Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

20. kiri. Umast ull’usõst

 
Poisi läävä hummogu latsiaida ja tulõva säält kodo jalgrattaga. Sõit om selge ja jalaga ma näidega sammu pitä es jõudnu. Nii mi sis käümi, kolm rattasõitjat. Minnä ei olõ pall’o, vast viis minotit sõitu. Inämbüs tiist om erämaiu vaihõl väikeisi uulitsidõ pääl, koh autit liigus harva. Ummõhtõ omma nuu käümise mu jaos köüdet stressiga. Tulõ kaia ja opada ja lõpus naid väikeisi miihi usku.

Ütspäiv ollimi õkva kinni pidänü perämädse risttii pääl inne kodohuuvi ja ma kai inne risttiist üle minekit, ega autit ei tulõ. Meist läts’ müüdä soliidnõ vanaherr, kiä kõrraligun inglüse keelen ütel’, et «seo» om ohtlik. Ütli viisakalõ vasta, et olõ nõun ja tuuperäst ma hoolõga kaegi, et kostki autot es tulnu. Tuupääle ütel’ miis, et õks om ohtlik. Küsse sis timä käest, mis viil ohtlik om, ja sai vastussõs: «Su ull’us om ohtlik!» Nii mi kokkosaaminõ lõppi, ma lätsi kodo ja kuri uno astõ umma tiid.

A ega tuu minno rahuligus es tii. Iks aja närvi, ku võõras inemine kesk kinnä suvõpäivä sinno uulidsa pääl ullis tulõ sõimama. A ku perrä mõtli, sai arvo, et tuul unol või õigus olla. Edimäne märk mu hindä ull’usõst om jo tuu, et kuigi kogõnu herr ütel’ mullõ, et asi om ohtlik, es saa ma arvo (ausalõ üteldä saa-i siiämaani), kon tuu oht täpsele om.

Paar päivä ildampa, ku loi Eesti uudissit, naksi vanaherrä ütlemise süvembäst tähendüsest arvo saama.

Valimisõ tulõva ligembäle ja poliitigu omma naanu kõnõlõma piimäjõkist ja pudromäkist. Kah’os juhtus egä nelä aasta takast, et inemise jääse naid juttõ uskma ja ildampa tundva hinnäst pettäsaanuna. Kas ei olõ seo sis esihindäle ohtlik ull’us, ku lasõt hinnäst egä väiku ao takast sama nipiga ullita?

Eestist om läbi käünü nii suur hulk kahtlast rahha, et esiki inämbüsel pangaherril om seod rassõ ette kujota. A ütski poliitik ega bürokraat kas ei tiiä as’ast midägi vai ütles, et om joba ammu rahamõskmisõ vasta võidõlnu. Inemise jälki kullõsõ ja uskva, et mi väiku, tüühimolidsõ ja ausa rahva ümbre eläse halva vällämaalasõ. Seod või kutsu naiivsusõs, a ma usu, et uulidsa pääl tuu vanaherrä ütelnü, et seo om hindäle ohtlik ull’us.

Ull’usõ vasta muu ei avida, ku tulõ pruuvi targõmbas saia. A inemise võimõ omma piiredü ja kõgõst ei olõki võimalik arvo saia. Tuuperäst proovi ma silmän pitä paari lihtsät põhimõtõt, et hinnäst mitte är ullita laskõ. Kõgõpäält: ku kiäki soovitas vai lupa sullõ midägi, miä timä sõnnu perrä om su jaos seo kõgõ parõmb asi, sis kae, äkki saa hoobis timä kassu, ku sa tä soovituisi perrä tiit. Ku tä saa kassu, sis pruugi-i timä soovitus peris hääst süämest olla. Tõõsõs: maailm om lihtsämb, ku tä paistus. Tihtsäle om päältnätä kõgõ ilosampi ja ausampi tegemiisi takan nätä kinkagi umakasu. Ku seost arvo saat ja kasu saaja vällä mõtlõt, saa «suur pilt» uutmalda selges.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-10-09T15:04:42+03:00

Iiba korgõ klotsitorn lätt ümbre

Egaüts om vast latsõn puuklotsõ torni säädinü. Senis panni naid manu, ku torn nii korgõ sai, et ümbre kaldu.

