Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

13. kiri. Rahapuu

Taht miis autot osta ja lugõ kuulutuisi. Silmä jääs üts, kon pakutas veidü sõitnut mersut. Kõik huuldusõ ilosalõ tettü ja väega hää hind, selle et umanigul om kipõstõ rahha vaia kortina remontmisõs. Kõlistas müüjäle, kiä kõik kuulutusõn kirän olõva õigõs tunnistas ja viil takast tsusk, et ostjist om järekõrd ussõ takan. Lepütäs kokkosaaminõ.

Kokko saias kohvikun ja mersut ei olõ umanik üten võtnu. Ei olõ ka paprit. Kõnõldas juttu, lepütäs kokko hinnan ja ka seo, et müüjä saat paprõ mehele ildampa õdakus.

Ku õdagu paprõ tulõva, saa selges, et tego om Opeliga ja huulduisi kotsilõ paprit ei olõ, selle et neo omma tettü üte sõbra man, kiä arvit vällä ei kirota. Miis kõlistas müüjäle ja küsüs seletüst. Tuu pääle om müüjä kogoni pahanu. Auto om jo ausa ja Saksamaal tett, nigu mersugi. Huulduisi osan tulnu tõist puult lihtsäle inämb usku. Kaup jääs katski, müüjä lõpõtas sõnnuga, et kül ostja viil ildampa kahjatsõs, et hääst as’ast är ütel’ ja kinkalgi tõõsõl väärt kraami uma nõna alt är napsada lask’.

Paari nädäli peräst, ku mehel mersu jo meelest lännü, tulõ kõnõ müüjält. Tuu pakk mesijutuga vahtsõt kokkosaamist, lupa tetä Opelile väega hää hinna ja om ekämuudu vastatulõlik. Küsümisele, kohe tõõsõ ostja jäi, jätt tä vastamalda. Läbikõnõlõmisõ läävä edesi ja käävä vast täämbädse pääväni.

Seo lugu and hää pildi ärikõnõluisist vähägi suurõmbidõ kaubategemiisi man. Rumeeniän om kimmäle jõun vanasõna: kõik, miä helkäs, olõ-i kuld. Edimält om sääne muud võõras ja harinõmada ja või mõnõ hellätsembä inemise vihatsõs aia. Periselt olõ-i mõtõt ummi närve kuluta, lihtsämb om leppü, et tõõsõn kultuurin kääväki as’a tõistmuudu.

Lõpus olõ-i midägi katski kah. Kaupa tetäs, elo ja äri käävä huuga ja inemise omma rõõmsa ja tegüsä. Esi piät lihtsäle teräne olõma ja ei või hää pakmisõ pääle ülearvo hõisku minnä.

Cumpară acum! Aceasta este cea mai bună ofertă!*

* Osta õkva är! Seo om kõgõ parõmb pakminõ! rumeeniä keeli.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-04-24T12:58:47+03:00

Kas peat kinun ütest tüküst süümä?

Viimätsel aol om tett väega pall’u häid Eesti filme: «Elavad pildid», «Risttuules», «1944» ja pall’u, pall’u muid. Ja ildaaigu muiduki «Seltsimees laps». Tuugi om selges saanu, et suurõn kinun om filmi hulka etemb kaia ku televiisorist, olkõ tuu massin kotun nii suur ku taht.

Mitma inemise omma kaivanu, et nä ei olõ saanu liinan kinun rahuligult filmi kaia, selle et om säänest rahvast, kiä saalin ütest paigast tõistõ käävä, naarva ja larmasõ…

Meil mehega om tuu poolõst külh Tartun Tasku kinun häste lännü, et ku ei olõ õkva komöödia, sis om saal ollu nii vaiki, et nõgla sadamist olõs kuulda võinu.

A üts ands’ak ja seletämädä «kiiks» siski om: süümine!

