Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

17. kiri. Latsõ ristjädse pia nigu pulm

Ku suvi pääle naas’, sai ma üte Rumeeniä sõbra käest kirä küsümisega, kas ma tahtnu timä latsõ ristjäidsist ossa võtta. Kiroti pikembä jutulda vasta, et taha külh. Ku vällämaal olõt, om jo põnnõv kotusõpäälitside kombidõga tutvas saia. Ildamba sai selges, et ma võinu inne jah-sõnna iks veidükese mõtõlda ja kodotüüd tetä.

Ku tähtsä sündmüs lähembäle tull’, naksi siski uurma, midä piässi tiidmä nuu, kiä omma ristjäidsile kutsutu. Sai teedä, et talitus ei olõ keerolinõ ja tuujaos ei olõ vaia ka määndsidki eräle ettevalmistuisi tetä, üllenpidämist selges oppi. Üts tähtsä asi siski oll’: kingis tull’ viiä suurõmb rahasumma ja ku tahtmist om, sis viil midägi lisas. Raha, midä säändsel puhul oodõtas, om Eesti mõistõn tõtõst tumminõ. Meil ei lövvä säänest rahha harilikult eski pruutpaari kuväärist.

Tõnõ reegli om sääne, et ku joba kutsuti, sis ei saa minemäldä jättä. Meil om hariligult nii, et är pahanõsõ nuu, kiä ei olõ kutsõt saanu, a Rumeeniän või ette tulla, et ku kutsutu pidolõ ei tulõ, sis timäga inämb läbi ei käüdä.

Ristjädse om kõrralik pido, pia nigu pulm. Alostõdas talitusõga kerkon, kohe kül kõik peräle ei tulõ (a tuu pääle viil kiäki ei pahanõ). Pääle ammõtlikku ossa mindäs restoraani ja sääl piät joba platsin olõma. Innekõkkõ tuuperäst, et sääl tulõ kuväär üle anda.

Kingisummat om lihtsä kalkuliiri. Ku tiiät, määndsen restoraanin pido peetäs, sõs saat vällä uuri, ku pall’o üte inemise söögi-joogi masva. Tuu tulõs katõga korruta ja sõs viil veidü mano panda. Restoraanin harilikult ei koonõrdõda. Kõik om häste kõrraldõt, nimesilt näütäs, kon sa istut, ja sinnä võitki uma kuvääri jättä.

Seo ei tähendä siski, et inemise omma ahnõ. Kõrralik pido ilosan kotussõn üten ansambli, mitmõ käügiga õdagusöögi ja parra hulga kangõmba kraamiga ei olõ otav lõbu. Ka Eestin pingutasõ inemise püksirihma, et illos juubõl vai pulmapido maaha pitä. Peris sakõst võetas lainugi. Rumeeniän saava sõbra-sugulasõ kokko ja pidäse mehemuudu pito. A pääle pito ei olõ peremehel ja pernaasõl peenükene pihun: kõik kulu omma mastu ja veidükese jääs ülegi. Tävveste mõistlik mu meelest.

Üts murõ siski om. Pido läävä kõrrast õnnõ suurõjoonõlidsõmbas. Kõrrast inämb om inemiisi, kiä jätvä tulõmalda, selle et kulu omma väega suurõ. Pall’o võtva ossa, a krigistäse hambit: ei saa minemäldä jättä, ku tõnõ om su pulman vai latsõ ristjäidsil käünü. Muido om läbikäümine kimmäle hukan.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-08-13T15:34:26+03:00

Perrämõtlõja

Ku ma olli lats, uma mälehtämise perrä kümneaastanõ, juhtu sääne asi. Ma lätsi lehmä pikse aigu nurmõ päält kodo tuuma ja mul oll’ lehmäkett peon. Äkki käve sääne kärgähtüs, et ma sattõ pikäle ja kõik tsärisi mu pää ümbre. Saisi sis pistü ja näie, et lehm jo lätt kodo poolõ, kett takan. Kuna ma ketist olli valla lasknu, toda ma es mälehtä. A lehmäl es olõ midägi vika ja ma esi kah es tunnõ midägi halva.

