Tori hobõsidõ kasvataja Ester

Antsla vallan Vaabina ristin kasvatas Adra Ester tori hobõsit. Timä kasvatõdu hobõsõ omma mitmõl aastal näütüisi võitnu ja kõvastõ kittä saanu.

Hobõsidõga kammandamist ütles Ester haigusõs, minkast valla ei saa. «Ma sündü joba säändse hädäga. Olli nelläaastanõ, ku hobõsõ är varasti. Lätsimi vellega vanaimä manu mõttõga, et aian omma hää ubina, a sis võtsõmi hoobis vas’kalauda mant hobõsõ ja sõitsõmi minemä. Niikavva, ku hinnäst mäletä, omma millegiperäst naa eläjä minnu tõmmanu,» seletäs Ester.

Tiidlikumbalt naas’ Ester hobõsit kasvatama joba majandidõ aol ja ei olõ täämbädseni seost ammõtist valla saanu. «Kõgõpäält olli majandi hobõsõ, sis sai hindä hobõnõ, sis naksi hindä hobõsõl varsa tulõma ja no om terve kari,» kõnõlõs Ester. Egäpäävädse tüü, miä hobõsõkasvatajal tetä tulõ, omma eläjide süütmine, sitavidämine ja triinmine.

Murõt täüs tõuluuminõ

Et hobõsidõ kasvataminõ hinnäst är tasunu, om vaia, et kari varssu toonu. Tuu man om hobõsõkasvatajal hulk murõhtamist. «Mõtlõt, kedä kellega paarita, määndse märä ja täku kokku panõt, määnest varssa saia tahat. Paaritat är, 11 kuu peräst sünnüs varss. Kõgõpäält murõhtat, kuis tiines saia, sis murõhtat, kuis sündünü elun varss, sis murõhtat, kuis taa varss suurõs kasunu, oppat vällä ja sis nakkat kaema, kuis võimalikult hää hinnaga valla saia. Nii taa aastast aastalõ om,» seletäs Ester. Kõgõ taa man om Estril pääst läbi käünü mõttit, et targõmb olõs hobõsõkasvatus är lõpõta. «Rikkas seoga ei saa. A kari lätt kõrrast parõmbas, ei tahtu är ka lõpõta,» märgotas tä.

Hullustõ kurtma Ester kah ei piä: timä müüdü hobõsõ omma saanu hää peremehe. «Minevä aasta läts’ nii häste, et mu märäde käest telliti varsa, nii et seo aasta varsa omma müüdü joba inne sündümist. Seo om egä arõtaja suuv, et olõs, kellele kasvata,» kõnõlõs Ester.

Tori hopõn om nigu universaalauto

Tori hobõst võrdlõs Ester universaalautoga – tä olõ-i ekstra millegi jaos luudu, a üts õigõ perreimä ilma universaalautolda toimõ ei saa. «Tä tege kõkkõ: ku om vaia, vidä kuurma sitta, ku vaia, tege lõbusõitu, ku vaia, kand sällän. Kõik olõnõs tuust, midä sa tälle oppat. Tori hopõn ei sünnü, rangi kaalan vai satul sälän: tedä tulõ opada tüüd tegemä ja ratsa sõitma,» seletäs Ester.

Tori hopõn om sääne tõug, kiä piäs hinnäst kar’amaal är elätämä. «Ku täl väega tüüd ei olõ, sis ilusa kõrraligu rohumaa pääl või ette tulla hädä, et tä lätt innembi liiga paksus. Ei piä jõusüütä manu andma,» kitt Ester tori tõugu.

Koolitas hinnäst treeneris

Perämädsel aol om Ester ummi hobõsidõga käünü rakendispordi võistluisil. Tuu om vahtsõnõ spordiala, kon hobõsõ piät kuurmat vidämä ja muid etteantuid ülesandit täütmä.

Et parõmbalõ egäsugumaidsist riiglist arvo saia, käü Ester treenerikoolitusõl. «Om ratsutamisõ treener, ei olõ vahet, kas tiit rakendisporti vai muud. Põhi nakkas kõigil üttemuudu, piät reegli selges tegemä, pall’u lugõma ja harjutama ja lõpus eksämi tegemä. Vanal inemisel ei püsü reegli meelen, a ma iks proovi,» om Ester luutust täüs.

Estrit ja timä hobõsit võit tihtipääle nätä mõnõl üritüsel, kon tä vankrisõitu tege. Ka tiatrietendüisin ja filmen om tarvitõt Estri hobõsit.