Enämbüisi om õnnõs lännü, et kiäki õkva kõrva man ei matsuta, a mõnikõrd …

«1944» oll’ jälleki üts maru häste tett film, mea õkva läbi raput’. Ku perän saal valgõs läts’, es lövvä pall’u sääntseid, kel silmä peris kuiva olõs ollu. Omõta juhtu lollistõ, et filmi aigu kõrra krabina pääle kõrvalõ kai. Poisil ja tütrigul oll’ popkornikott katõ vahelõ võet ja kummalgi kokakoolaputõl kah. Tundu nii, et ütskõik, mis sääl ekraani pääl sündü, nä es unõta umma söögikotti ja mugu matsuti.

Muiduki ei olõ vaia tõist inemist vahti, aga nigu hallus sai, ku säälsaman lindasõ noorõ poisi tükes vai lastas latsõ näten imä maha, aga su kõrval vahis kiäki tuima näoga hendä ette ja mugu süü ja süü. Tuu kraam oll’ nii täpselt vällä märgutõt, et tä enne otsa es lõpõ, ku film läbi sai.

Ku viimäte Leelo Tungla latsõpõlvõluku kaeman sai käütüs, sis tull’ üts tütrik õkva suurõ praadiportsuga ja naas’ kühveldämä. A kaugõs tuust praadikarbitävvest sai – ku annum tühi, sis võeti muiduki popkornikott vällä! Heldene aig, inemine ei olõ omõta mäletsejä elläi, et suu kõik aig käümä peat!?

Muiduki ei jää kelgi tuuperäst film kaemalda, et tõnõ kõrval matsutas ja luristas. A tulõ sääne hirm, et kas mi tahami ka nüüd sääntse «mooduvärgiga» mõnõlõ suurõlõ ja mi arvada targõmbalõ riigile järgi jouda, tuu tähendäs kultuurin tagasi minnä? Süümise jaos omma omõta tõsõ kotusõ, ja nuid ei olõ praegutsõl aol veidü!

Paar aastaiga tagasi võeti meil tuu jutt kõvõmba helüga üles, et misperäst kinun süvväs. Tuu pääle naksi nuu popkornikaupmehe kae et suurõ helüga ikma, et kost tuu raha näile sis muialt tulõ.

No ku sääntse ärimehe tuuperäst nälgä koolõsõ, et kinun enämb süvvä ei tohe, sis peat näid õks kuigi avitama. Kinupilet om liinan külh küländki kallis, aga ku viiskümmend senti rohkõmb küüstäs tuu iist, et kiäki kinusaalin su kõrval puultõist tunni ei mäletse ja sa tunnõt hennäst õks kultuursõn kotussõn olõvat, vast omma nuu, kiä ennegi filmi peräst kotust vällä omma tullu, nõun tuu raha manu masma?

Nõlvaku Kaie

Kas peat kinun ütest tüküst süümä?2018-04-24T12:57:16+03:00

Kats väikeist leevikeist

Mu aknõ takan tsirkõ söögimajan käve minevä talv pall’o tsirkõ söömän. A seo talv joba vähämb. Varblaisi viil oll’, a tialaisi mõni ütsik. Nuu olliva kah kõlladsõ kõtuga rasvatialadsõ, tõisi liike es näeki. Minevä talv olli kuusõheki all nurmkana, seo talv inämb mitte.

Viil tahassi tiidä mesitsirkõ kotsilõ, et mis näil viga. Minevä keväjä sai selges, et naabriil oll’ pall’o mehitside perri taron hukka saanu. Mul hindäl oll’ õnnõ üts taro ja tuu kah es elä talvõ üle. Suvõl võti hüürläse tuu tühä taro är ja tei sinnä sisse ilmadu suurõ pesä. A kes süüdü? Ma esi mõtli, et vast pandas naid põllumürke väega pall’o. Kaemi vai rüälillegi. Innembä oll’ näid iks mitmidõ nurmi pääl. A nüüd sõida puul Eestimaad läbi, inne ku ilosat sinist nurmõ näet.

Vast saava mutuka ka naidõ mürke peräst hukka ja tsirgõl ei olõ inämb, midä süvvä.

