Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

11. kiri. Mille minnä õkva, ku saa ka tsõõriga!

Ku mu esä olõs 1980. aastil mõnõlõ sõbralõ ütelnü, et tä piät Tartost Tal’nalõ sõitma, a lätt läbi Võro liina, selle et sis tulõ reis odavamb, olõs sõbõr tä hääl juhul vällä naarnu ja halvõmbal juhul mõtõlnu, et vast läts’ eelmädsel pääväl pido tsipa pikembäs. A täämbädsel aol linnukiga reisen või sääne pää pääle käänet loogika häste tüütä.

Meil Rasmus Kõuga om vajja keväjä kõrras kodomaal kävvü. Om asju, miä aia tahtva, ja poig nõud, et saanu vai puul päivägi armsas saanun Sõmmõrpalo latsiaian olla. Vannu sõpru nätä ja oppajilõ vällämaa uudissit kõnõlda.

Bukarestist Tal’nalõ õkva linnada ei saa. Kongi tulõ vahepääl maa pääle tulla ja linnukit vaihta. Väiku kahjatsusõga tulõ tunnista, et hädä ei olõ Rumeeniä, a Eesti päämidse linnujaama vähätsin õkvaühendüisin. Bukaresti linnujaam oll’ minevä aasta üts suurõmba vahtsidõ ühendüisi numbrõga taivavärehtiid Euruupan.

Ütel õdagul naksi reisi plaanma, kai hindu ja sõidutsihte mitmõ internetilehe päält. Kõgõ kipõmb ja odavamb om siiämaalõ olnu linnada kas läbi Viini vai Varssavi. Seokõrd jäi kogõmada silmä, et Maltalt saa õkvalinnukiga Tal’nalõ õnnõ 30 euro iist. Õkva karas’ päähä küsümüs, kuis Bukarestist Maltalõ saa. Tull’ vällä, et õkvalinnukiga ja 40 euro iist. Kildamängust oll’ puudu viil üts tükk – üümaja Maltal. Kats üüd katõlõ mehele 80 eurot ja olkõ terve! Kõik kokko mullõ ja pojalõ 220 eurot. «Õkva» Bukarestist Tal’nalõ linnatõn olõs kõgõ odavamb variants masnu 280 eurot.

Säänest võimalust om pall’o keremb tarvita, ku timäst arvo saia. Otsus sündü kipõstõ ja seo tähendäs, et käümi koton, a vahepääl puhkami kats päivä Maltal.

Pe curând!*

* Näemi pia! rumeeniä keeli.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-03-27T12:25:17+03:00

Kas süük võinu olla tsärre?

Ku imäkeelepäävä kotsilõ perämädsest Umast Lehest loi, sis tulle üts asi jäl miilde.

Olõ jo pia aasta aigu nii hindäette märgotanu, et tahassi ütte sõnna võro keeli tõistmuudu üldä, ku sõnaraamatuh om. Süü hää meelega süüki, koh om seeh tšilli ja midä eesti keeli kutsutas terav.

Kukkiviisi tulle esihindäst säändse söögi kottalõ hoobis sõna «tsärre». Olõ tuust ütele sõbrale jo mitu kõrd kõnõlnu. Ja eesti keeli teravus olõs sis «tsärehüs».

Kas es võinu tuu nii olla? Om seo tõtõst vahtsõnõ sõna? Sõnaraamatuh oll’ midägi sinnäpoolõ, a mitte peris seo.

Musta Riivo

Kas süük võinu olla tsärre?2018-03-27T12:23:24+03:00

Kirota mass nii, et miilde jääs

Võta iks raamadukogost raamatit lugõmisõs ja kae, et parhilla um meil väega pall’o kiränikkõ. Jõvva ei näid inämb nimme pite meelengi pitä. Jääs jo sääne tunnõ, et kõik, kes kirota mõistva, umma jo kiränikus saanuva vai tahtva saia. Ma esi mõtli niisama, et elo um iks nii huvitav, et nakka vai esi kah kirotama. A kas um mõtõt?

Ku ma loe naid vahtsit raamatit, vahtsidõ kiränigõ kirotõduisi, sis lövvä, et mõnõ umma peris hää. A pall’o um iks säändsit, mis nakka-i väega kõnõlama. Põhilidsõ ummava katski lännüvä elo, petmise, ja nigu nüüt muudsan keelen üteldäs, kärgpere luu. Tuu um jo väega harilik. Olõ-i säält midägi hingele.

Üteldäs, et ku raamadu läbi loet ja tükü ao peräst inämb ei mälehtä, millest sääl juttu oll’, sis oll’ kehv raamat.
Vanastõ oll’ kirotajit veidemb ja nä jäivä iks miilde kah. Võtami kasvai Tuglasõ. Täl olliva säändse luudusseletüse, et tundsõt õkvalt, nigu olõssi esi välän saisnu ja Eestimaa illo kaenu.

A no viisi ei kiäki nii kirota. Elo um taa raha jahtmisõga nii kipõs aetu, et olõ-i aigu luudust nätä muido ku auto aknõst vällä kaiõn. A midä sa nii näet?

Vai Tammsaarõ ja timä võitlusõ luudusõ ja naabriga. No naabriga viil viitsis mõni maad jaka, a luudusõga joba vähämb.
Vai Vilde, kes kirot’ vaesidõ ja rikkide vaihõlidsõst võitlusõst, asumisõlõ saatmisõst ja tüürahva rassõst elost. Nüüt inämb ei mälehtedäki tuud aigu. Vana kaosõ är ja nuuri tuu inämb väega ei huvita.