Nõvvuandõ hobõsõostjalõ

Noilõ, kiä tahtva hindäle hobõst osta, om Estril mitu soovitust. «Ku inemise mõtlõsõ, et nä tahas hobõst osta, sis Eestimaal võis osta paiklikkõ tõugõ. Kas sis vähämbät eesti hobõst vai keskmist tori hobõst vai ku tahat peris suurt ja karvast, osta ardenni hopõn. A inne ku hobõst ostma läät, opi kellegi man päämidse ratsutamisõ ja hobõsõga tüütegemise võttõ är ja mõtlõ kotun hoolõga perrä, kas sul om iks hobõst vaia. Meil om pall’u tallõ, kes pakva opmisõ võimalust ja õnnõ ull’ ei pruugi tuud,» and Ester nõvvu.

Edimädses hobõsõs soovitas Ester huvilidsõlõ vanna hobõst. «Ku sa väega kogõnu ei olõ, sis kõgõ rumalamb mõtõ om tuu, et ostat varsa ja oppat esi vällä. Parõmb osta vana opat hopõn, as’ata tuuga ümbre kodu ja opi. Sis saat teedä, kas tahat hindäle kah periselt hobõst. Latsõ suuvi saia hindäle hopõn piät hoolõga mõtlõma. Hobõst ei tasu inne osta, ku olõt edimäst kõrda sadulast maaha sadanu. Ku peräst julgut ratsutama minnä, sis sul om arvada tuu haigus küllen,» kõnõlõs Ester.

Üts kotus, kon hobõsõga ümbrekäümist oppi saa, om Estri Vaabina tall. «Mu man saa oppi vankriga sõitmist ja ratsutamist,» kõnõlõs Ester. Kel huvi, löüd talli telefoninumbri internetist üles.

Rahmani Jan


Niipia ku Ester hobõsõkoplihe lätt, omma hobõsõ timä ümbre ja uutva kõtukotist maiust. Rahmani Jani pilt

Tori hobõsidõ kasvataja Ester2018-09-11T12:45:57+03:00

Sääne suvi sis tinavaasta…

«Taa kuumaga lähät õks pääst hullus külh. Valasi õdagult ussõ iin lille. Hommugu tulli trepi pääle ja kaije, et näet, üüse om vihma tullu, lillilehe omma likõ,» kõnõl’ üts muidu vääga teräne ja tragi provva hainakuul, ku mitu nädälit taivast tsilkagi es olõ tullu ja kraadiklaas päivält ligi kolmkümmend ja üüse üle katõkümne lämmäkraadi näüdäs’.

Ime muiduki, et peris segi es lähä, ku maikuu algusõst saadik õigõdõ vihma es olõ tullu ja hainakuu edimäne nätäl ennegi peris jahe oll’, a vett ka sis taivast kuigi pall’u es saadõta. Mõnõl puul olli nurmõ õks peris summan, kardulivarrõ häädü enne ära, ku medägi alla kasvi, oa- ja hernekõdra kasvi vaivalt täüs, ku jo ärä kuiusi… No tetä es olõ medägi!

Siski es olõ Võrumaa põua poolõst kõgõ hullõmb kant, siin ja sääl õks huukõnõ tull’, kastõ iist ennegi, nigu sis kotun sääntse vihma kohta ülti, ku ma lats olli.

«No mis ti enämb tsuklõma tükit, Jakap visas’ jo edimädse külmä kivi vette,» pruuvsõ tuul aol vanaimä kah latsi jõe viirde juuskmast tagasi hoita. Muidu omma vanarahva ütlämise jo õigõ, aga tuu, et juulikuu 25. pääväl vesi külmäs minemä nakas, om külh kahtlanõ jutt. Tinavaasta paistu hoobis nii, et Jakap oll’ tuu kivi, mea tä jõkkõ vai järve visas’, kuuma sannakerise päält saanu, tuuperäst oll’ vesi mõnõl puul jo 25 kraadi ligi. Ja et vesi hoit lämmind küländ kaugõ kinni, saat viil põra tsuklõman kävvü, ku tuu lõbuga suvõ joosul är harinu olõt.

Mi inemisil om harva säänest murõlda olõkit nigu seo suvi, et ei pea kohegi sõitu minnen pall’u rõivõid üten võtma ega murõtama, kohe üüses jäät. Egäl puul jo lämmi ja kuiv. Üten Võru kohvipoodin näi kõrra reisirahvast, kel üsälatsõki üten. Sääl kandin olti edimist kõrda, a tuud, kohe tsuklõma minnä vai konh üüse olla, nakati allõs vasta õdagut arutama.