Üleminevä suvõ juhtu väega ands’ak lugu. Mul um aia man elektriposti otsan kurõpesä. Kurõl oll’ kolm poiga. Ma teie aian tüüd ja kuuli siivoga ropsmist. Kaiõ üles ja mis ma näi. Kurõimä andsõ egäle latsõlõ nokiga üte hää lõtaku. Kats tükkü jäivä pessä, a üts, vast kehvemb, sattõ üle pesä veere alla. Lätsi ruttu appi, a joba ilda. Ja minevä aasta es olõki kurõpaaril üttegi poiga. Olõ-i kunnõgi inämb nätä, midä näil sis süvvä um. Säändse as’a juhtusõ viimätsel aol. Vanastõ oll’ tsirkõ pall’o ja laulu kõik mõtsa täüs. Nüüd läät mõtsa, sis mõni ütsik viil laul.

Vai võtami mõtseläjä. Ainumanõ, kitsi olõ ma nännü. Tsia umma katku är koolnu ja är lastu. Jänest ei olõ kah kavva nännü. Ime sis, et susi tulõ tühäst mõtsast vällä inemise eläjit jahtma.

Hää, et inemiisigi viil um. A tiiä ei, kavvas näidki… Kõik pelgäse sõta. A meile olõ-i sõta vaiagi. Inemise koolõsõ niigi: liiklusõ, alko, narko, AIDSi, hindätapmisõ, õnnõtuisi, süämehaiguisi ja vähä peräst. No midä viil?!

A mõtsa üle mi kõik aig vaidlõmi. Kas raotas veidü vai pall’o. Ma arva, et tuu iks olõnõs tollõst, ku vanna mõtsa sa raot. Ku puu umma uma eloiä är elänü, sis tulõ nä maaha võtta. A ku raotas nuuri puid rahasaamisõ peräst, sis um muidoki patuasi. Ja maaharaotu asõmõlõ tulõssi iks noorõ kasuma panda.

Kas meile tuud tselluloositehast ja Rail Balticut um iks vaia vai ei olõ? Et raudtii ehitämine luudusõlõ nii pall’o kurja tege, sis võissi tuu asõmõl rohkõmb linnukit käümä panda. Nä umma õhun ja ei lahu maad.

Ega naid suuri ehitüisi es saanuki tetä, ku euroliit meile taad rahha nii pall’o es pilnu. Nigu oll’ Põltsamaa lähkün põllutüükooliga. Tetti suuri eurorahhoga tüükoda. Nüüd panti kuulgi kinni, selle et nii pall’o ammõdikuulõ ei ollõv vajja.

Ütspäiv saisi Tal’na–Luhamaa magistraali veeren ja oodi piätüsen bussi. Kaiõ, et rahvas um iks väega rikkas lännü. Kõik sõidi autidõga. Ja sis viil nu suurõ massina, auto auton kinni. Tii oll’ nii suitsu ja vingu täüs, et rassõ oll’ hingädä. Hää, et buss tull’ ja saiõ säält vingu seest minemä.

Tulli bussi päält maaha ja kõndsõ umma armast külätiid pite kodo poolõ. Näie mõtsa veeren puu otsan kattõ verevä kõtuga punnpaapu (leevikeist). Esäne oll’ verevämb ja imäne hellemb. Nä toimõndi rahulikult ja vidivä ossakõisi pessä. Tsirgõl es olõ kohegi kipõt. Vast ei piä nä viil täämbä maailma elo peräst murõhtama. Selle et maal um viil veidükese värskit õhku ja vast leüd terä süvväki mõnõ alalõjäänü mahhepõllu päält. Põra viil um. A ku kavvas?

Kas mi esi iks murõhtami küländ taa elo peräst? Vai olõmi kah nigu nuu kats väikeist punnpaabukõist ja mõtlõmi, et aigu um…

Urmi Aili

Kats väikeist leevikeist2018-04-24T12:56:08+03:00

Esimuudu mõtsik Eestimaa

Olõmi tsill’ukõnõ maa ja rahvas ja meil om lihtsä

tetä midägi tuu jaos, et maailm parõmbas muutunu

 

Perämädsel aol olõ pall’o ilma pite reisnü. Käünü filmega festivaalel ja ka esihindä eloh om reismist – olõ kihlatu India filmirežissööriga ja pall’o käümist om olnu India vaihõl. Midä inämb ma reisi, toda inämb saa arvo, ku priviligeeritü mi olõ, kiä mi elä parhilla Eestimaal.

