palas kuigi suurõmba tulõga. Pala-i joht.

Rumeeniä sai mineväl nädälivaihtusõl saa-aastadsõs. Suurõ rahmõldamisõga olõs sündmüse piaaigu ärki unõhtanu.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-12-06T07:53:23+02:00

Söögimurõ ja -murõtus

Ega sügüse tulõ mul tahtmine silmu süvvä. Tartu turuhuunõst om tuud aig-aolt võimalik osta, kui om õigõ huuaig. Lätsi minevä aasta oktoobrin asja uurma. Mu iin saisõ järekõrran üts kõhna mutikõnõ. Tahtmalda näet är, midä ja kui pall’u su iin ostõtas. Mutikõnõ ostsõ 25 sendi iist värsket räime; sis tuhlas’ uman rahakotin ja löüse viil 17 senti. And’ nuu kah müüjäle ja ütel’, et pankõ kassi jagu kah. Tegelikult oll’ räime kilo tolaigu otav, vast tsipa üle euro.

Mul jäi tuukõrd silmu ostmada – ei mäletä täpselt, või-olla näid es olõki. Kodu sõitõn naksi märkmä: maailman minnev asjatundjiide jutu perrä kolmas jagu söögikraami raisku, visatas är. Mul kotun midägi raisku ei lähä, midä esi är ei tarvita, tollõ söövä pini-kassi vai kana. Kui leib om peris hallitanu, sis kogrõ lumbin söövä säält õks viil kõlbliku jao är. Innembä ma arvssi, et süüki raiskasõ liinainemise, aga kui ma tuu mutikõsõ kalaostu är näi, naksi hindän kõvastõ kahtlõma. Ma arva siiämaalõ, et tuu muti ei viska ilmaasjanda üttegi koorikut är. Aga kui usku asjatundjiid, sis eestläse viskasõ peris pall’u, poolõ inämb ku lätläse. Kas tuu omgi mi pall’u kitet hää elu ja majanduskasv? Et kui majandus kasus viil 30%, sis visatas joba 1/3 asõmõl 2/3 süüki minemä.

Vanarahvas ütel’ säändse asja kotsilõ: sõta om vaia! Tuud ülti, hamba ristin. Selge, et vanarahvas tiise meist hulga parõmbalõ, mis om sõda, kui hirmus om sis elu. Kui nimä joba sõta suuvsõ, sis tuu tähendäs, nimä saie aru, et inemine ummi kombiid ei paranda ja raiskamist ei jätä, muidu ku sõda om nimä mõtlõma pandnu. Tegelikult, ei olõ vahet, kas sõda vai mõni ränk uputus vai koguniste maavärrin, miä ka Eestin ilmvõimalda ei olõ. Ja söögikraami raiskajiile piäsi selges tegemä, et üllest näge näid Jummal. Kiä jumalat ei usu, tuu arvõstagu, et alt näge imäkene Maa.

Kiä kumbagi ei usu, tuu ei olõ väärt mi selget taivast, rammusat mulda ega kõkkõ tuud, mia sääl kasus ja kosus.

Üts maapäälne hirm om söögiraiskajiil kah: kui asi ei paranõ, sis tulõ Strandberg ja tege kunstliha vabrigu ja kaegõ sis esi, kuimuudu ti umist pudulojustõst valla saati. Tulõ üts innenägemädä verelaskminõ, hullõmb ku 100 aastat tagasi.

Vanast orjaaol käve Taiva Jaan müüdä rikkiid inemiisi ja manits’, et nimä piät miilt parandama. Mu nimi om kah Jaan ja mullõ tundus, et ega suurt meeleparandust ei olõ nätä.

Taiva Jaan pesseti mõisan surnus. Näüs, mis mukka sünnüs.

Pulga Jaan

Söögimurõ ja -murõtus2018-12-04T12:23:38+02:00

Joulu nakkasõ aigsõst tulõma

«Jonkadi-jonkadi, joulu tulõva, vorstikambrõ võti kadunu!» Säänest salmi tiidse jo mu vanaimä, a rohkõmb sõnnu es tulõ taal kah umal aol naid mullõ lukõn miilde. Arvada, et ta laul vääga vana om, õks tublistõ enämb ku sada aastat. Tuul aol nakas’ suuris pühis säädmine sea tapmisõ, vorstõ ja muide lihasüüke tegemisega. Ja tuuga es alustõda muiduki nii aigsõst nigu põra, ku jo märdipäävä aigu värvilitse tulõ ja punatsõ mütsü vällä tuvvas.