Nii tükis meil egäsugutsõidõ mooduasjuga kah olõma, et senis tahat naid jär’est enämb ja enämb, ku asi summa lätt. Ja ku sis kelgi koskil miilde halgatus, et mõni asi ei olõ tervüsele vai luudusõlõ hää, sis nakas üts talgu kõrran hädäldämine, kiildmine ja käskmine. No om kõrd plastmassist anumõidõ ja kilekottõ käen.

No kas mi siihn õks nuu kõgõ hullõmba plastiraiskaja olõmi? Kolm-nelikümmend aastat tagasi oll’ asi tõsõ kandi päält hull. Kilekottõ oll’ vääga rassõ saia, esiki papõrd es olõ tõnõkõrd poodin, kohe kaupa sisse käändä. Aga meil siski asi nii hullus es lähä nigu Vinnemaal, konh süüki seitungi sisse panti. Vähämbält vanõmbõil inemiisil om kommõ puhtas jäänü kilekoti alalõ hoita, et sinnä viil tõnõkõrdki medägi sisse panda.

Ja plastist karbi, mea tõnõkõrd poodist omma tuudu, lätvä kah marju vai muu värske kraamiga talvõs sükävkülmä. Veidü hullõmb om siski paprõkraamiga. Noorõmbõidõ inemiisi köögin ei olõ tõnõkõrd enämb rõivast käterätte, ennegi paprõrull. Ja üts tutva vanaimä ütel’, et timä pääliinan kasunu latsõlats pand’ imhes, ku tä nõna pühkimises taskust rõivast räti võtt’.

No hoitku külh, targa mõsumassina omma kõigil olõman, kas peat egäs pühkimises nuid paprõrullõ kokku ostma! Üts asutus om egän majapedämisen nigunii, konh paprõlda läbi ei saa…

Hull hädä om ütekõrdsõidõ anumõidõga söögikotsiil. Sääl lubatas nuidõ tarvitaminõ peris ärä keeldä. No tuud om muiduki kõkõ lihtsämb tetä, mugu marsi manu ja nõua trahviraha, aga kas taa ei olõ ka säänest sorti asi nigu klotsitorni ümbreajamine? Esiasi, ku plastist ja papist anumõid tarvitõdas säändsen kohvipoodin, kel uma kotus ja kiä egä päiv tuuga tegeles. Õkva üldä om peris imelik mõnõ kaubamaja kohvikun tühäs juudu tops üten luitsaga lavva kõrvalõ prügikasti visada. Aga kes mõist ette kujuta, mis saa sis, ku nuu söögitegijä laatu pääl vai egäsugutsõidõil kokkutulõkil lakõ taiva all peris anumõid tarvitama ja säälsaman mõskma peat? No sääne asi tükis õks peris üle võlli minemä!

Ja ku peas kiäki vällän nuid anumõid mõskma, sis võit jo varsti tuud kontrolma nakada, ku kuum tuu mõsuvesi peat olõma ja kohe tuu valõtas. Jäl reostami tõistmuudu luudust.

Afanasjevi Vahur tõi ildaaigu Eesti Naasõn muu jutu siän sääntse võrdlusõ, et ku kiäki kõnõlas, ku häste eelektriautu luudust hoit, sis ei olõ tuu sukugi tark jutt, selle et nuidõ akusidõ tegemine ja peräst naist vallasaaminõ tege peris suurt kurja.

Peas õks pruuvma naist suurõ hurraaga vällä märgutõt uuõnduisist kuigi hillä-tassa ja mõistusõga jaku saia. Tuu klotsitorn võisõ ollõ nii paras korgõ, et illus kaia, a ümbre ei lähä.

Nõlvaku Kaie

Iiba korgõ klotsitorn lätt ümbre2018-10-09T15:01:02+03:00

Jacobsoni Külli: olõ-i ausa luudust halvastõ är tarvita

Matõmaatigaoppaja ja käsitüüettevõtja Jacobsoni Külli eläs Räpinä vallan Männisalu külän. Perämäne kats nädälit om tä pandnu pall’o hindä vunki tuu pääle, et võidõlda plaanitava tselluloositehassõ vasta. Uma Leht uursõ, miä tedä võitlõma sund.