Egä kõrd Aasia suurliinah saa šoki, et ma saa-i hengätä, õhureostus om niiiii suur! Mul om Indiah uma hapnigumask. Ku tuud päähä ei panõ, nakkasõ silmä vett juuskma ja hing jääs kinni. Sääl om väega harilik asi, et latsil om astma, ka mu peigmehel om astma. Olõ-i õhku, midä hengätä!

Mineva aasta näi üte kõrra New Delhi liinah sinist taivast. Seo oll’ ku ime. Ku Eestih viristäs, et päiv ei paistu ja omma pilve, sis ma nüüt iks ütle vasta: olõ tenolik, et omma pilve, mitte sudu. Pall’o maailma suurliina omma tolmutsõ ja hall sudu om kõgõst üle.

Minno väega vihastas tuu mõtlõminõ, et aah, seo kõik om kavvõl ja ei putu meile. Putus külh! Pall’o Lääne tehassit om Aasiah ja mi kõik ostami säänest kaupa, miä om sääl tettü. Tettü tuu mõttõga, et tä kipõlt katski lääs ja piäs vahtsõ ostma. Nuu, kiä tüütäse noih tehassih, omma tihtipääle latsõ ja nä saa-i piaaigu määnestki rahha. Or’apidämine olõ-i kohegi kaonu.

Mu peigmiis käve filmmäh ütte rõivatehast Indiah – ku pall’o värvireostust lätt jõkkõ! Pini ja tõsõ eläjä omma sinitse. Miä seo kõik luudusõ jaos tähendäs? Süäme alt võtt’ valusas, ku sis ildampa näi tuusama tehassõ kaupa Eestimaal. Maailm om üts, ütel pääväl om tuu sinine vesi ja naa mürgüpilve ka tah.

Egä hengüs puhast õhku, kraanivesi, midä juvva saat – tuu om sääne rikkus, midä piäs väega hoitma. Saa-i mõtõlda, et oh, meil olõ-i tollõga murõt. Ku mi ei hoia hindä luudust, sis ütspäiv saa-i hengädä ja juvva ka tah.

Ku mi kõik tarbinu veidemb, tarvitanu paiklikkõ tuutit, avitanu tuu pall’o. Ma esi proovi tetä nii: uuri, koh om määnegi asi tett, püvvä osta iks uma maa toodangut, esieränis mahhet kraami, pall’o käü tõsõ tsõõri pulstipoodih.

Mu hindä kõgõ suurõmb reostus om tõõnäolidselt linnukiga sõitminõ. Tollõga proovi ka nii, et ku kohegi minek, olõ kavvõmb sääl. A seo om mu murõkotus, kuis reisi nii, et reostanu veidemb.

Tuu, et raotas pühämõtsu, tetäs väega pall’o lakõsragomist, tarbitas iks väega pall’o ja om sääne tunnõ, et ah, meil om hulga luudust ja seo ei kao, om väega ohtlik mõtlõminõ. Kõik nakkaski mõtlõmisõst pääle. Kas lövvät, et om vaia iks inämb ja inämb tiini ja tarvita, vai mõtlõt nii, nigu mi edevanõmba mõtli – et luudus om pühä ja elläv ja egä puuossakõsõ iist, midä võtat, küsüt mõtsa käest lupa.

A nii, nigu mõtliva edevanõmba, inämb ei mõtõlda. Nüüt naardas, ku inemise vanna ja väärt hõpõpaiu kaitsva. Om iks vaia ehitä mugu teid, et kohegi jõuda. A kohe mi periselt tiil olõmi?

Arva, et luudusõh käümine om seo, miä päst – ku om seo köüdüs luudusõga, om köüdüs ka Maaga ja iks märgit, kuis Maad hoita. Otsit võimaluisi, kuis asjo vahtsõst pruuki. Egä kõrd ku midägi ostat, eski kingitüst, tulõ mõtõlda – om tuud vaia vai ei. Lõpus omgi nii, et egäüte pannus lugõ, ja maailma saagi muuta esihindä kaudu.

