Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

12. kiri. Pühä tulõ tuuminõ

Lihavõttõ omma õigõuskligun Rumeeniän üts tähtsämpi pühhi. Pall’odõ rumeenläisi jaos kae et viil tähtsämbä ku jõulu. Tüüinemise jaos tähendäse neo pühä pikkä puhkust, vaba ei olõ õnnõ suur riidi, a ka iispäiv pääle pühhi ja inämbüisi ka tõsõpäiv. Perre saava kokko ja tähistäse Jumala poja ülesnõsõmist ütenkuun.

Teno sõbralõ Danielile saimi mi kah naist kombist ossa.

Vaiksõ puulpäävä õdagu ilda läävä inemise kerikuhe. Rahvast tulõ hulga kokko ja inämbüs pühäkotta mahuki-i. Papp pidä jutlusõ ja pääle tuud saava kõik kerikulõ tulnu hindäle ütenvõtmisõs pühä tulõ. Papp and tulõ umast kündlest kõgõ ligembäl saisjilõ ja sis liigus seo inemise mant inemise mano ja õigõ pia om egälütel käen pühäst tulõst palama pant künnel.

Pühhä tuld ei panõ papp kerikun palama tulõmassina vai tikkõga. Tuu tuvvas Jeruusalemmast, kos edimäne künnel lätt palama egä aastak läbi imme «esihindäst». Sis tuvvas tuli Rumeeniäle ja edesi joba ekkä kerikuhe. Kesküü paiku vai tsipa ildampa palas tuu tuli egän koton, kündletulõ valgusõn naatas pidoliidsi süüke maitsma.

Lihavõttõlaud om rikas, alostusõs esimuudu salati ja haukamisõ. Pääsöögis om lambapraat ja makussöögis suur hulk kõgõsugumaidsi küdsetüid piskviite ja kuukõ. Inemise tõtõstõ nägevä vaiva ja tegevä nuu söögi esi. A nigu egäl puul maailman, om muidogi ka noid, kinkal ei olõ aigu esi köögin vaarita. Küländ pall’o siski avvustasõ vanno kombit.

Hristos a înviat!*

* Kristus om üles nõsõnu! rumeeniä keeli.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-04-10T14:18:17+03:00

Mille 70 aasta iist sai Varstun sünnütä, a põra ei saa suurõmbin paigun kah?

Ma olõ sündünü 1947. aastal VARSTU sünnütüsmajan. Toda asutust peeti harilikun puumajan, miä siiäni alalõ ja elämiskõlbulik. Abi andsõ sünnütämise man ämmäimänd. Ku vaia, sis kutsuti haigõmaja mant velskri.

Sünnütäs õks terve inemine, mitte haigõ

Haigõmaja man es peetä sünnütämist paslikus, kuna sünnütäs õks terve inemine, mitte haigõ. Mu imä es olõ tolaigu Varstun ainukõnõ sünnütäjä. Inemiisi oll’ Varstun 400 ringin, nigu vast põraki. Ei olõ joht kuulnu, et Varstun sündünü latsõ olõs ollu kehvembä tervüsega vai muidu puuduliku. Aig oll’ vaenõ, süüdi tuud, midä oll’.

Pääle sõta jõuti ämmäimändale palka massa

Ku kõgõ tuu pääle märgutat, sis tundus eriliselt imelik, et nüüd om vaia kinni panda Valga ja Põlva sünnütüsosakund. Selge om tuu, et sünnütedäs veidemb ku pääle sõta. Avalikus tett numbriist paistus nii, et Valgan sünnüs keskeltläbi üts lats kolmõ päävä takast. Aga mis sis? Pääle sõta, ku poodin es olõ leibägi saia, jõuti umõta ämmäimändäle palka massa. Kuis sis nüüd ei saa? Ah et naasõ ei lepü inämb ämmäimändäga? Noh, Valga ja Põlva suurusõn liinan võinu jo arsti kah kohakaaslust harrasta.

Äkki olõmi ülearu saksas nakanu?

Ja kas tuu om ülepää perrä uurit vai tõestõt, et asi om naisi tahtmisõ takan? Vai kas kongi om kelgi lännü kõrda kõiki naisi tahtmiisi täütä? Eestin om põrõlt joba küländ pall’u loodusliku eluviisi pooldajiid, kiä arstele eriti ei miildü.

Äkki om asi õks tollõn, et mi olõmi ülearu saksas nakanu. Kas nõudmisõ omma ülearu korgõs aetu? Kiä nä sinnä ai? Tuu piat jo kulu kinni masma. Ku massa ei jõvva, tulõ nõudmiisi vähändä.