Üteldäs, et kes pikselt löögi saa ja ello jääs, tuust saa selgelenägijä. No minost joht es saa. Vast segäsi tuu kett mu selgele- vai ettenägemise är. A ku nüüd uma elo pääle kae, sis arva, et must sai hoobis perrämõtlõja.

Pääle tuud pikselüüki naksi ma värviliidsi unõnägosid nägemä. Vaihõl juhtu ka nii, et näie mitu üüd kõrrast ütte ja samma unõnäko. Ma ei olõs tuud milleski pidänü, a sis naksiva imeligu as’a juhtuma. Näie üüse mõnda inemist unõn ja järgmädsel pääväl saiõgi tuu inemisega kokko. Väega huvitav.

Mõnikõrd näie määnestki pahandust unõn. Ja es lääki pall’o aigu müüdä, ku pahandus oll’ käen. Näütüses sääne lugu. Näie unõn, et sõida bussin ja buss sõit kuristikku. Muidoki virgusi ma tuu pääle üles. Läts’ tuust unõnäost nätäl päivi müüdä, ku sõidi bussiga Võrolt Tartohe ja sõidiki Väimelä ja Parksepä vaihõl buss ja auto kokko – buss sõitsõ tiipervest alla. Mul oll’ üten pini, kes juussõ hirmuga mõtsa ja tull’ säält viil järgmädsel pääväl vällä. Sis mõtli takastperrä tuu unõnäo pääle.

Vai tõnõ lugu. Suigahti õdaku telekat kaiõn ja kuuldsõ läbi unõ, nigu olõssi imä minno nimmepite hõiganu. Imä elli sis ütsindä. Süä naas’ valtama ja nii sõidimi järgmädsel pääväl maalõ. Tull’ vällä, et imä oll’gi haigõs jäänu ja tull’ haigõmajja viiä.

Ja viil üts lugu. Mu kuvvõaastanõ poiskõnõ, kes oll’ seeni rahulikult maganu, naas’ üts üü rabõlõma ja sattõ sängüst maaha. Ronisi esi sängü tagasi ja jäie vahtsõst magama. Ma küsse hummogu, mis tä unõn näkk’, et niimuudu sipõl’. Tä ütel’, et täpsehe ei mälehtä, a nigu olõssi kiäki är koolnu. Nii oll’gi.

Ei tiiä, kost säändse unõnäo tulõva. Üts ütles, et inemiisi vaihõl um telepaatia, tõsõ arvasõ, et vaimu rändäse ja andva hindäst tiidmist. Kes toda täpsele tiid. Inemine um iks üts ull’ elläi, kes ei mõista viil pall’ondki seletä. Tsirgu ja eläjä umma pall’o targõmba. Rändäjä tsirguki tiidvä õigõl aol lõuna puult tagasi linnada, ku meil jo lämmäs lätt. Sipokõsõ tiidvä jäl sügüse pessä tetä: tegevä korgõ, ku tulõ külm talv, ja madala, ku tulõ lämmi talv.

A mi, inemise, ei tiiä tuust midägi. Mõista õi määndsidki märke tähele panda ega näist oppi. Hää, ku perrägi taipat mõtõlda.

Urmi Aili

Perrämõtlõja2018-08-13T15:32:15+03:00

Väimelä tsirgukõsõ

Kana mullõ miildüse, mul om 65 aastat kanapidäjä staaži. EPA koolin opsõ tüündüslikku kanapidämist kah, aga ummi kannu pia iks vabakäügil nika täämbädse pääväni.

Minnu pand imestämä, et väimeläkese murõtasõ ainult haisu peräst. Ega eläjä haisu võit vällä kannata, esiki tuhkri uma. Ainult taimõkaitsõ haisu ma isiklikult vällä ei kannata. Aga haisust ma kõnõlda es taha.