Jacobsoni Külli

Kuimuudu sääne uudis, et ti kodo lähkül om kotus, kohe arõndajidõ meelest pasnu suur tselluloositehas, ti egäpääväst elorütmi mõotanu om?

Ku ma kuuli, et kats EstFori miist ollõv käünü Räpinä ja Setomaa valdun juttu ajaman, et Kikka küllä võinu määndsegi monstrumi ehitä, hiitü ma väega är. Peris süä läts’ kur’as. Tego oll’ nigu pühädüse teotusõga, mu ilosalõ paradiisielolõ kesk mõtso ja puhast luudust oll’ kiäki pääle tõmmanu musta juti.

No elä ma inämbüse vabast aost internetin, kon ma inne küländ veidü ümbre hulksõ. Ma olõ tegodõinemine, es jää nukka istma, a naksi edesi minemä katõn tsihin: pruuvsõ löüdä tõisi inemiisi, kiä mõtlõsõ nigu ma, et jõu puhta luudusõ ja mõtsarikkusõ kaitsõs kokko tuvva. Niisama pruuvsõ kõnõlda Räpinä volikogo liikmidõga ja uuri näide arvamist ja näile teedä anda valijidõ mõttit.

Olõti Facebookin (FB) rühmä «Tselluloositehas Lõuna-Eestis» üts administraator. Mille sääne grupp luudi?

Grupp luudi tuuperäst, et inemiisil olõs kotus, kon nä saava rahuligult ja argumentõ tarvitõn arota seo tehassõ puult ja vasta. Niisama om taa hää kotus, kohe kor’ada kokko mitmõsugumadsõ infokilda tiidläisi, as’atundjidõ, huviliidsi käest ja esisugudsõ meediäkajastusõ joba olnuist sündmüisist. Nädäli aoga om gruppi kogonõnu päält 1300 inemise ja ku kaia postituisi ja kommõntaarõ, sis 95% omma tehassõ tegemise vasta.

Teimi sääl grupin ütidse nimekirä, kohe kõik suuvja saiva mano panda küsümüisi, midä nä tahtnu Est-Fori miihi käest küssü. Räpinä volikogo lubasi neo küsümüse edesi saata ja vastussõ avaligus tetä.

Kaemi, kas FB grupp avitas meil ka, ku vaia, kõrralda piketti kuuholõgi pääväl Räpinä volikogo iih, et rahva arvaminõ iks häste vällä paistnu ja kuulda olnu.

Olõmi mõttõseldsiliidsiga ka hulga kõnõlnu inemiisiga, kiä mol’oraamatut ei tarvita. Püvvämi jõuda võimaligult pall’odõ inemiisini.

Mille ti meelest es pidänü säänest suurt tehast mikanti vai ülepää Eestimaa pääle ehitämä?

Ma arva, et säänest suurt tehast ei olõ ei meile ega kõgõlõ Eestile vaia tuuperäst, et ka väiku lubatu mürgünormi saava suurõ vii läbikäümise man katastroofilidsõs mürgümeres. Viil pelgä ma, et mõtsa naatas ragoma viil inämb ku parhilla. Mi piäs olõma nii nupuka ja innovaatilidsõ, et mõistas umma puud väärtüsligumbas tetä kavalalõ ütenkuun luudusõga ja luudust tsurkmalda. Eesti om kõgõlõ maailmalõ iihkujos, kuimuudu ellä luudusõ seeh. Luudus avitas meid pall’o ja ei olõs ausa tedä nii halvastõ är tarvita. Mi es pidänü käümä tõisi puult sissesõkutuid teid pite, meil omma uma raa.

Nuu, kiä tehassõ puult omma, ütlese, et tuu tehas avitanu meil saia nii rikkas ku Soomõ. Kah’os omma Soomõ ja Roodsi rikkusõ nimel Läänemere väega är tsurknu, juhtnu satu tselluloositehassidõ jäägivii sinnä. Parhilla parõmbat tehnoloogiat ei olõ, tuud tunnistasõ kõik. Seo tähendäs, et määnestki vahtsõt lähenemist, puhtampa ja säästvämpä ei olõ põhjust luuta.

