Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

19. kiri. Kaonu vabahusõ avvusammas

 
Eestin om puskariajaminõ är keelet. Vähä tuust, esiki aparaati ei või olla. Ummõhtõ om külmäl põh’amaal kõgõ koton kangõt alkoholli tettü ja tarvitõdu. Mille seo riigiesäde meelest parhilla tõistmuudu piäsi olõma?

Ku seod juttu Rumeeniän üles võtta, omma inemise hariligult üllätünü ja nõvvulda olõkiga. Küsütäs, mille es pidänü inemine pidopäivis ja talvitsõs külmärohos tohtma hindäle esi koton kärakat tetä. Ma ei mõista näile vastada.

Rumeeniän es olõ koton alkoholi tegemine keelet esiki sügäväl kommunismiaol, muist aoluuperioodõst kõnõlõmalda. Ja uskkõ, Ceaușescu aig oll’ tan mitu vinti kangõmb ja karmimb, ku mi elo Nõvvokogo Liidu hõlman. Ka täämbädsel aol om harilik tuu, et egän majapidämisen om paiklik kangõ puuviläst vai viinamar’ost tett viin* kõgõ olõman. Seoniaoni omma mitmin Rumeeniä küllin alalõ ütidse viinaköögi. Tahat läbi aia, panõt ao kirja ja läät ajat. Pall’o om ka noid, kel hindäl koton tarvilik aparaat olõman.

Ildaaigu oll’ üts saadik parlamendin ette pandnu, et koton viinaajaminõ tulnu är keeldä. Kõnõldas nii, et säänest ütsmiilt ei olõ Rumeeniä parlamendin varrampa olnu, ku seod ettepanõkit tagasi kukatõn. Piiri koalitsiooni ja opositsiooni vaihõl ollõv kaonu nigu peeruhais sügüsetormin. Saadigu olli ütelnü, et nä es saanu umilõ vanõmbilõ päält säänest kiildmist inämb silmä kaia, kõnõlõmalda küllä minekist. Nii seo asi jäigi.

Seo jutu pääle püüdvä puritaani ja bürokraadi mullõ kimmäle alkoholi kitmist süüs panda. A ummõtõ ei tii ma propagandat alkoholilõ ja juumisõlõ. Saman ei usu ma ka tuud, et kangõmba kraami pruukminõ är kaonu. Olkõ tä sis egän külän vai perren umma näko ja hää, selle et om kombidõ perrä ja hengega tett.

Elämi aol, ku proovitas inemist kavvõmbalõ saia esi ja uma pääga elämisest. Elämisest kinkagi käest andõ uutmalda. Elläi piät olõma kirja pant, kõrrast inämb om kasvõ, midä esi ei tohe kasvata, puukuuri ei tohe ehitä bürokraadi ust kraapmalda jne. Ärkeelet puskariaparaat passis mu meelest väega häste seo kaonu vabahusõ avvusambas.

* Transilvaanian tarvitõdas nimme palinka, Rumeeniä lõunaosan ja Moldaavian ţuică.

Epleri Rain

Toimõndaja kirotas: panõ määnegi märgotus kirja. Mis asi om märgotus? Sääl piät olõma alostus, sis määnegi mõtõ ja sis tulõ ots. Kirodi toimõndajalõ, et ei olõ nigu üttegi mõtõt, kost nuu alostus ja ots viil löüdä. Kas märgotus võinu olla lihtsäle plärä? Perämäst ma toimõndaja käest es küsü.

Es küsü, selle et võlssõ. Kõik aig omma määndsegi mõttõ, mõttõlda olõmisõs piät olõma korgõmba tasõmõ budist vai poliitik.

Umal aol olõs võinu Eestist saia kõrralik budistlik riik, ku pallidõ jalguga Tõnissoni (Vahindra, V.) ei olõs segänü timä vastasmiis, pallidõ jalguga Päts (K.). Päts om parhillatsõni Eesti kõgõ popimb riigimiis, kaegõ Vanamehe multikit. Sääl omma aoluuvõlssja tälle kängä jalga joonistanu. Puutriga võit ekä asja võlssi.

Ülikoolist ma mälehtä, et su plärä loeti targas jutus, ku nimetit mano pall’o kuulsiid inemiisi.

Olõ-i must määnestki budisti, poliitikust kõnõlõmalda. Kõik aig omma mõttõ pään, a inämbältjaolt ulli. Peris harva om paar tarka mõtõt, nuu tulõva sis, ku ma maka. Ku üles heräne, ei olõ suurt midägi meelen. Õnnõ määndsegi alostusõ ja otsalda mõttõjupi vai pildi.

Inämbältjaolt tulõva targa mõttõ sis, ku om inu.