Nuil, kel pall’u nurmi villä all vai kari laudan, ei olõ muiduki elu murõlda, aga nuu, kiä sääntse elu omma valinu, ei olõki vääga nõrku närvega ja luutma õks peat. Vast tulõ pikk ja lämmi süküs ja satas parasjagu vihma kah. Ütte imelikku asja näet, ku sõitõn ringi kaet. Mais, medä aastakümneid tagasi kolhoosõ algusõn põlõti, es hooliki seo suvi kuigi pall’u niiskusõst, nigu taast konagi kõnõldi. Lämmi om tähtsämb ollu ja varrõ omma enämbüisi täüsmehega ütte mõõtu. Ja hernenurmi pääl rohetas ätäl! Osa kõtru lei hennest jo kuivaga ruttu vallalõ ja nuu teräkese omma ilustõ idanõnu. Vast ei müüki põllumiis, kel hendäl eläjeid ei olõ, taad värsket kraami kalli raha iist kauõdõ ja võõrõilõ, pakk hoobis lehmapedäjäst naabrimehele, et mine no lasõ kari pääle vai niidä näile ette.

Ku kuigi ei saa, sis kuigi õks saat, kui veidükene märguta!

Ja naksi ildaaigu vääga miildümä tuu Valtoni Arvo ütlämine, et rikas om tuu, kiä vähä taht, mitte tuu, kel pall’u om…

Nõlvaku Kaie

Sääne suvi sis tinavaasta…2018-09-11T12:43:09+03:00

Karu Taavi ja Margi Martin: proovimi kõrralda hüvvile ettevõtmiisilõ vunki mano

Võromaa arõnduskeskusõ man om käümä lännü ettevõtminõ nimega «Vunki mano!». Tuu tähendäs, et proovitas avita kogokundõl ja MTÜ-del är tetä midägi, minkast nä omma mõtõlnu, a olõ-i är tetä jõudnu vai mõistnu. Rehekuu edimädsel nädälivahetusõl tulõ Vahtsõliinan luumistalos, kon as’atundjidõ abiga proovitas välläpakutuid mõttit täüdeminekile ligembäle avita. Ettevõtmisõst kõnõlõsõ lähembält Karu Taavi ja Margi Martin «Vunki mano!» miiskunnast.

Midä ti täpsembäle tiiti ja plaaniti?

Karu Taavi: Ma olõ seon miiskunnan olnu tuu, kes võimaligõ idee alostajidõga om kokko saanu ja kullõlnu inemiisi mõttit. Olõmi kõnõlnu, määne võinu elo Võromaal olla, kuis tä võinu parõmbas saia, ja pruuvnu üten inemiisiga märgota, kuis tuu nädälivaihtus, miä rehekuu alostusõn tulõ, saanu olla abis suuvõ täütmisel, kuis noilõ hüvvile mõttilõ vunki mano anda.

Margi Martin: Tego om üte osaga suurõst riikevaihõlidsõst projektist. Seod tetäs 24 paarilidsõga ja egän riigin proovitas ummamuudu asja. Meil om Võromaal häkatoni muudu ettevõtminõ, mi paarilidsis omma MTÜ Helpific ja Tallinna Ülikuul. Taa projektiga proovitas paranda hajaasutusõn inemiisile pakutavit teenüssit.

Meid Taaviga om kampa kutsutu, et mi toimõndasi Võromaa asjaga. Plaanin om perrä pruuvi, kas sääne häkatoni ehk luumistalgidõ muudu toimõndaminõ om abis ka kogokunnaprojekte, kogokunnateenüsside vällätüütämise man. Ku harilikult pruugitas häkatoni tehnoloogiaasju tegemisi jaos, sis mi ülesannõ om kaia, kas seo Võromaal lihtsämbide lahenduisi vällämärgotamisõ man kah tüütäs.

Määndse omma nuu projekti ja tahtmisõ, midä takast tsuskma naatas?

Karu Taavi: Olõmi varrampa paar kõrda ideetalossõ nime all tennü ettevõtmiisi ja om korjunu kümmekund plaani, miä vunki mano tahtnu saia. Läbi om kõnõldu ja arvada tulõva ummi mõttidõga luumistalgist ossa võtma erivajaduisiga inemiisi, häätegevüse, spordi ja turmismiga köüdedü mittetulundusütisüse Võro maakunnast. A mõnõ hää mõttõ jaos om viil ruumi kah.