Üts hirm om mul viil: nii suurõ tehassõ umanigu saassi hindä kätte väega suurõ võimu, selle et näil olõs suur osa Eesti tulõvadsõst ekspordist. Kitsa tsõõri kätte kogonu suur võim olõ-i teedäki turvalinõ. Nii om periselt juhtunu Soomõn, kon Stora Enso ja UPM-Kymmene käeh omma miljardi Soomõ ekspordikäibest, ja paistus, et näide jaos masva määndsegi tõistmuudu keskkunnanõudõ. Kahtlanõ värk.

Midä ütlese nuu, kes arvasõ, et sääne tehas võinu tulla?

Mullõ paistus, et inemiisi köütvä innekõkkõ lubadusõ suurõst rikkusõst ja satust vahtsist tüükotussist. Är mainitas ka parõmbit teid, a ma säänest köüdüst ei näe. Arva, et rikkus jääs õnnõ umanigõlõ, a riigilõ ja rahvalõ õigus tegeldä hätiga. Tüükotussõ vahtsõhe tehassõhe arvada tulõssi, a mullõ paistus, et näid jäänü sis parhillatsih ettevõttih jälleki veidembäs. Kiä tahtnu tulla tsurgituhe kanti ravimuast ja viikeskusõst mõnno tundma vai kas Lämmähjärveh ülepää pääle tuud inämb kalla püüdä saa? Kas Räpinä satam kasus täüs vai nakkas haisama, kuimuudu nakkas minemä paikligõl puufirmadõl? Meil om pall’o luuduskaitsõalasid ja turismiettevõttit. Tehas lähküh ei passi näile.

Ku pall’o ti meelest volikogo liikmõ kullõsõ ummi valijidõ arvamiisi?

Mul om täämbädses pääväs (minevä neläpäiv) käeh neli vastust Räpinä volikogo liikmilt, kiä omma tehassõ vasta. Esimiis om vastanu mu kirä pääle, tennäs minno ütehmõtlõmisõ ja saisukotussidõ avaldmisõ iist. A miä periselt sünnüs mi valituisi inemiisi päie seeh, tuud ma ei tiiä. Setomaa puult olõ kül kuulnu arvamist, et vast piäs kõrraldama rahvaküsümise. Räpinä poolõ päält mul ei olõ viil tegünü sügävät arvosaamist, et mi helü näideni kostus. Ma usu, et jummal avitas meid.

Küsse Rahmani Jan

Jacobsoni Külli: olõ-i ausa luudust halvastõ är tarvita2018-10-09T14:59:19+03:00

Midä sügüsedsel aol tarõn tetä võinu

Aiakraam om üles võet ja no om aig naada märkmä, midä tarõn tetä andnu. Säändse külmä ja tuulõga taha-i vällä jo minnäki. Tarõn om peris hää telekat vai arvutit kaia. A om võimalus tetä ka midägi, miä periselt alalõ jääs. Näütüses juttõ kirota vai näputüüd tetä.

Jah, jälleki lätt valla Uma Lehe jutuvõistlus. Seo om võistlus, kohe oodõtas võrokeelitsit juttõ. 14 aastakka omma tubli kirotaja iks kõgõ umist juhtumiisist kirotanu. Kaemi, määndsit juttõ tuu timahavanõ, 15. jutuvõistlus.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Midä sügüsedsel aol tarõn tetä võinu2018-10-09T14:50:32+03:00

Võrol kõnõldas väikeisi kiili meediämaastigust

19.–20. rehekuul tulõ Võro instituudin konvõrents teemal «Paigapäälidse väiku keele vahtsõ digiao meediän».

Väikeisi kiili elonhoitmisõ man om meediä arõndaminõ väega tähtsä. Meediämaastigu muutuminõ vahtsõl digiaol või üten tuvva nii hääd ku halva. Hääs näütes saa tuvva tuhandiid mano tulnuid võimaluisi odavalõ luvva ja jaka teedüst. Halv om tuu, et teedüst om ülearvo pall’o ja tuu aja umbõ meediätarvitajidõ tähelepandmisõ. Helsingi ülikooli emeriitprofesri Tom Moring om seo olokõrra häste kokko võtnu: «vana meediä» om hindäle loonu online-teenussõ, seo om nigu mõts, kon kõik võitlõsõ kõikiga, vahtsõ tegijä nigu Facebook, YouTube ja Twitter omma õigõ ao är tabanu, meediä tarvitaja istussõ kõrrast rohkõmb vahtsõt tüüpi sotsiaalmeediän.