Tiidläse piat uurma ja põhjusõ vällä tuuma

Küländ pall’u om ka arstitiidläisi. Egä tiidläne piasi midägi uurma, mullõ tundus. Vast ollu perämine aig kõrralda üts kimmäs uurmine, milles 1947. aastal sai Varstun sünnütüsmaia pitä ja 2018. aastal Valgan ja Põlvan ei saa? Kas sääl om kuigimuudu mängun Stalini isikukultus?

Põhjusõ piasi punktiviisi vällä tuuma, nii et musugunõ rummal ja kolkansündünü ka arru saa.

Ümärik jutt pallõsi vahelõ jättä.

Pulga Jaan, kolkansündünü

Mille 70 aasta iist sai Varstun sünnütä, a põra ei saa suurõmbin paigun kah?2018-04-10T14:16:20+03:00

Egäkeväjäne nakkushaigus

Seo aasta um keväjäl jäl pall’o aigu. Tä ei taha mitte meile ilmuga häädmiilt tetä.

Kaiõ uma minevä aasta kallendrist perrä, et seo ao pääle oll’ mul jo lilliaid är kõrda tett. Vast olli väega pall’o virk olnu. Vai nigu üteldäs, et liisna agarus um ogarus.

Ku saiva aian kõik prahi är kor’atus ja ruusõ päält kuusõossa är võetus, tull’ minevä aasta mahlakuu algusõn lumi maaha ja käve kuu lõpuni uma neli kõrda maad valgõs tegemän.

Seo aasta ma olõ joba targõmb. Ei lää viil aia poolõgi. Maa um nii likõ, et ei olõ mõtõt jälgi tetä ja pinnast kinni sõkku. Kõgõ parõmb um läbi aknõ vällä kaia ja plaani pitä, midä kohe istuta vai maaha panda.

Minevä aasta käve Tartu lähkün aiandin ja osti säält hindäle õigõ mitu puhmakõist ja lillisibulit. Nüüd kaiõ, et umma kõik ilosahe kasuma lännüvä. Kõlladsõ-rohilidsõ-kirivide lehtiga tsirelil umma punga külen ja tulbisibula umma kah väiku lehe jo maa seest vällä ajanu.

Mul hindäl tehnikat ei olõ ja külä päält um kah rassõ traktorit saia. Jupi umma kalli ja kiäki ei taha su põllu pääle tulla. Tuuperäst jääseki väiku põllu pidämise soiku.

Nii võtagi ma lapju ja kaiva käsilde hindäle mõnõ lillipindre ja viil mõnõ pindre, kohe põrknast, sibulat ja supirohelist maaha tetä.

Kardokat ei olõki mõtõt inämb kasvata, selle et tuu maategemine ja hariminõ lätt kallimbas ku poodist osta. Periselt umma kõik as’a poodin odavamba ku taa tüü ja vaiv. Sügüse kae, kes maa är künd, keväjä, kes är kultiviir ja virkse sisse aja ja suvõl, kes muldas. Ja viil umbrohto kah vaia kitsku ja kartolimardikit kor’ata.

Võissi vai tuu asõmõl vii veeren päivä võtta ja suvõst mõnno tunda, niipall’o ku tedä um. A ei saa. Olõt eloaig aiamaad tennü. Taa um nigu nakkushaigus. Egä sügüse mõtlõt, et rohkõmb inämb ei tii. A ku kevväi käen, sis jäl tulõ himo pääle. Vahit poodin ilosit siimnit ja lillisibulit vai -juurikit ja jäl nakkas kõik ku tsõõri pite käümä.

Hää iks, et üts sääne illos haigus vai hobi kah olõman um, mis häste närve rahustas. Tiit iks käe mullatsõs ja perän imetlet ummitettüid pindrit. Ja kõgõ suurõmb rõõm um viil sis, ku jo näet, mis kasus ja häitses.

Loodami, et seo kevväi ja suvi tulõva parõmba ku minevä aasta. Et saassi nii aian tüüd tetä ku päivä võtta!

Urmi Aili

Egäkeväjäne nakkushaigus2018-04-10T14:14:33+03:00

Sommeri Lauri: mu muusika om tettü maa puult kaiõn lihtsä inemise jaos

Luulõtaja ja laulumiis Sommeri Lauri, kink laulutegijä ja -esitäjä artistinimes om Kago, om valmis saanu vahtsidõ laulõga vinüülplaadi «Yhel pyhapäeval». Laulu omma suurõlt jaolt üles võetu Sännän Räestü talon, kon Lauri ummi tegemiisi toimõndas.

Olõt tennü taa plaadi unõhtõduisi luulõtajidõ tekste pääle, nigu sa esi ütlet. Mille perrä sa nuu teksti valinu olõt?