Edimäne asi om tolm. Kui om kanalan inkubaator, sis om tibutolmu kõik ümbrus täüs, puhasta õhku vai är puhastagu. Ja egas ainult tibutolm, kana nokitsõsõ kõik aig ummi sulgi ja säält lindas õhku nii peenükeist ku paksu. Ma süü uma pääpaila är, ku tuu tolmu peräst Väimelä (tõtõstõ ilusa!) järve ei nakka kinni kasuma. Kuimuudu kanalaomaniku tuud hätä mõtlõsõ vaibõnda vai kahjusiid kinni massa? Kas ütte ilusat järve om iks võimalik kinni massa?

Tõnõ rassõ punkt om kanasõnnik. Tuu om teedüperäst nii vänge kraam, et põllu pääle võit tä küll vitä, aga saagilõ tege tä innembä halva ku hääd. Kon om tuu arvõstus, kuipall’u 360 000 kanna päävän kakasõ ja kohes tuu pantas? Midä kasutõdas allapanus? Kui mõni mõtlõs saepuru pääle, sis unõtagõ põllu väetämine är. Kui turba pääle, sis kost rabast kuipall’u ja määndse hinnaga? Ja tuu tävvendäv tolm, mia turbaveol tegünes?

Ja mis om lugu võõriide umbrohtõ levitämisega? Eestimaa om jo niigi võõriid umbrohtõ täüs!

Egasugudsõ loomaliigiga käävä üten tõsõ liigi. Kanalatõ üts alaline elukas om rott. Kui 10 kana kotsilõ arvõsta üts rott, sis peat Väimelä inemise arvõstama 36 000 rotiga. Ja ma süü uma tõsõ pääpaila är, kui nuu nõudliku eluka püsüse ainult kanalan vai timä lähükesen. Mürgitet rotte süüen lõpõsõ kassi, tuhkri, nirgi, üükulli ja tõõsõ eluka, kiä rotte söövä.

Noidõ paari-kolmõ asjaolu peräst ei saa ma joht aru, kuimuudu tahetas toimõ tulla 10 tüülisega. Kiäki piat kindlalõ laipu kokku korjama, kiäki piat järve pääl partse tapma, et nuu taudi es levitänü; üts piat valgõamuuri kallu kasvatama, et järve kinni es kasunu. Suvõl piat või-olla põllu pääl võõriid umbrohtõ vällä kitskma. Kuimuudu tuu om arvõstõt, kas säändse «abitüü» jääse kõik valla vai koguni vabatahtlikkõ tetä? Et «Tiimi är!». Tsipa pall’u.

Katskiidsi munnõga tulõ midägi ette võtta, näütüses pulbritsehh ehitä. Kui pall’u ja kas tuu ka reostas, tuuga ma ei olõ kursin. Niisama ka ellektriasjandusõga, aga kuulu järgi tullõv säält pia puul kõigist hätist.

360 000 kanna söövä päävän umbkaudu 40–50 tonni jüvvä. Tuud tulõ pidevält manu vitä. Tii lagunõsõ. Jõusüüt tolmas. Tuu kõik om kulu. Ja kui tuu kanala kõik kulu är katt, sis mille mitte tetä tedä mõnda asustamada kotussalõ? Ümbretsõõri võinu olla lepävõsa, tuu püüd egasugudsõ saasta kinni. Tauditõrje poolõ päält kah kasu seen.

Kõik seo jutt tundus kostki muialt tutva. Kui kongi om mõni laonu maja vai talu peridä, sis vanva kõik perijä, et nimä säält ei taha mitte puupirdugi. Kui sis mõni perijä maja kõrda tege, nii omma kõik umma ossa nõudman. Kõrdategijiile jäetäs tühä näpu ja tüürõõm. Ja Väimelä ei olõ ka muud kui üts kõrdatettü elämine, kohes nüüd tegünes tahtjiid.