Eestin om ligi katskümmend aastakka toet riikligõ programmõga väikeisi kiili pruukmist. Naidõ (nn murdõ)kiili mõistjidõ numbri omma satust mõistjist kooni säitsmekümne viie tuhandõni (rahvalugõminõ 2011). Tukõ om annõt päämidselt võro, seto, mulgi ja kihnu keelen aokirändüsele. Tsihis om olnu naidõ kiili pruukmist laembas aia, et põlitsil kogokundõl püsüssi alalõ ka paigapääline kiil (minkal Lõuna-Eestin om mitusada aastakka pikk uma kiräkeele aolugu). Huulmada tsihtest om väikeisi kiili aokirändüs jäänü küländ traditsioonilidsõs: kõgõ rohkõmb tetäs ja loetas paprõ pääl lehti. Telesaatidõ kõrdapiten luumist ja kavva pandmist om peet pall’o kallis ettevõtmisõs. A kas om ülepää vaia telesaatit kava perrä üle kanda, parhilla, ku näid saa ka takastperrä kaia?

Samal aol om Euruupast ja muialt lajast ilmast võtta digimeediä toel tettüid iistvõtmiisi, midä võinu ka Eestin perrä tetä. Konvõrendsi ettekandidõga otsimi vastust küsümiisile: määndse omma vahtsõ digiao meediä võimalusõ, kuimuudu joba kogotut tarkust väikeisi ja ohon kiili elloherätämises parõmbidõ är pruuki? Ettekandõ avitasõ selges saia, määne om meediämaastik, kon väikeisi kiili kõnõlõja toimõndasõ. Vast avitasõ nä ka kujota, kuimuudu väikeisi kiili kõnõlõja omma vahtsist võimaluisist kinni haardnu.

Võro Instituut

Võrol kõnõldas väikeisi kiili meediämaastigust2018-10-09T14:49:11+03:00

Vahtsõ rahvapillimuusiga e-opiraamadu

Minevä riidi näüdäti Võrol vahtsit e-opiraamatit, mink perrä saa pillimängu oppi. Raamadu omma interaktiivse, miä tähendäs, et päält lugõmisõ saa säält ka videoid kaia ja kullõlda. Täpsembäle saa projekti kotsilõ lukõ ja raamatit kaia internetin aadrõssi https://folkmusicbaltics.weebly.com/ pääl.

UL

Vahtsõ rahvapillimuusiga e-opiraamadu2018-10-09T14:48:39+03:00

Põlva maakunnan otsitas kodaniguütiskunna aasta tegijit

Vällä om kuulutõt konkurss kodaniguütiskunna 2018. aasta parõmbidõ tegemiisi ja tegijide löüdmises Põlva maakunnan.
Tunnusta tahetas aasta kodaniguütisüst, valli Põlvamaa sädeinemine, aasta vabatahtlik ja aasta kodanigualgatus.

Ligemb teedüs e-postiga kaisa.tammoja@polvamaa.ee.

UL

Põlva maakunnan otsitas kodaniguütiskunna aasta tegijit2018-10-09T14:48:08+03:00

Võro keele ja kultuuri oppaja saiva oppust

27. süküskuul härgüt’ Valga gümnaasiumi karjääri- ja projektijuht ni oppaja Oleski Pille Võrol võro keele ja kultuuri oppajit nippega, kuis tekütä opilasin huvvi perimüse vasta. Olesk soovit’ haarda latsi elävä ni õkvadsõ kogõmusõ kaudu: nt vanna raamatut tasus kõgõpäält ku mitte hambaga tsälgätä, sõs vähämbält nuhuta. Kõik oppaja lätsi koolitusõlt kodo umatettüisi seebikeisiga, miä kirädü häitsvide ni hää hõnguga häiermidega.

UL


Pildi pääl kõnõlõs ja näütäs Oleski Pille oppajilõ, kuimuudu seebi tegemine käü.

Võro keele ja kultuuri oppaja saiva oppust2018-10-09T14:46:59+03:00

Pranglilaanõ ristipedäjä mano sai palvõpink

Luuduskaitsõ all ollõv
Pranglilaanõ ristipetäi.