Inu om kõgõ lihtsämbäle ütelden taasperilde uni. Üüse olõt aktivist, päivä tahat maada. Ku vasta nakkat ja proomit ellä nigu tõsõ inemise, sis ei olõ päävätüüst määnestki tolku ja üüse kah und ei tulõ, tii vai tinna. Ku sul iks om inu, sis parõmb tulõ sängüst vällä ja kirota Umalõ Lehele märgotus.

Kas mõnõn paigan Võromaal piäs ütlemä ino? Ei taha häste usku, villakumbalii-laulun ei laulta: Ino tulõ oikõn…

Inu om minnu eloaig… ma ei ütle: vaivanu. Pipi lugi apteegi aknõ päält: Kas te kannatate tedretähtede all? Läts’ aptiiki ja ütel’: Ei. Tedretähed meeldivad mulle. (Mälu perrä tsiteeri, raamat om tutva käen).

Latsõpõlvõ edimene mälehtüs om üü, valgõs nakkas minemä, a und ei tulõ. Perän, joba kooliaol sunniti kell 8 kuuli, päivä es mälehtä paarist edimädsest koolitunnist midägi, olkõ, et ma es maka. Mul oll’ inu.

Inu sul kas om vai ei olõ. Nigu Pipi tedretähti all, nii makki inu all ei kannahta, ma kannahta 8–17 tüüpäävä all. 8–17 tüüpäiv esi ei olõ minkangi süüdü, tä kah lihtsäle om olõman. Nigu inu.

Inu lüü näütüses vällä sis, ku üts aastaaig saa tõsõs. Tuu om imelik. Näütüses suvi lää-i joht sügüses üle pauguga, iks egä päiv jupikõnõ. Arvada mäng sääl määnegi sügüse-tunnõ.

Viimätsel aol kõnõldas jäl kelläkäändmisest. Ma olõ mõtõlnu, et mis jant om tuu egäsügüsedse ja -keväjädse tunniviisi jonksutamisõga. Ku nii kõva käändjä olõt, käänä sis kuus vai katstõist tunni kõrraga, egä kuu, ku tahat, edesi vai tagasi, nigu tuju tulõ vai kull-vai-kiri näütäs. Inul ei olõ tuust kats kõrd aastagan tunnikõsõst nigunii midägi.

Inu aigu tüü man istut, tiit vaihtõpääl määndsidki klahviliigutuisi, midägi edesi ei lää. Pikapääle lätt maja tühäs, tiit suitsu, tulõ hää mõtõ, tüütät edesi, tulõva vahtsõ mõttõ. Saat huu sisse… ja sis naatas maia kinni pandma ja valvja tulõ ussõ pääle, et timä om kah inemine. Läät kodo, valvja lätt kodo, a sul om inu. Ku inu, sis inämb und ei olõ, tüüas’a ei taha pääst minnä, istut arvutin, kaet tennist, tuu saa otsa, loet raamatut. Suurõmb jagu raamatist olõ ma lugõnu inun, nii latsõst pääle. Latsõna ja noorõna iks inämb, vanast es olõ võimalik puutrist murutõnist kaia.

Järgmäne päiv om sul jäl inu.

Inu tulõ-i õnnõ aastaaigõ vaehtusõga. Bulgakovil (M.) om paar tegeläst, muido halli kuju, a päält Wolandi tsirkust om näil keväjä üte kimmä täüskuu aigu inu.

Piäs kah är ütlemä, et päivä loetu Bulgakov om hää vinne kirändüs, üüse loetu geniaalnõ.

Kõik aig või inu tulla. Mõnikõrd ma mõtlõ, et vast om mul määndsegi eestläse antipoodi geene maru kõvva seen. Inuitõ (vai ainudõ) ummi näütüses. Ma maka sis, ku mu inuiti geeniveli makas, tüüle lää, ku inuit lätt kalla püüdmä. Õnnõ mi maal om kell joba kõvva edesi viirdünü.

Huvitav, kas inuite siän või olla mõni, kiä üüse ei saa maada ja päivä tüüd tetä, timäl vaesõl om õdagumeresoomõ ollus geenirivin pall’o suur? Uurgõ vällä, Metspalu, A. ja Metspalu, M.!

Tõnõ variants, mille inu om unõ üle võtnu, või olla, et ma olõ kuigimuudu peri kostkilt tõsõ planeedi päält, kon üüpäiv on pall’o pikemb ku 24 tunni. Jne, jne, leheruum sai otsa.

B: Bulgakov, M. «Meister ja M.», tlk Varik, M. ja Ojamaa, J.
Lindgren, A. «Pikksukk, P», tlk Beekman, V.

Valper, V.,
inumüts

Timahavadsõ Kangro kirändüspreemiä sai Kelbä Heiki raamadu «Elu ongi muinasjutt» iist. No kõnõlõs tä umist mõttist ja tegemiisist ligembält.