Ega medägi tetä ei saa, ku nii rahvast rohkõmb kompvekke, vehverkuukõ ja küündleid ostma saa panda, raha om kõigilõ vaia. Tuuga omgi peris ruttu ärä harinõt, et kohvipoodin om jõulupuu ja liinauulitsõil ilmadu tulõ tuust pääle, ku kellä kolmõ paiku jo pümmes lätt. Rõõmsamb om. Aga ma olõ tuud ka märgutanu, et ku nii aigsõst joulust kõnõlama nakatas, sis võisõ tuu hää tegemise ja avitamisõga, mea enämbüisi aasta viimätses nädälis jääs, kah varõmb pääle nakada. Ja viimäte jääski sääne kommõ meile külge, et terve aasta tulõ miilde nuid avita, kel hädä käen, ei pea nuid talguid üts kõrd aastan tegemä.

Vast om andsak tuud tunnista, aga tõnõkõrd nakas pühhi aigu telekat kaien nii hallõ, et verivorst käü suun ümbre ja vehverkoogil ei olõ õigõt maitsõt. Ku pall’u meil om haigõid latsi, vigatsõid inemiisi, kodulda inemiisi… Ja kõigist nuist mi kõnõla ennegi aasta lõpun. Sis saadami telefoniga võitsi raha ja kaemi, kuis tuu nummõr sääl ekraani pääl kasus. Ülejäänu aasta kullõmi raadiost ja loemi lehest, et kõik hädä omma kaardistõt (mea tuu külh maakeeli tähendäs?), meil omma toetusõ, fondi, avitaja, latsikaitsja ja kiä kõik viil. Aga järgmise joulu aigu kogumi jäl raha kas haigõmajalõ aparaatõ jaos vai sääntseile inemiisile, kelle jummal om sällä püürdünü, nigu üldäs.

Kaugõ taa meil nii käü? Ja sis tulõ miilde viil üts imelik asi. Mi, eestläse, irvitämi külh vahel henne üle, et söömi tõsõ umasugutsõ hää meelega ärä kah, aga mul om sääne karvanõ tunnõ, et ega mi hennest nii halvas ei pea. Kauõst tulõja jo mugu kitvä, ku lahkõ ja rõõmsa mi ollõv…

Umavahel üldä om meil tuu häädüse ja huulmise kotusõ päält tõisi käest viil pall’u oppi. Ma elä külän, kohe om kolhoosi aost jäänü elämä peris pall’u ukrainlaisi ja veneläisi. Eesti kiil om nail kõigil käen, aga kokku hoitva rohkõmb õks umavahel. Ku naist kelgi om suurõmb sünnipäiv, siis pandva raha kokku kõik väikese kogukonna inemise, huulmada tuust, kas pitu peedäski. Niisama om sis, ku medägi vääga halba juhtus. Matussõidõ jaos pand ega perekund nii suurõ summa, ku vähägi saa, ja ku ütskõrd juhtu siit peri noorõ inemisega võõran riigin õnnõtus, sis aeti nuu asja kah kambaga ärä, et ta õks kodu sai. Üts kamp Karpaatiast noorõn siiä tullu mehi käävä üten ehitämän ja hennest tüüandjal ärä lahuta ei lasõ. Ja ku üts eesti miis siin majaremontjaid tahtsõ ja ütel’, et taa tervet kampa palgada ei jovva, sis ütli mehe taalõ, et massa nii mitmalõ, ku saat, mi tulõ kõik tüüle ja jagami raha kõiki vahel, teenistüst om kõigil vaia. Kas mi, eestläse, ka nii tii?

Vast võisõ tinavaasta alusta kas vai tuuga, et nakas nuid abipakkõ jagama ja raharingikeisi tegemä varõmb, mõni nätälgi enne joulupuulpäivä.