Kõivupuu Marju pilt

Mihklipääväl pühitsedi Lõunõ-Tartumaal Pranglilaanõn ristipedäjä man sisse palvõpink. Luudusõkaitsõ all ollõv Kaatsi ristipetäi om üts piätüspaik palvõrännutii pääl, miä lätt Tal’nast Piritä kloostrõ mant Vahtsõliina kandsi manu.

Piritä kloostri sõpru seldsi iistvõtmisõl tuu pink sinnä sai. Pingi tegemist kõrrald’ Pareki Lagle, kinkalõ ma tsipakõsõ nõvvu kah anni. Palvõrännutii kotsilõ saa lähembält lukõ internetist aadrõsi palverand.ee päält.

Pingi õnnist’ sisse Kambja koguhusõ opõtaja Mõttusõ Andrus.

Ilm oll’ väega hää, päiv paistu mi pääle. Õnnõ kavvõmbast oll’ kuulda sae hellü.

Mul om hää miil, et ristipuid mõistõtas maastigu ja perimüse tähtsämbäs tegemise man kultuurilidsõlt är tarvita, mitte ei raota näid maaha.

Kõivupuu Marju,
ristipuiõ uurja

 


Pingi vallategemise ja pühitsemise man. Pilt Kõivupuu Marju kogost.

 


Pingi külge om tett ka väiku teedüstahvli taa ristipedäjä ja ülepää ristipuiõ kotsilõ. Kõivupuu Marju pilt.

Pranglilaanõ ristipedäjä mano sai palvõpink2018-10-09T14:44:35+03:00

Uma söögi pakmisõ nätäl

Tulõva nädäli, 15.–21. rehekuuni peetäs jälki Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälit. Tuu tähendäs, et nädälist ossa võtva söögikotussõ pakva 15 euro iist kolmõkäügilist lõuna- vai õdagusüüki, miä om tettü päämidselt paigapäälitsest söögikraamist.

Üts vahtsõnõ söögikotus, miä Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälist ossa võtt, om Sulbi kohvik Urvastõ kihlkunnan Sulbi külän.

Kohvigu pernaanõ Turi Kristina kõnõlõs, et näil om plaanin pakku edimädses söögis Võromaa mõtsast kor’atuist siinist tett pelmeene, pääsöögis tsialihatrullõ, kon man sinitsist kardokist keedet pudõr ja argentiinaperäne hämmätüs, ja makussöögis minipavlovat, mink võrokeeline nimetüs om mus’okoogikõnõ.

Uma esieräline menüü om egäl nädälist ossa võtval söögikotussõl. Täpsempä või uuri Uma Meki kodolehe päält umamekk.ee.
Ja kiä taht süümä minnä, piät kimmäle hinnäst söögikotussõn ette kirja pandma.

Rahmani Jan


Sulbi kohvigu pidäjä Turi Kristina ja Noorsalu Indrek uutva huviga kohvikidõ ja restoraanõ nädälit. Rahmani Jani pilt

Uma Meki kohvikidõ ja restoraanõ nädälist ossa võtva söögikotussõ:

Kubija hotelli-loodusspaa restoraan (Kubijal)
Kirjapandminõ info@kubja.ee, tel 5045 745

Koopatoit (Piusal)
Kirjapandminõ koopatoit@gmail.com, tel 5373 0298

Sulbi kohvik (Sulbin)
Kirjapandminõ sulbikohvik@gmail.com, tel 55614191

Veski pubi (Antslan)
Kirjapandminõ info@euroveski.ee, tel 5207 588
Spring Cafe. (Võro liinan)
Kirjapandminõ info@springcafe.ee, tel 782 2777

Kohvik Suur Muna (Haanin)
Kirjapandminõ muna@suurmuna.ee, tel 5866 4668

Ööbikoru Villa restoraan Andreas (Rõugõn)
Kirjapandminõ villa@oruvilla.ee, tel 509 9666

Kodorestoraan Maagõkõnõ (Setomaal)
Kirjapandminõ toomemaetalu@gmail.com, tel 5341 8777

Uma söögi pakmisõ nätäl2018-10-10T23:19:14+03:00