Sait uma raamadu iist Kangro preemiä. Määndse mõttõ päähä tulliva, ku tuust teedä sait?

Tunnustus om nigu mesi, peris makus tunnõ oll’. Ku saat uma raamadu ka tsusada sinnä vahelõ, kon joba pall’o häid raamatit inne rian sais, sõs om tuu uhkõ tunnõ egäl juhul. Hää, et sääne preemiä Võromaal olõman om.

Kirotat Võromaa inemiisist. Mille poolõst Võromaa inemine nii esieräline om, et timäst tasus kirota?

Ma kirota inemisist hindä ümbre ja tuu om saatus, et ma elä Võromaal. Mu päätegeläse omma inämbältjaolt lihtsä inemise ja mullõ om miiltmüüdä, ku ma saa valla tetä üte lihtsä inemise hinge, kohe om käkit nii pall’o huvitavat, et om, midä kirota, ja om ka, midä lukõ. Egäl inemisel om seen uma maailm ja ma arva, et Võromaal om taa vähä tõistsugunõ, rikkalikump ja sükäv nigu kaiv, nii et ku sisse huikat, sõs lätt tükk aigu, inne ku vastus tulõ, a tuud vastust tasus kullõlda.

Kuimuudu perämädse kümne aasta joosul Võro kultuurielo muutunu om?

Kultuurin seen ollõn ei saa muutuisist suurt arvo. Tuu om nigu elo, et elät ja elät ja ku takka kõrras kaet, sõs näet, et hulk aastit om kaonu. Kultuur eläs tegemiisist ja tetä tahtjist ja tublisit tegijit Võromaalõ jakkus. Tuuperäst om hää üteldä, et kultuur eläs jõudsalõ nigu kümne aasta iist. Olõ esiki pall’o asju tennü: siiä kümnendile jääs viis suvõlavastust ja pall’o elloviidüid ideid. Säält tuu jõud ja tahtminõ edesi tetä tulõgi.

Midä ansambli Hetero parhilla tege?

Hetero om nigu kristall: ku ta vähä tuhmis lätt, sõs tulõ jäl prooviruumi minnä ja ta läükmä lüvvä. Nii olõmigi tennü. Viimätsel aastal oll’ keväjä kandin peris pall’o mängmiisi, nüüd oodami süküst, et jäl mõnõ mängu tetä. Säändside miihiga, nigu Heteron omma, tahat iks mõnõ ao takast kokko saia. Ku lava päält rahvalõ energiät annat, tulõ tuu saalist sullõ tagasi. Tuust tundõst ei taha niisama kiäki är üteldä.

Kuimuudu kultuurijuhtminõ (maja majandaminõ), muusigu- ja kiränigutüü su jaos tõõnõtõist tävvendäse?

Tüü ja vaba aig piät ütstõist avitama. Majandaminõ om mõnikõrd iks rassõ, selle et edenemises om kõrrast inämb vahendit vaia ja sõs piät mõtlõma, kost noid mano saia ja midä tetä, et inemise tahas iks rohkõmb Kandlõn kävvü. Tan piät pall’o usaldama miiskunda ja selges tegemä, kuis om vaia tsihti säädi. Kirotaminõ ja mängmine mullõ tüü ei ole. Neo tegemise võtva õdagist ja puhkusõ aigu peris häste pinge maaha. Tuu om aig, ku olõt hindäga ja viskat tüümõttõ kõrras peris kõrvalõ.

Kas plaanit viil mõnõ raamadu kirota? Millest tuu olla võinu?

Plaan om iks edesi kirota. Ma olõ sääne juttõ ja novelle kirotaja. Mõnikõrd tulõ mõni laulutekst kah. Näütemängu tulõva sekkä inämbältjaolt sõs, ku novell silmi iin nii elämä nakkas, et tegeläse tulõ liikma saia. Joba nüüd om juttõ ja novelle peris mitmit, midä võis kaasi vahelõ panna. Ku näid aasta seen viil kogunõs, saa tulõval aastal jäl plaanõ säädi toimõndaja mano minnä.

Midä soovit Uma Lehe lugõjilõ?

Uma Lehe lugõja saa väega häste arvu, et ku Võromaast kirotat, tulõ inemise tekst nii kirota, nigu elo om, osa kõnõlõs võro kiilt, a mõnõ jääse iks eesti keele mano. Tähtsä om, et mi iks umma kiilt är ei põlgasi tuuperäst, et kõik tuud ei mõista. Kül nä opva. Kõkkõ parõmbat pikäs pümmes aos, kon muud olõki ei tetä ku lukõ!

Küsse Rahmani Jan

Kelbä Heiki.