Nõlvaku Kaie

Joulu nakkasõ aigsõst tulõma2018-12-04T12:24:10+02:00

Mi kandi kiränigupalga saaja

Tulõvast aastast om riigi kiränigupalga saajidõ hulgan ka kats mikandi korgõn luumisõvormin kiränikku. 22. märdikuul otsust’ kiränigõ liidu puult kokko pant kommisjon vällä valli viis vahtsõt kiränigupalga saajat, kinkalõ mastas järgmädse kolm aastakka palka ja ravikimmätüst. Noidõ hulgan omma ka Kauksi Ülle ja Contra.

Kiränigu- ja kunstnigupalka om Eestin mastu vällävalituisilõ luuja-inemiisile 2016. aastagast pääle. Näide palgaraha and kultuuriministeeriüm.

Kas ja kuimuudu muutus katõ mikandi kiränigu elo päält tuud, ku nä kiränigupalga pääle sai?

Kauksi Ülle:

«Loomulikult om seo väega suur vastutus. Ku viiekümnest valitas viis vällä, sis nuu viis omma pilkõ turmtulõ ja kriitikide mikroskoobiga kaemisõ all. A ma olõ tävveste julgõ: plaanipuudust ei olõ, ainõsõpuudust ei olõ, tulõ lihtsäle lähembil päivil, ku eufooria üle lätt, tetä tuu nimekiri är, mis järekõrran ma uma asja nüüd tii. Ja ega ma suurt vällä ka ei saa kõnõlda, väiku saladusõloor piät olõma.

A millest ma saa kõnõlda, om tuu, mis mul om valmis saanu. Valmis om trükitü mu timahavadsõst luulõst kokko säet raamat «Imäpuu». «Imäplaat» mul kunagi oll’, nüüt om raamat Imäpuu. Tä esi tull’, ma es püvvä tedä kiruta, a mugu tull’ ja tull’ ja tull’, nii et kõik bussipiledi ja arvidõtagudse olli salmikõisi täüs.

Tõnõ asi, latsõlatsõ Iti mõotõdu Iti-jutu. Noist üts om är trükit edimädsen setokiilsen Tähekesen ja ülejäänü Võro-Seto tähtraamatun.»
 
 
Contra:

«Tüü mõttõn elu ei muutu kuikimuudu. Ma nakka täüde viimä noid plaanõ, midä ma nigunii kuiki olõs tennü ja midä ma ka taotlustõ kirja pandsõ, ku ma kiränigupalka küsse.

Inne et ma usu, et veidükese lihtsämb om tuud tetä, selle et saa är üteldä rohkõmbist pakmiisist, midä ma ei taha tetä. Saa umast plaanist rohkõmb kinni pitä, ku muidu olõs saanu. Nuu, midä ma tetä ei taha, omma säändse tüü, mille puhul ma tunnõ, et noid võissi mu asõmõl ka kiäki tõnõ tetä.

Tuud, et võrokeelitsit asju inämb tulõma nakkas, ma ei julgu lupa. Mul om kuigi nii vällä kujunõnu, et olõ harinu rohkõmb võru keelen kõnõlõma ja eesti keelen kirutama.

A õigõ pia, tulõva aasta algusõn om tulõman terve raamat luulõtuisiga, tuu osa mu luulõloomingust, mis om kirutõt võru keelen. Vai sis tõlgitu võru kiilde.»

Mi kandi kiränigupalga saaja2018-12-04T12:21:58+02:00

Ullikõist ei pessetä!

Minevä nätäl tõi inemiisi jutu sisse teema pessäsaamisõst ja pesmisest. Üles tull’ tuu juhtumisõga, ku Tal’na liinan Tarandi Indrek EKRE protestimiitingul lava pääle ronisi, mikrofoni haardsõ ja meeleavaldajidõ meelest ulli juttu mikrofoni sisse rüükse, mille pääle rahvahulk tä lava päält alla kaksõ, paar kõrda jalaga andsõ ja kõvva läbi sõimas’.

Kuigi täämbädsel aol om egäsugumanõ füüsiline karistaminõ halvas toonis, naksi märkmä, midä vanarahvas säändsen olokõrran tennü olõs. Mullõ tunnus, et vanarahvas olõs Tarandit lihtsäle ullikõsõs pidänü ja pruuvnu täst tassakõistõ ja rahuligu meelega valla saia. A seokõrd ja täämbädsel aol läts’ tõistmuudu.