Kuimuudu tüü sis noin talgin käümä nakkas?

Karu Taavi: Vahtsõliina gümnaasiumin saias 5.–7 rehekuuni kokko, omma ette valmistõdu ruumi ja avitaja ja koolitaja. Tüü noidõ ettevõtmiisiga kest terve nädälivahetusõ, riidist pühäpääväni. Tetäs miiskunna, 4–8 liikmõga pundi, kellega naatas tüüd tegemä, ja pühäpäävä õdagus piäsi nä olõma nii kavvõl, et saava hindamiskogolõ kõnõlda, kohe nä jõudsõ ja kuis tuud asja tegemä naatas. Ja sis antas avvohinna. Päält luumistalgidõ lõppu saami viil mõttidõga edesi minnä, saami avita kas projekti kirotamisõ vai elloviimise man. Tuu ei olõ nii, et saat pühäpäävä õdagu määndsegi plaani ja iispäävä hummogu mõtlõt, mis ma seoga edesi tii.

Margi Martin: Kõik ei piäki tulõma uma mõttõga. Mi väega ooda ka noid, kes tahtva punti tulla kellegi idee manu ja avita tuud är tetä.
Karu Taavi: Säändsit luumistalgit plaanimi tetä kolm kõrda: seo om edimäne, sis tulõva aasta mahlakuun ja rehekuun vahtsõst. Ku sa edimäne kõrd olõt mõnõ miiskunna liigõ, a kaet, et seost või sullõ kah kassu olla, sis mahlakuun võit joba uma ideega vällä tulla.

A mille ti säänest asja aia tahati?

Margi Martin: Ma olõ suur Rõugõ ja Võrumaa patrioot, nii et ma hää meelega avita, et tan elu parõmpas lääsi, et olõs viil parõmb ku parhilla. Ku midägi tetä saa tollõ jaos, olõ ma kõgõ olõman. Seo ettevõtminõ tundu põnnõv.

Karu Taavi: Mu viimädse paar aastat omma olnu säändse, et olõ pruuvnu uma perre ettevõtlust aia, olõ inämb-vähämb säändse moodu perrä nii «Ajujahin» ku tõisin ettevõtmiisin üten löönü ja mul om uskminõ, et sääne muud avitas. Mu hindä tegemiisi om tä avitanu. Ku ma nüüt loi, et niimuudu proovitas laembalõ Võromaa ello paranda, sis mullõ tuu miildü. Umbõ hää om tan avita ja punti lüvvä.

Ma usu, et seo nädälivaihtusõ vai kolmõ kõrraga, mis meil tan tulõ, om vähämbält kolm mõtõt, mis omma jõudnu elloviimiseni, millest meil siin Võromaal om kõigilõ kassu kah.

Midä tetä tulnu, et luumistalgin üten saanu lüvvä?

Karu Taavi: Tulnu minnä mi kodolehe pääle vunkimano.vorumaa.ee ja tuus nädälivahetusõs hinnäst kirja panda. Sadakund inemist saa tulla. Mi loodami, et kõik, kiä tahtva tulla, saava tulla, a tasus kipõstõ tetä.

Margi Martin: Oodami kõiki, kes tahtva Võrumaa arõngu jaos uma osa anda. Seo om vahtsõnõ asi, innembä ei olõ säänest tettü. Mi jaos om taa kah vahtsõnõ. Tahami pruuvi ja oppi, kuis taa kõgõ parõmbalõ vällä tulõ, ja sis om meil kats kõrda võimalus tetä viil parõmbalõ ku eelmine kõrd.

Küsse Rahmani Jan


Karu Taavi ja Margi Martin «Vunki mano!» miiskunnast. Rahmani Jani pilt

Karu Taavi ja Margi Martin: proovimi kõrralda hüvvile ettevõtmiisilõ vunki mano2018-09-11T12:42:07+03:00

Võromaa ja Ungari täämbäne päiv

Ungari ja Võromaa vaihõl võinu olla inämb kokkoputmist ja läbikäümist

 
Om väega põnnõv märgota, miä om Võromaal ja Ungarimaal üttemuudu ja miä tõistmuudu. Mullõ väega miildüs Võromaa, selle et seo tulõtas tsipa ka kodotsit künkit miilde, kuigi tan nimmatas naid künkit mäkis.