Mul om üts unistus – et ütel pääväl Eestimaa olõski rohilinõ riik. Mi olõmi nii tsill’ukõnõ maa, nii tsill’ukõnõ rahvas, pall’o lihtsämb om säädüisi muuta ja nä muutusõ, ku mi midägi kõik esihindä võrra tuu jaos teemi. Ku mi näemi pikembät perspektiivi. Mitte õnnõ hindä eloikä, a latsõlatsi ello silmäh piteh. Et näil olõs Maa, koh saa kraanist vett juvva ja pää kotsil om sinine taivas, mink paistõl unista ja mõtsikit mõttit mõtõlda.

Ma käve Bhutanih – tuu om sääne riik, miä om kiildnü plastiku. Mi saas ka olla sääne – ummamuudu. Ja ummamuudu olõk omgi rikkus ja esieräline ja paistus silmä. Mõtsik olõminõ om seo, miä mu jaos Eestimaa om. Ja ma väega looda, et mi ei ütle vallalõ seost mõtsikusõst ja ummist mõtsikist mõtsust. Et mi ei paki hinnäst plastiku sisse, steriilses, luudusõst kavvõndalõ.


Hintsi Anna,
filmirežissöör

Esimuudu mõtsik Eestimaa2018-04-24T12:54:37+03:00

Hindä ja sõbra trüüstmises

Sõbõr, kiä vällämaal eläs, küsse, kas elo maal omgi periselt hukan (tä ütel’ tuud kül tõõsõ sõnaga, a mõtõ jääs samas). Et tä om kaenu kinnisvarakuulutuisi ja perämädsel aol om tulnu müüki hulga kõrdatettüid mõistligu hinnaga maakotussit. Et kas tõtõstõ inemise pakõssõ maalt är nigu roti põhja minevä laiva päält.

Trüüste tedä (a päämidselt iks hinnäst). Ütli, et vast om nii, et maalõ om ao joosul elämä tulnu õnnõotsjit, inemiisi, kiä otsva kerget ello. Ja ku nä omma arvo saanu, et maainemise hinnäst kergele hulluta ei lasõ ja projektimajandusõn om kah kõva konkurents, sis omma uma tegemise kokko tõmmanu ja luutva vahtsõn paigan vahtsõst alosta.

Sõbõr es ütle tuu pääle midägi vasta. Ja periselt ma ei tiiäki, kas mul iks om õigus. A kuigimuudu tulõ hinnäst jo trüüsti.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Hindä ja sõbra trüüstmises2018-04-24T12:51:08+03:00

Teppo lõõdsavõigõlus kuts pillimiihi

Võromaa tunnõt lõõdsameistri Teppo Augusti mälestüses 30. kõrda peetäv üleriigiline võikimängmine kuts pillimängjit mõõtu võtma. Võikimängmine peetäs 7. hainakuul ja kirjapandminõ võigõlusõlõ joba käü.

Nigu joba kombõs saanu, peetäs lõõdsamänguvõigõlus Võro perimüstandsufestivaali aol, miä om timahava 5.–8. hainakuul. Pido teema om kah seokõrd Teppoga köüdet: tuu om «Teppo timm ja polkasamm».

Kae ligembält: vorufolkloor.ee

UL

Teppo lõõdsavõigõlus kuts pillimiihi2018-04-24T12:46:51+03:00

Võrol tulõ Uma Meki keväjälaat

Võro Keskliina pargin peetäs 3. lehekuul kellä 15–18 Uma Meki keväjälaata. Laadu pääl omma kauplõja söögi ja kasvõga, arotusõ, mängu ja kontsõrdi. Laadupäivä juhatas telemiis Vaino Urmas.

Ligemb teedüs: umamekk.ee.

UL

Võrol tulõ Uma Meki keväjälaat2018-04-24T12:46:21+03:00

Kalasadamapäiv Räpinä sadaman

Puulpäävä, 28. mahlakuul om üle Eesti vallaliidsi kalasadamidõ päiv. Vanal Võromaal peetäs kalasadamapäivä Räpinä sadaman. Pääle naatas kell 8 hummogu. Sadamapääväl müvväs värskit kalla, keedetäs suurõ paa seen kalasuppi, mängitäs pilli ja opitas kalla puhastama ja kalasüüke tegemä.