Või-olla sigines üts rott 100 kana kotsilõ. Säändsel juhul tulõ Väimellä manu ainult 3600 rotti ja noist om võimalik jaku saia. Ega Väimelä elänik piat kats rotti maha tapma, rinnalatsõ säälhulgan. Perekonnapää näütäs hanna valla majandusnõunikulõ ette. Loomakaitsja omma kah rahul: põhikari jääs alalõ.

Tävveste rotikindlat kanalat ma ei tiiä. Ja roti söövä jüvvä, pääle joova näütüses munnõ, tuud ma tiiä. Pehme söögi pääl kasusõ näil hamba ülearu pikäs, tuuperäst jürävä niä aoviites ellektrijuhtmiid.
Ja nimä kõnõlasõ haisust!

Pulga Jaan

Väimelä tsirgukõsõ2018-08-13T15:31:33+03:00

Mõtsikusõ põhjusõst

Mi elo om küll säädüisiga kõvva paika pant,

a iks võit hinnäst uutmalda soesäädüisi keskest löüdä.

 
Ildaaigu tundsõ edimäst kõrda elon mõtsa äressümise tunnõt. Kukki tuud oll’ kõgõ inämb kümme minotit, pand täämbädseni perrä märkmä ja laembat tähendüst otsma – juhtu taa kõgõst puultõisku kilomeetrit kotost.

Tegemist om ehtsä džungliräbästikuga, kost mõts vast nii katõssa aastat tagasi maaha võeti. Lätsi tast otsma vavvõrnit, midä timahavva om pall’o ni ilosit. A kõrraga olli kaalani paksu haina ja võsu seen, ümbretsõõri must joba pikembit kuusi ni pedäjit – nii et näi õnnõ paar meetrit hindä ette ja taivast, ku üles kai. Ja mis kõgõ hullõmb – jalgualotsõst lagonõjast ossarisust sattõ kõik aig läbi. Õkva nigu mülkähe.

Uma seo suvõ «ekstreemelamusõlõ» perrä märkin saa arvu, et säändsen saisun elämi mi laembaltki. Olõ näütes kümnide kaupa läbi lugõnu rehkendüisi tuu kotsilõ, kas meil raotas mõtsa pall’o vai veidü, a klaari tiidmist siiämaani saanu olõ-i. Tõtõ tulõ vällä märki esi uma kõgõ lähembä ümbrekunna päält: nii vanaimä ku esä ristipuu omma mõtsavõtmisõga maaha raodu – tähendäs mõtsa lõigatas iks pall’o ja mõtsikult.

Üle mõistusõ om timahavva tuu, kuis inemiisi meil liiklusõn surma saa – joba üle poolõsaa hinge poolõ aasta joosul. Suvitsõl aol sõida ma, ku tii om hää, lubat 90 km/h, a olõ sakõst säändse kiirusõga tõisil jalun. Perämädsest and märki taa, et egä tõnõ, kiä müüdä kupatas, tsihinäütämiskangi mu ku jälle jalunolõja pääle ei kuluta, a saman viil näütäs – näütüses äkilidse umma ritta tagasitõmbamisõga –, kuis säändse «kopõrdaja» kupatajat segäse. Sääne om egä pääväga süvembäsminejä matslus, mõtsikus, mis egänes rasboinlus, olku mõtsan, tii pääl vai – koolin.

Perämäne või kooliinemiisi külh silmi pöörütämä panda, selle et periselt jo püütäs rehkendä egä opilasõga kõrrast inämb. A täämbädse kooli hädä om millengi põhimõttõlidsõmban, mille ütel’ ildaaigu Eesti Ekspressin (EE) vällä heliluuja Järvi Paavo: kultuur olõ-i inämb haridusõ lahutamalda osa. Ilmakuulsidõ muusikidõ suguvõsa esindäjä ütles: «Parhillatsõl aol om seo vastaossus, et ka eräkõrdsõlt korgõlt haritu inemise olõ-i sakõst kultuursõ.» (EE 1.08.2018)