Ku ma 25 aastat tagasi lätsi Tarto Ülikuuli ungari kiilt oppama, sis mullõ naas’ Lõuna-Eesti luudus väega miildümä. Kats aastat otsõ ja löüdse tsill’okõsõ suvõkodo Võromaal järve kaldõ pääl. Aigõ joosul olõ seoga kokko kasunu ja Võromaa miildüs mullõ õks kõrrast inämb, selle et tan om mõnnus mitmõn mõttõn: veidükese lõunamaalinõ meeleolo, paiklik rahvas om hää nal’asoonõga ja sõbralik ja säälsaman om tunda põh’amaa luudusõ kuninglikkust.

Ku üteldä, mis hoit lahun ja ühendäs Ungarit ja Võromaad, sis aolugu veidükese ühendäs. Näütüses Ungari Hussari omma kunagi siiä tulnu ja tuu om täämbädse pääväni Võromaal perekunnanimi.

Parhilladsõ ao kotsilõ piät märkmä, et õkva läbikäümist om Ungari ja Võromaa vaihõl väega veidü ja mul om tuust kah’o. Mõnõ tandsurühmä käävä vastastikku ja mõni sõprus om Tarto ja Võro ja Ungari tiidläisi vahel, a köüdüssit om iks väega veidü.

Mu hindä jaos om kõgõ huvitavamb, et Ungarin olõ ma väega luudusõlembeline egäl puul, kon ma olõ. A iks tüütä suurõn liinan, katõ miljoni eläniguga Budapestin. Tuu om kotus ummi suurliina uhkuisi ja hulluisiga, midä kõkkõ peetäs normaalsõs. Nii nigu om kõigin suurin liinun. A saman om tuu paik, kon mi elämi, Budapestist 30 km kavvõn, joba vähämbide Eesti liinu muudu paik. A ku Budapesti ümbrusõn käävä inemise rohkõmb kodo magama, sis Võromaal mullõ miildüs seo, et om viil luudusõlähkü elo olõman. Ja määnegi rahulikkus, midä suurõnliinan, kon kõigil om kipõ, inämb ei olõ. Tan näe, et bussi käävä mõnusidõ kirjuga ja hõikusõga, et aigu om.

Taa 20 aasta joosul, ku ma Võromaal käünü olõ, om ütte-tõist ka muutunu. Näütüses om Võromaal ja Võro liinan hulga ilosalõ kõrda tettüid maiu. A seoga üten olõs luudusõ ossa nigu veidü vähämbäs jäänü. Om ehitet ülimuudsit kuubikmajju, määndse mu meelest ei klapi vana võro hinge ja võro luudusõga.

Ja mõtsa raotas kah mu arusaamisõ perrä pall’o. Seo ei olõ õnnõ Võromaal niimuudu, seo om Baltimaiõ vai kogoni kõgõ maailma miinus, et inemise ei saa arvo: mõtsulda ei saa ellä. Pall’o arvasõ, et mõtsast saa ellä: võta mõtsa maaha ja osta hindäle uhkõ auto. Kül mõts kasus vahtsõst. A peris nii seo ei olõ, nigu ilma ja kõik muu halvõmbas muutumisõki näütäse. Mõtsu piät iks hoitma.

Ungarin tege ungarlaisilõ, esieränis latsiga perrile täämbädsel aol rõõmu tuu, et meil om perride sotsiaalolokõrd väega hää. Üts parõmbit Euruupa Liidun. Nii esä ku imä võiva latsõga kolm aastakka 70% inneskidse palgaga kodo jäiä. Ja ku näütüses üliopilasõl om kats last ja tä om opilainu võtnu, sis tä ei piä inämb midägi tagasi masma. Ungari riik väega avitas, et rohkõmb latsi olõs. Pall’o ei usu näütüses, et ku sul om Ungarin kolm last vai nuur pere taht kolmõ last ja ehitäs maja, sis tä saa ligi 31 000 eurot maja ehitämise toetust.

Kehv om kül tuu, et Euruupa Liiduga võrrõldõn omma Ungarin palga madalavõitu. Tuuperäst lätt hulga nuuri Lääne-Euruupalõ tüüd otsma. Saman om tuu ülene hädä kõgõn idapoolitsõn Euruupan. Ildaaigu loi, et tuun nimekirän olõvat Leedu edimäne, Ungari oll’ katsas vai ütsäs. Nii kaiõn olõmi viil peris hään saisun.


