Kuis saia 200aastast puud?

Sis saat, ku jätät 100aastadsõ puu maaha võtmalda. Nii om tulõvaidsil põlvil luutust mõtsast midägi piinü tisleritüü jaos võtta. Olõ Süvähavva kandin uma mõtsa är märknü põlismõtsa sildiga. Taa paar hektärri om ummamuudu näüdüs hindä ja tõisi jaos, määne või mõts olla sis, ku inemine sääl ei majanda ja jätt määnü puu hähnile toksi.

Peris nii või-olla ei olõ, et säält mitte ütte pirrutikku vällä ei võeta. Ku om iks viimäne hädä ja millelegi päälesadamisõ oht, sis ast inemine ligi.

Tobrelutsu Peep


Tobrelutsu Peebu pilt

Kuis saia 200aastast puud?2018-08-13T15:21:39+03:00

Kari häid latsi Karilatsin võro keele laagrin

Timahava sai Põlva talorahvamuusõumi suvõlaagrin Karilatsin võro kiilt nuhuta kolm latsirühmä, tuu tähendäs 60 last. Vahtsõl suvõl kõrraldas võrokeelist laagrit joba Mõnistõ muusõum.

Viimädse, kolmanda laagrivaihtusõ võtsõ rühmäjuht Zilmeri Hele kokko sõnnuga: «Ma ei tiiä, kohe nuu halva latsõ saiva, hää latsõ olli siiä tuudu.»

Tõnõ rühmäjuht Mürgü Merlin ütel’ mano, et nä es kuulõ tõtõst määnestki hädäldämist. 20 esi vannusõn laagrilast hoiõ kokko: mänge vanno mängõ, nigu om trihvaa, ja mõtli kuun vahtsit kah vällä. Esiki kuum ilm es võta latsil mängotujjo är. Järvekeist laagripaiga lähküle kah’os ei jää, a võimalus oll’ hinnäst lätteviiga jahuta.

«Mõni sai edimäst kõrda tulõ pääl leibä kütsä ja tuu väega miildü. Üteldi, et nii kõlbas esiki sepik süvvä…» tõi Zilmeri Hele vällä üte kildakõsõ latsi arvamiisist.

Aokiränigu küsümise pääle, miä laagrist kõgõ inämb miilde jäi, kostsõ üts noorõmbit ossavõtjit, säitsmeaastanõ Reena kimmän võro keelen: «Pailu tegemine.» Tuud näüdäs’ ka näpotüü ümbre tütrigu kaala ja randmidõ.

Ütsäaastanõ Rihard ütel’, et timäle miildü kõgõ inämb tsihilöüdmismäng (maastikumäng). Pääle seo käüti kalakasvandigun, tetti näpopuppõ ja kündlit, kõnõldi tulõ veeren juttõ jne.

Laagrin oll’ latsi ka kavvõmbast ku Vanalt Võromaalt. Et võro keelest arvo ei saa, tuud es kaiba siski kiäki. Õnnõ pääle Kalla Urmasõ jututarrõ, kon pääteemas suukasvu, tull’ üts tasanõ kullõja küsümä: «Mis tuu suu om?» Muusõumi juhataja Roobi Reet tõi jäl tõsõ näüte. Timä kamand’ latsi, et võtku nä kipõstõ ringi. «Tädi, iks «tsõõri» tulõ üteldä,» parand’ tiidjä laagrilinõ.

Kõrraldaja – muusõumirahvas – om pidänü tähtsäs laagri hään tujon üten latsivanõmbidõga kokko võtta. Nii saat’ viimädse laagrirühmä kodo minemä lõõdsakuning Ojasaarõ Toomas esi.

Võrokeelist suvõlaagrit om Põlva talorahvamuusõum kõrraldanu kuus aastat. No ütel’ Roobi Reet, et tulõva suvi om laagri Mõnistõ talorahvamuusõumin – om latsil kah vaeldust.

Kabuna Kaile


Latsõ omma laagri lõpõtusõs muro pääle kokko tulnu, et lõõdsaluku kullõlda. Kabuna Kaile pilt

Kari häid latsi Karilatsin võro keele laagrin2018-08-13T15:19:54+03:00

Kolm võroväelist päivä

Kaika suvõülikuul Kaikal, seo ettevõtmisõ lättide pääl, 10.–12. põimukuuni lätt aolukku ku võrokõisi kododsõ vaimoga kokkosaaminõ, kohe jakku hään tasakaalun sõnnotegemist, tüütarri, muusikat ja tiatrit.

30. Kaika suvõülikooli rektri ammõdiketi võtt’ Konnula Margussõ käest vasta Kama Kaido, kellele seo oll’ tõist kõrda ülikuuli iist võtta. Juubõlihõng oll’ sõnomi man kõigil, kiä ülikooli vallahõikamisõl sõnna võti.

Võro instituudi direktri Kuuba Rainer tulõt’ miilde, et 30 aasta joosul om suvõülikoolõn vällä märgit hulga mõttit, millest omma saanu elojõvvuga ettevõtmisõ, näütüses Võro instituut, Uma Leht ja Uma Pido.

Ütte-tõist om 30 aasta seen ka paiga pääl muutunu: Kaika koolimajast om saanu seldsimaja, Kaikal käü kuun laulukuur ja suvõülikooli puhul tetti seldsimaja man mäe pääl vahtsõst kõrda välälava. Tuu tähendäs, et midägi püsüs muutumalda: inemise omma säälmail iks edesi väelidse.

Väke oll’ ka sõnomin, miä kotusõpäälidse inemise ja kavvõmbast tulnu ettekandja loengin edesi anni, ansambli Suurõ’ Pilvõ’ lumjan muusikan, tiatritükü «Godot’d uutõn» ainukõrdsõn võrokeelitsen ettekandmisõn, tüütarrin, miä mäekundi pääl ussõ valla teivä ja ka kõgõ kolmõpäävädse elämise-olõmisõ kõrraldusõn.

Oll’ seo kotussõvaim vai muu joud, miä üten avit’, a seokõrdsõn suvõülikoolin oll’ tunda algusaigõ herevüst.

Suvõülikooli lõpõtusõl üteldi vällä, et säänest tunnõt om egä aastak iks rassõmb herätä ja kõrraldaja plaanva suvõülikooli vormi ümbre säädi. Midä ja kuis edespite tõistmuudu tetäs, näütäs aig.

Kabuna Kaile


Kaika kuur pühitses Roose Celia juhatusõl lauluga sisse vahtsõ lava ja tege valla 30. suvõülikooli. Kabuna Kaile pilt


Vahtsõnõ rektri Kama Kaido om inneskidse rektri Konnula Margussõ käest ammõdiketi kaala saanu. Kabuna Kaile pilt

Kolm võroväelist päivä2018-08-13T15:18:21+03:00
Go to Top