Seoilmaaigsõn koolin anda-i nigu ütelist alust mittemillengi – taad mitmõ as’a peräst, a ütes om kuulõ ja oppajidõ perädü erinemine sisu poolõst, huulmada tuust, et kõik õkva ku täütvä riiklist opikavva. Mi riiklidse opikava perrä om koolin kujondatavis põhiväärtüisis austus imäkeele ja kultuuri vasta, patriotism ja kultuurilinõ kirivüs. Veidemb ku puul aoluulidsõ Võromaa koolõst oppas paigapäälist kiilt, kultuuri – järeligult ülejäänü poolõ ei täüdä riiklist opikavva, nii nigu olnu esihindästmõista mi kandin taad tetä. Patriotism algas hindä kõgõlähembä ümbrekunna tundmaopmisõst ja lukupidämisest ja mi kandi perädü rikkus om jo paigapääline kultuurilinõ kirivüs, egäsugumadsõ uma kombõ (sääl seen ristiga kirädü pühä puu).

Pääle kasuja põlvkunna inemises kujonõmisõ alusõs olõ-i inämb ütelidse väärtteksti, midä varrampa kõigin koolõngi opiti, a sakõst juhuslik neti- ja nutimaailm, miä seoilma aigu jo väikulatsõiäst egäl ütel peon. Lats kasus ja kujonõs kodo, vanõmbidõ ja neti- ni nutiilma toel. Kuul, kon perämäidsil aastil om opilasõ ja oppaja vaihõl kundõ ja teenindäjä vaihõkõrd, sutt hääl juhul pakku külh kimmit-ahtit tiidmiisi, a laembat elotundmist mitte.

Ütelt puult om mi elo kõrrast inämb paika pant, reguleerit, a tõõsõlt puult piät egä inemisemutik rehkendämä, et või löüdä hinnäst mõtsikust räbästikust nigu ma hainakuun vavvõrnamõtsast vai egä päiv liikõn teie päält, kon suur osa sõitjit tunnistas õnnõ soesäädüisi.

Paistus, et sääne periselo, kon mi kandin üles kasunu mõtsalõikaja jätt vähämbält ristipuu alalõ, om peris hellesinine hõlahus. Esieränis sis, ku mi koolõn om sääne moodulinõ küländ suvaliidsi pinnapäälsit väärtüisi ja egämeheõiguisi tunnistaja kõrd.


Allasõ Tiia,
timahavadsõ Hurda-preemiä saanu kirändüseuurja

Mõtsikusõ põhjusõst2018-08-13T15:30:37+03:00

Seo suvi tugõ tõisist rahvist arvosaamist

No om olnu imeline suvi. Kõik D-vitamiini ja päävä võtmisõ hullu omma süäme tsälkä saanu. Põllumehe omma kül eriolokõrran, a ku olõt saisun, et saat kaia taivahe, mitte ärkõrvõnut hainamaad vai kuionut viläpõldu, sis om su elo olnu tansaman põh’amaal nigu üts suur Kreeka.

Üts tävveste terve mudsuga inemine ütel’, et ku seo omgi seo pelät kliimalämmäsminek, sis timä om kül rõõmsa. Kõgõ seo ilo pääle või muiduki tulla ikk. A ku edespite ka muud hääd luuta ei olõ, sis vast avitas sääne suvi üten tõisist rahvist arvosaamisõlõ ja ülepää rahvidõvaihõlisõlõ sõprusõlõ. Põh’arahva, säälhulgan eestläse, mõtlõsõ jo lõunamaa inemiisist ku ütest vedeläst seltskunnast. Meil tulõ tan kriiklaisi lainõ kinni massa, a nimä mugu pidävä siestat. No saami mi kah arvo, et ku päiv paistus, omgi elo lill, ja ku lämmüs jursu vällä võtt, sis omgi nii.

Kabuna Kaile, Uma Lehe suvõtoimõndaja

Seo suvi tugõ tõisist rahvist arvosaamist2018-08-13T15:27:32+03:00

Eesti pidä viil nätäl aigu juubõlipito

17.–25. põimukuuni peetäs EV 100 suurt suvist pidonädälit. Ettevõtmiisi jakkus ka Vanalõ Võromaalõ.