Olkõ tan juhtumisõn pessä saanu sündünü ull’ vai ullimängjä, üts om selge: ullikõist ei pessetä! Ullikõisi om iks kõgõ mi hulgan olnu ja innembi om näide pääle kaetu väiku halõtsõmisõ ja trüüstmissõnaga, et jummal hoit ullikõisi. Tuud vanarahva tarkust om mõistlik ka täämbädsel aol meelen pitä.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Ullikõist ei pessetä!2018-12-04T12:09:04+02:00

Aastalõpu programmi mi kandi muusõummõn

Latsilõ, a ka suurõmbilõ kõrraldasõ mi kandi muusõumi seo joulukuu esimuudu tegemiisi.

Jõulusikk Mõnistõ muusõumin

Timahavadsõn Mõnistõ muusõumi jõuluprogrammin saa nätä jõulusika läbielämiisi. 12.–19. joulukuul võetas sääl üten jõulusikaga ette pikk ja põnnõv tii jõuluvana mano.

Ütenkuun mängitäs vanno jõulumängõ, avitõdas jõulusikal toimõnda innejõulu-tegemiisi ja tetäs vana ao moodu perrä meisterdüisi. Küdsetäs ka karaskit ja kaarahelbepräänikit, juvvas tsäid.

Üten jõulusikaga saias mõtsan kokko tõisi eläjidega, kiä juhatasõ tiid jõuluvana mano. Vallalõ om ka vehverkoogipuut.
Ligemb teedüs monistemuuseum.ee, tel 525 7027.

Karilatsin mölläs jõulusukk

6.–21. jõulukuuni tege Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin tükke jõulusukk.

Tuu om harilik lambavillast koet sukk, kost seest või löüdä ka üllätüskompvekke.

Sukk and küläliidsile tiidmiisi, kuis vanastõ Eestimaal jõulõ peeti ja määndse omma tõisi rahvidõ jõulukombõ.
Ligemb teedüs polvatalurahvamuuseum.ee, tel 521 0671.

Tiimeistri pidä jõulõ

Eesti suurõtiimuusõumin Varbusõl pidä timahava jõulõ tiimeistri.

Programmin saa teedä, kas tiimeistril om aigu kuusõpuud ehti ja vehverkuukõ kütsä, vai unõhtas tä tüühuun esiki kingitüse ostmalda.

Üten tiimeistriga saa liiklusmärke paika säädi ja sahaga lummõ tougada.

Latsi uutva lõbusa mängu, maitsva üllätüse ja üts lustilinõ jõulusõit.

Teedüs: maanteemuuseum.ee, tel 5330 2641.

Lämmä soovi Pokumaal

Urvastõn Pokumaal om koolivaheaol, 26.–30. joulukuul lämmide suuvõ aig. Viis päivä om täüs mitmõsugumaidsi tegemiisi, egä päiv tulõ küllä esi küläline. Käüdäs ka väikul mõtsamatkal.

Teedüs: pokumaa.ee.

Et suur osa tegemiisi om välän, soovitasõ kõrraldaja ilma kaia ja tuu perrä rõiva sälgä panda. Üritüse omma piletiga, teedüst piledi hinna kotsilõ kae muusõummõ kodolehe päält vai küsü telefoniga.

UL

Aastalõpu programmi mi kandi muusõummõn2018-12-04T12:07:25+02:00

Põlva jõululaadal omma välän ka opilasfirma

Puulpäävä, 8. joulukuul peetäs Põlva kultuuri- ja huvikeskusõn jõululaatu.

Muiõ kauplõjidõ kõrval tulõva uma kraamiga vällä ka kõik Põlva gümnaasiumi opilasfirma.

UL

Põlva jõululaadal omma välän ka opilasfirma2018-12-04T12:06:03+02:00

Võrol peetäs talvõfestivali

6.–8 joulukuuni peetäs Võrol Kandlõ kultuurimajan talvõfestivali, kon saa talvõakadeemiät kullõlda, meisterdä, kinno kaia. Vällä valitas ilosamb jõulukuus ja opatas süvvä tegemä. Valla omma vana ao tarõ, mängotarõ, mini-eläjäaid. Ligemb teedüs www.vorukannel.ee.