Pomozi Péter,
võro- ja eestihuvilinõ
ungarlasõst keeletiidläne

Võromaa ja Ungari täämbäne päiv2018-09-11T12:39:19+03:00

Maailmakraammispäiv üten latsiga

Seo puulpäävä omma terven maailman kraammisõ talgu. Maad tetäs puhtas 150 riigin. Ja kõkkõ taad ilmakasimist härgütedäs takast ja kõrraldõdas Eestist.

Kuigi egäsugumadsõ kampaania tundusõ mullõ imeligu, om seo kraamminõ sääne tüü, midä passis ütenkuun tetä. Eestin om olnu «Teeme ära!» talgit päält kümne aastaga ja seo aoga omma mi mõtsaalodsõ hulga puhtambas saanu. Kimmäle omma neo talgu kasvatanu ka suurõ hulga latsi, kiä ilmangi prahti mõtsa ala ei vii.

Latsi peräst ja latsiga ütenkuun masnu seogi kõrd vällä kraamma minnä. Kas sis mõnõ ammõtligu talguga üten vai niisama uma kodomõtsa ala vai kodotii viirde. Vanno ullõ, kiä prügü mõtsa veevä, om rassõ ümbre opada. A noorilõ või seost, ku nä nägevä, määnest aska om luudustõ kantu, suur kasu olla.

Rõõmsat ilmakraammist kõigilõ!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Maailmakraammispäiv üten latsiga2018-09-11T12:35:06+03:00

Näolda lugu


Ildaaigu kõndsõ Tal’na kaubamajast müüdä ja näi kaemisaknõ pääl säänest pilti. Imelik om tuu, et takah om külh «molo» kirotõt, a noil kujukõisil olõ-i pääh määnestki moll’o. Musta Riivo jutt ja pilt

Näolda lugu2018-09-11T12:33:33+03:00

Räpinä pensionääre kokkosaaminõ

23. süküskuul kell 13 kõrraldas Räpinä pensionäre selts kokkosaamisõ. Kokko saias Räpinäl tulõtõrjõühingu saalin Rahu 15.

UL

Räpinä pensionääre kokkosaaminõ2018-09-11T12:32:49+03:00

Loosi mõisa laat kuts üten lüümä

29. süküskuul peetäs Vahtsõliina kihlkunnan Loosi mõisa sisehoovin laatu. Laat om kumardus paikligulõ kraamilõ, disainilõ, käsitüüle, hääle söögile ja nutikalõ keskkunnasõbraligulõ eloviiele.

Valla omma kohviku ja käsitüütarõ, mängitäs näütemängu. Teedüs laadu ja kauplõmisõ kotsilõ: varje@siidrimoisa.ee.

UL

Loosi mõisa laat kuts üten lüümä2018-09-11T12:32:26+03:00

Riian tetäs valla liivi instituut

21. süküskuul tetäs Riian Läti Ülikooli suurõn aulan pidolidsõlt valla Läti Ülikooli liivi instituut.

Instituut nakkas uurma liivi kiilt ja kultuuri. Päält liivi keele omma liivi instituudi tegemise köüdedü tõisi Lätin kõnõlduisi õdagumeresoomõ kiili – lutsi ja leivu keelega. Nuu omma lõunaeesti keelesaarõ Lätin.

UL

Riian tetäs valla liivi instituut2018-09-11T12:31:54+03:00

Peetäs Võromaa tüümessi

14. süküskuul peetäs Võrol Kandlõ kultuurimajan Võromaa tüümessi. Paiga pääl omma tüüandja ja ettevõtja, kiä mi piirkunnan tüüd pakva. Muu hulgan andas teedüst, määndse tüükotussõ tulõvigun vabas võiva jäiä.

Nuuri jaos peetäs eräle ajurünnäk, kaias tulõvikku ja kõnõldas mitmist võimaluisist, miä võisi näile huvvi pakku.

Kell 12 peetäs Kandlõ lava pääl avalikku debatti tuust, kas meil om tüü- vai tüüjõupuudus. Teemat lahksasõ ettevõtja, erialaliitõ ja umavalitsuisi esindäjä.

A Kandlõ kohvikun om seo kõrd valla karjäärikohvik: andas kipõt teedüst, kuis ja kohe pidänü minemä, ku tahat midägi oppi vai midägi uman tüüelon muuta.

UL

Peetäs Võromaa tüümessi2018-09-11T12:31:28+03:00