Antsla vallan Lümatu külän Villike talon saa näütüses 17. põimukuul kaia tiatritükkü «Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu», midä omma kitnü nii arvostaja ku ka hariligu kaeja. 18. põimukuul matkatas Haani luuduspargin Vällämäel. 19. põimukuul lätt valla kuvvõpäävane ütismatk Piusalt Kantsilõ, matka vidä Sika Alar.

21. põimukuul jõud Verskalõ kontsõrdituur «Mööda piiri» ja 23. põimukuul saa Varbusõl kullõlda ansamblit Curly Strings. Pidonädäli lõpõtas muinastulli üü 25. põimukuul. Kae mano: www.ev100.ee/et/suvenadal.

UL

Eesti pidä viil nätäl aigu juubõlipito2018-08-13T15:25:23+03:00

Võro liin jäl aasta vanõmb

Võro liin pidä umma hällüpäivä 17. ja 18. põimukuul üten liinakodanikõga.

Riidi, 17.08 om Keskliina pargin perrepäiv, kon pakutas ka hällüpäävätorti. Liina süämen saa viil lehvütä rongikäügile ja härgütä võistkundõ, kiä liinajoosust ossa võtva.

Puulpäävä om Lembitu uulidsa pääl laat, Keskliina pargin jakkus perrepäiv. Mõõtu võtva ka rammumehe ja õdagudsõl järvekontsõrdil rõõmustas rahvast Veski Anne.

Kae mano: kultuur.info/syndmus/voru-linnapaevad-2018/.

UL

Võro liin jäl aasta vanõmb2018-08-13T15:24:48+03:00

Harglan peetäs kihlkunnapäivä

Pühäpäävä, 19. põimukuul peetäs Harglan edimäst kõrda kihlkunnapäivä. Tegemise läävä valla kellä 11 aigu. Kavan omma kerigukontsõrt, loengu, laat ja kultuuriprogramm.

Päävä lõpõtas kell 20 simman Mõnistõ rahvamajan üten ansambliga Vanaviisi. Mano saa küssü tel 5332 7560, rahvamaja@moniste.ee.

UL

Harglan peetäs kihlkunnapäivä2018-08-13T15:24:04+03:00

Ökofestival uut üten lüümä

Seo riidi, 17. põimukuul lätt Põlva maakunnan valla Ökofestival. Kavast löüd pall’o tegemiisi ja kaemist nii latsi ku suuri inemiisi jaos.

Näütüses saa riidi päivä suurõtiimuusõumin puust mängomassinit meisterdä ja Rosmal bioenergeetilist joudu ammuta, a õdagu joba Piusal nahkhiiri kaia. Puulpäävä om valla mitu taloaida, Ihamarun opatas luuduspilte ja Karilatsin kosmeetikat tegemä.

Suur festivali perrepäiv om pühäpäävä, 19. põimukuul Põlvan: plaanin om luudustuutidõ laat ja kirriv kultuuriprogramm. Täpsembält saa mano kaia https://ecofest.ee/programm/.

UL

Ökofestival uut üten lüümä2018-08-13T15:23:14+03:00

Talost taldrigu pääle

21. põimukuul lätt Kuusalust liikma suur talosüügi karavan. 22. põimukuul kellä 16–18 tege karavan piätüse Võrol Keskliina pargin. Väikul laadal pakutas talokraamist süüki ja aoviidüst sinnä kõrvalõ. Karavani vidä Rutiku Emil. Põimukuu jõukust pühitsetäs egäl puul pääle laata õdagusöögiga «Talust taldrikuni», Võrol saias kokko Hämsä kõrtsin. Õdagusöögis tulõ hinnäst kirja panda veebilehe pääl www.eestiott.ee.

Karavani võtt iist Eesti OTT – kodanigõütisüs, miä kõrraldas talosöögi jõudmist tarvitajidõ kätte.

UL

Talost taldrigu pääle2018-08-13T15:22:35+03:00