Õks süäme perrä. Ku midägi loet, sis… Ma õkva loi 1950. aastidõ Nooruisi ja löüse säält Kruusi Oskari «Hõbõpajo». Tuu om nigu mere pääl traalmine, nigu kalamiis vidä nuuta. A plaadi pääl om ka noid luulõtajit, kiä omma kuulsa. Sääl om ka sääne laul, mink tekst om Juhan Liivi havva pääle raotu.

Tuust Juhan Liivi luulõtusõst om laulun lõpp puudu.

Jah, taa kolmas salm om pateetika mu jaos. Ku mõni rida mullõ midägi ei ütle, sõs ma ei laula tedä. Ma proomi tekstist õks jüvä kätte saia.

Plaat om suurõlt jaolt Võromaal üles võet. Midä salvõstuspaik laulõlõ mano and?

Kasvai toda, et käüt moro pääl ümbre ja korjat paigapäälitsit helle mano. Ku om luudusluulõtus, sõs suurõ maja 8. kõrra pääl ei tahaki tuud laulda. A koton om kõik taa meelega mõista.

Kuulda saa nelän keelen laulõ. Mis keelen om laul «Nooba eti»?

Tuu om sääne rahvalaul vai loetus, kon kõik om õnnõ refrään. Ma esi panni ka midägi mano, a sääl omma vinne ja võro sõna kõik är muudõdu, näütüses: «kristõ puuga letsä naada maalenki matiski».

Ja vinne keelen om kah mitu laulu ja üts lõunaeesti keelen.

Vahepääl oll’ peris suur huvi Viktor Tsoi laulõ vasta, mul omma piaaigu kõik timä vinüüli kokko kor’adu. Vinne kiil om lähküne kiil ja määnegi tõõnõ tunnõ om, ku tan keelen laulat. Olõ ka mõnda vinne rahvalaulu laulnu ja säält nõsõs õks tävveste tõistmuudu pilv.

Lättemäe Eha luulõtus «Õtak» om Tarvastu keelen ja ma mõnõ sõna muutsõ är, et olõs suuperätsemb laulda.

Mis taa Kago laululooming õigõlõ om? Om seo muusika, meditatsioon, jumalapallõmisõ abimiis, luulõtuisi lugõminõ vai midägi muud?

No kõik neo as’a. Lõpus om tuu nii, et midä kiäki esi tähele pand. Ku om vaiksõmb lugu, sis om meditatsioon. Ja usulinõ asi om sääl ka kongi olõman. Üts klavõrilugu om tuu pääle kirotõt, ku väega pall’o kultuuriinemiisi kõrrast är kuuliva.

Paistus, et tahat ummi laulõga näüdädä, et mõnikõrd tasus maaha istu ja niisama kullõlda. Tetä pliidi ala tuli ja istu kergokõsõ pääl.

Jah, toda külh. Asi om iks maa puult kaiõn tettü. Taa ei olõ popmuusika, taa sõnnom om lihtsä inemise jaos.

A ku lihtsä inemise jaos? Mis sa arvat, midä mõtlõs näütüses üts ehitüsmiis, ku tä tüü kõrvalõ su laulõ kullõs?

Tüü taustas taa vast ei passi, a ehitüsmiihi om ju säändsit ja määndsit. Uma kõrv om õks kuningas.

Laulu omma vinüülplaadi pääl. Kas CD-plaadi aig om su meelest läbi?

Vinüülplaat om mu jaos kõgõ ilosamb võimalus muusikat kohegi panda. Egä koopia, nii pall’o ku näid lätt inemiisi sekkä, om esimuudu: krõpsu tulõva esi kotussidõ pääle ja ku lats midägi tsikõrdas, sis omma ka kaasõ egäüts esimuudu.

Ja LP kokkosäädmine käü kah tõisildõ, ku CD kokkopandminõ. Vinüülplaadil omma mõlõmba poolõ eräle terviku. CD-sid olõ ma joba tennü neli tükkü, tuust om viländ. CD kaasõ pääle ei mahu midägi, a vinüüli kaas om nigu maal.

Niimuudu ei saa üteldä, et üte vai tõõsõ aig om läbi. Formaadi eläse kõik ütstõõsõ kõrval. Ameerikast tull’ ildaaigu sääne teedüs, õt sääl om andmõkandjidõ (CD, kassett, vinüül) pääle pant muusikat üle pikä ao rohkõmb müüdü ku digitaalsõt. Osa inemiisi tahtnu, et muusika kullõminõ olõs määnegi rituaal ja tuu jaost passisõ vinüüli kõgõ parõmbahe.

Küsse Rahmani Jan


Sommeri Lauri. Rahmani Jani pilt

Sommeri Lauri: mu muusika om tettü maa puult kaiõn lihtsä inemise jaos2018-04-10T14:13:02+03:00

Ijäl om aig minnä

Müüdä nakkas saama ijäminegi aig. Luudusõn tähendäs tuu egä päiv muutuisi, egä hetkega saa midägi kostki vabas, ijä sulas, lumi sulas, lillikese tsuskasõ uma nõna maa seest vällä.