Ligemb teedüs internetist: rapinasadam.ee.

UL

Kalasadamapäiv Räpinä sadaman2018-04-24T12:45:45+03:00

Uma Pido matk Vahtsõliina kihlkunnah

28. mahlakuul matkas Uma Pido matkarahvas Vahtsõliina kihlkunna mail. Tahami Piusa ja Tudõrna kandih näüdätä kotussit, kohe hariligu turisti ei putu.

Matkal om kats tähtsät asja – luudus ja raudtiitruuba. Luudusõ poolõ päält om matkajuhis Piiri Ain, kiä innegi om Piusah huviliidsilõ kasvõst ja eläjist kõnõlnu. Ku taivataat keväjäga ildas ei jää, sõs saa palolille mõtsa all häitsemäh kaia. Nuu omma luuduskaitsõ all ja kor’ada noid tohe-i, a kaia ja pilti tetä saa nii pall’o ku kulus.

Tudõrna kant oll’ inne tõist ilmasõta kuulsa uma raudtiisillaga. Ku 1888. aastal ehitedi Valga-Petseri raudtii, sõs Tudõrna uja pääle tetti Eesti kõgõ korgõmp sild. Parhilla tuud inämp alalõ ei olõ.

Vähämbit truupõ, kost saa raudtii alt läbi minnä, om mito. Kõgõ võimsamp om Hirmutruup. Ku om keväjäne suurvesi vai väega vihmanõ, sõs vast ei saa säält ilma kummiseerikulda läbi. Nii et kaegõ ilma ja pankõ õigõ as’a sälgä-jalga. Hädä peräst saa ronni ka üle raudtii.

Hirmutruuba mant läämi tõõsõl puul raudtiid olõva Silmälätte mano. Kerge söögipausi teemi aoluulidsõ Tuderna kõrdsi kandih. Tuu jaos om võiuleib vaia hindäl üteh võtta. A joogipoolist pakumi sääl.

Tagasi Piusa poolõ minneh saa mõtsa all mitmõh kotussõh kaia minevä aastatuhandõ keskelt peri havvakotussit. Muinsuskaitsõ om nuu siltega tähüstänü. Orava kooli noorõ tegevä tagasitiil paar põnõvat ülesannõt kah. Kokko om matkarada ligi kümme kilomiitret pikk.

Matk algas Piusa külästüskeskusõ mant. Kirjapandminõ nakkas pääle kell 10.30. Matk lätt vallalõ kell 11.

Infot jaga Säinasti Ene tel 526 8734.

Säinasti Ene

Uma Pido matk Vahtsõliina kihlkunnah2018-04-24T12:45:07+03:00

Rõugõn tetti ja panti üles 100 tsirkõ pesäkasti

Mälzeri Inge pilt

Üts Rõugõ kooli rahva kingitüs 100aastadsõlõ Eestile oll’ tsirkõ pesäkastõ tegemine. Koolilatsõ tei ütenkuun 100 pesäkasti ja nuu panti Rõugõ kooli ja opilaisi kododõ lähküle puiõ otsa.

Pesäkastõ ehiti kõik Rõugõ kooli opilasõ 1. kooni 9. klassini. Projekti käümätoukaja oll’ oppõalajuhataja Käisi Ere, ehitämist juhat’ tüüopõtusõ oppaja Kaasi Kaido. Väikumbil latsil käve esä kah abin. Lavvamatõrjaaliga tugi OÜ Trendwood.

Ku pesäkasti olli valmis saanu, pidi koolirahvalõ loengu tsirkõ pesätegemisest ja pesäkastõ paikapandmisõst Rõugõ valla keskkunnaspetsiälist Tanilsoo Jaanus.

Pildi pääl omma 8. klassi nuurmehe Vahteri Lukas, Kangro Toomas ja Valge Robin, kiä panni pesäkastõ paika Rõugõ rahvamaja ümbre.

UL

Rõugõn tetti ja panti üles 100 tsirkõ pesäkasti2018-04-24T12:43:51+03:00
Go to Top