UL

Võrol peetäs talvõfestivali2018-12-04T12:05:38+02:00

Lepassoni Kadri sai lokulavva

Eesti Rahvatandsu ja Rahvamuusiga Selts and’ 1. joulukuul vällä avvohindu. Mi kanti tull’ vähämbit tunnustuisi kah, a kõgõ suurõmba, lokulavva aasta koolitaja katõgoorian sai Lõuna-Eesti perimüsmuusiga üts iistvidäjit, pühendünü oppaja ja rahvamuusik Lepassoni Kadri.

Kadri oppas kannõld ja timä opilasõ omma saanu võikimängmiisil häid kotussit. Tä om ka Võro ja Vahtsõliina tandsuklubi iistvidäjä. Päält tuu sai Lepassoni Kadril timahava valmis rahvakandlõ oppamisõ e-opiraamat.

UL


Lepassoni Kadri. Martensi Tomi pilt

Lepassoni Kadri sai lokulavva2018-12-04T12:04:18+02:00

Võrol tulõ pikk jõululaat-käsitüütarõ

10.–21. joulukuuni tulõ Võro liinan Võro instituudi saalin jõululaat, kon müvväs Vana-Võromaa käsitüüd, söögikraami ja võrokeelitsid raamatit. Laat om valla tüüpäivilde kellä 10–17.

«Jõulumüük om tuu õigõ kotus, kon rahvalõ käsitüüd näüdädä,» kõnõlõs laatu kõrraldava MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü iistvidäjä Oja Vilve.

Jõulumüüki omma Vana-Võromaa käsitüülise kõrraldanu ka varatsõmbil aastil, a seo aastak tetäs tuud vahtsõn paigan ja kaupa om kah tsipa inämb. «Seokõrd ei olõ õnnõ käsitüü, pakumi ka veidükese Uma Meki märgiga söögikraami ja võrokeelitsit raamatit, CD-sid ja DVD-sid,» seletäs Oja Vilve.

Käsitüüst omma laadu pääl välän kirivüü, suka-kinda, om ka puutüüd, kündlit ja jõuluehtit. Söögiskraamist müvväs mett, tsäihainu ja muud säänest, mis kergele hukka ei lää. «Tan saa kõrraga mitund asja. Meil omma ka egä päiv esisugudsõ opitarõ, kon meistri andva kipõt jõulupakiapi, vehverkuukõ kirjamisõst käsitüüni vällä,» kitt Oja Vilve.

Kuis tuu käsitüüabi täpsembäle vällä näge? «Ku kellelgi om jäänü kodo poolikut käsitüüd, sis või julgõlõ üten võtta, mi meistri omma nõun avitama,» seletäs tä.

Oja Vilve ütles, et laadu pääle oodõtas innekõkkõ noid ostjit, kiä hindasõ käsilde tettüt uma maa kraami. «Mi ei saa võistõlda Hiina kauba hinnaga. Tan omma paikligust matõrjalist tettü as’a ja paiklik söögikraam,» seletäs tä.

Rahmani Jan


Vana-Võromaa käsitüümeistri Pedäjä Reet, Oja Vilve ja Kulla Maia Tal’nan timahavadsõ mardilaada pääl.

Käsitüülaadu opitarõ:

11.12 NÕGÕLVILDIDÜ UBINA TEGEMINE
12.12 HELKVÄ TÄHE TEGEMINE
13.12 KAARUSPAILA POIMMINÕ
14.12 JAAPANI PAILA POIMMINÕ
17.12 KÕLAVÜÜ KUDAMINÕ
18.12 VILDIDü PÄKÄPIKU TEGEMINE
19.12 VEHVERKOOGI KIRJÄMINE
20.12 PULKRAAMIGA KUDAMINÕ, RAAMIGA OLARÄTI KUDAMINÕ

Opitarri veevä läbi Kulla Maia, Pedäjä Reet, Oja Vilve ja Bergmanni Karille.

Jõululaadul om egä päiv paiga pääl mõni meistri, kiä mõist avita küsümüisi man, miä käsitüü tegemisel ette tulõva. Abis proovitas olla ka poolikidõ käsitöie edesiavitamisõ man.

Võrol tulõ pikk jõululaat-käsitüütarõ2018-12-04T12:01:20+02:00