Ijäminegi aig om ka tiiminegi aig. Maainemise tiidvä ja tundva ummi autotsõõrõga, et nii lihtsäle egäle poolõ inämb ligi ei saa. Auto jäetäs suurõtii viirde ja uma kodo mano jõudmisõst saa väiku seiklemine. Mu kodo lähkül es piä seo kevväi ka värski asfalttii vasta, paiguldõ tulli sinnäki sisse suurõ mulgu ja üts tiipuul panti üten paigan är kinni.

Et om muudsa aig ja inemise muutunu väega nõudjas, saa nätä internetist hulga pilte rüüpit täüs sõidõtuist teiest. Nal’ahamba otsva sääl ka kardohkaseemet, jutuga, et virksõ omma joba olõman, no tulõs ka kardohk maaha är panda.

A viil om ijäminegi aig inemiisi minegi aig. Minevä nätäl es olõki pia päivä, ku mi es loe-kuulõ mõnõ tunnõdu inemise seost ilmast ärminekist. Millegiperäst om niimuudu, et ku omma suurõmba muutusõ luudusõn, om tuu ka inemiisile rassõ.

Kuigimuudu tulõ taa aig iks üle ellä. Ijäminegi aig nakkas müüdä saama.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Ijäl om aig minnä2018-04-10T14:09:54+03:00

Matk tulõ Harglõn

Uma Pido matkasar’a järgmäne matk tulõ puulpäävä, 14. mahlakuul Harglõ kihlkunnan. Kell 11 saias kokko Parmu ökokülä talgukeskusõ man (Taheva sanatooriumist Koivaliina poolõ, sildi näütäse).

Ligi 8 kilomiitret pikäl matkal otsitas katõ suurõ jõõ, Mustajõõ ja Koiva vaihõl märke suurõstviist.

Ligemb teedüs: umapido.ee.

UL

Matk tulõ Harglõn2018-04-10T14:06:47+03:00

Puiga näütemängupäiv om 20. mahlakuul

Timahavanõ Puiga näütemängupäiv peetäs 20. mahlakuul Puiga latsiaian ja koolimajan. Võrokeelitside näütemängõga astva latsiaialatsõ üles kell 10 Puiga latsiaian, koolilatsõ alostasõ koolimajan kell 12. Huviliidsi oodõtas latsi ülesastmiisi kaema.

UL

Puiga näütemängupäiv om 20. mahlakuul2018-04-10T14:06:18+03:00

Filmi luudusõ pildistäjist Vahtsõliinan

Pühäpäävä, 15. mahlakuul saa Vahtsõliina rahvamajan nätä filme luudusõ ülesvõtmisõ kunstist. Kolm Matsalu luudusfilme festivaali filmi, midä näüdätäs, kõnõlõsõ maailma esi paiku luudusfotograafõst.

Filmiõdagut juht Ruusa Ago, külän om aokirä National Geografic Eesti päätoimõndaja Peetsalu Erkki. Rahvamaja kalitorin saa nätä Muusikusõ Ingmari suupilte.

Ligemb teedüs internetist www.vastseliina.ee/rahvamaja/.

UL

Filmi luudusõ pildistäjist Vahtsõliinan2018-04-10T14:05:56+03:00

Rästigu omma väläh


Räpinä vallah Männisalu küläh oll’ 5. mahlakuu päälelõunal 14 kraati lämmind. Päiv paistu läbi pilvi ja üts rästik oll’ tulnu päivä võtma. Olli täst nii puul meetrit kavvõl, ku tedä pildisti. Tsipakõsõ rästik iks tsisisi kah.

Piiri Aini pilt ja jutt

Rästigu omma väläh2018-04-10T14:04:57+03:00

Kanepi latsi laulupäiv

Puulpäävä, 7. mahlakuul peeti Kanepin latsi laulupäivä nimega «Keväjä tsirgukõnõ». Üles asti Kanepi kihlkunna laululatsõ.

Säändse nimega laulupäivä peeti Kanepin joba neläs kõrd. Timahava oll’ laulma tulnu 44 Kanepi kihlkunna last vannusõn 3–18 aastakka. Laulupäävä kõrraldaja Jalasõ Marju ütel’, et pidä seo laulupäävä man kõgõ tähtsämbäs tuud, et latsõ saava lava pääl laulmisõ kogõmusõ.

Rahmani Jan


Latsi laulupäiv. Pildi pääl laul Kondi Marta Sabõrna koolist. Rahmani Jani pilt

Kanepi latsi laulupäiv2018-04-10T14:02:20+03:00