Ma saa arvo külh, et maailm um muutunu ja egäüte jaos kätte saia. Kõik mõtlõsõ suurõlt ja tahtva esi kah suurõ olla suurõn maailman. A es tohtnu iks mi väikeist Eestit ja eesti kiilt kah är unõhta.

Ja ku ti tahati olla suurõ kiränigu, et ti teossit ka saa ja mitmõsaa aasta peräst loetasi, sis iks kirotagõ suurõlt, nii et miilde jääs.

Urmi Aili

Kirota mass nii, et miilde jääs2018-03-27T12:22:40+03:00

Lille ja pärgi pallõ mitte tuvva

Minevädsen lehen oll’ jutt tuust, et om väega kinä, ku mehe naisipääväl naisilõ üsätäüsi kaupa lille kinkvä.

Ütstõsõ vasta tulõ muiduki tähelepanõlik olla ja mitte õnnõ naisipääväl, a lõikõlille kinkmise suhtõn olõ ma tävveste vastapiditsel saisukotussõl. Lõikõlille olõ-i vaia kinki. Olõ umalõ mehele ütelnü, et timä mullõ noid ei tuus.

Tiiä, et taa arvaminõ tundus umbõlõ rummal väega mitmilõ inemiisile, kiä omma lõikõlille kinkmisega harinu ja esiki uutva tuud. A täämbäne aig om tõnõ, ku innembi oll’.

Lille kasvataminõ om hindäette tüüstüsharu. Kõgõ suurõmba lillituutja terven ilman omma Ameeriga Ütisriigi, Jaapan ja Holland, a järjest inämb kasvatõdas lille ka Aafriga maiõn.

Lõikõlille kasvataminõ käü küländ kipõlt ja et lilli olõ-i söögikraam, sõs pandas noilõ kontrolmalda hulga väetüst ja mürke. Tuu ummakõrda mõotas paigapäälist pinda, joogivett, õhku ja kokkovõttõn ka inemiisi tervüst. Kas mi iks tiiä, ku hulga ja midä lõikõlille pääle om tsiugut? Kas nuu mürgi, midä Aafrikan lille pääle tsiugutas, omma lubatu ka mi maal? Kas makõt vett ja maad, midä tarvitõdas lillikasvatusõn, saanu äkki är tarvita kuigimuudu parõmbalõ, näütüses söögi kasvatamisõs?

Tuust om nii hulga kõnõld, et maailma makõviivaru jääse järjest veidembäs ja ilma sünnüs järjest inämb inemiisi, kiä kõik tahtva süvvä. Muiduki kulus lille ilma piten lakjavidämise pääle ka hulga kütet.

Ku lilli kasusõ kasvumajan, om näile vaia kunstlikku valgust, kütet, ildamb jahutust. Võõralt maalt peri lillega või meile trehvädä sitikit, midä innembi es olõ. Miä tuu lillikene sõs iks tegelikult masma lätt?

Mõnõ mu sõbra omma lõikõlilli nimetänü koolnus lillis. Koolnu lilli mant olõ-i väega pikk tii koolnu inemise ja matitsidõ manu. Olõ iks imehtänü, et matidsilõ mindäs nii suuri lillipuntõga. Et inemise kulutasõ koolnu inemise pääle kokku viil nii hulga rahha. Kas kadunukõsõl tuust inämb midä om?

Nojah, niiviisi om alasi tett, sääne om traditsioon, austus, või-olla esiki staatusõ küsümüs (et avvustõt inemine saa inämb lille umil matidsil?). A nuu elävä lõikõlilli külmäse talvõl säälsaman är ja kunstlilli omma jälki mi keskkunnalõ hädäs.
Ärke saagõ võlssi arru: muiduki mi piämi austama kadunukõisi, a äkki mõtlõs vällä määntsegi tõistsugutsõ avvustamisõ viie vai sõs veidü keskkunnasõbraligumba moodussõ. Tan olõs mi lillega tegelevile firmadõlõ vahtsõnõ välläkutsõ: kõgõst paikligust kraamist tetä lillisäädit, midä olõs illus matidsilõ viiä.

Ja ka muul aol võissi inemise havvaplatsõ iks kõgõ luudusligu ja paikliguga ilusas tetä. Näi ütskõrd Võnnu vanan surnuaian väega ilusat havvaplatsi, miä oll’ sügüsedsel aol samblõ ja kanariguga är tett. Lihtsä ja süämlik.

Sünnüpääväle või jo minnä ka potililliga, ku iks nii väega tahat talvõaol lille osta. Matidsõlõ minti kah vanast alpikannipotiga. Mi hindä aiandi omma jälki naanu alpikannõ kasvatama. A suvõl võta lille uma pindre päält, korja mõtsast vai kraaviperve päält. Tulõ odavamb rahakotilõ ja keremb keskkunnalõ!

Fastrõ Mariko


Illus, lihtsä ja süämlik samblõ ja kanariguga är tett havvaplats Võnnu vanan surnuaian. Fastrõ Mariko pilt

Lille ja pärgi pallõ mitte tuvva2018-03-27T12:20:25+03:00

Tiitrulli(r)äpp

Seo räpp om pühendet kõigilõ Eesti Exceli-usku ammõtnigõlõ

 
Maaka, neo omma jalun,
peris pinnus silmän.
Kõik aig üts hädä!

Löömi, löömi risti,
maakit olõ-i vajja.
Kolimi kõik liina,
meil om tan kõik häste:
latsiaid ja kuul,
market ja kohvik,
fitnessitarõ ja eläjäaid,
kinu, post, pank.
Kõik üte megäsuurõ
katussõ all!
Hyper, super, puper,
kõik om XXL!

Liinaelu pall’u,
pall’u, pall’u, pall’u
KULUTÕHUSAMB.

Maaka, neo omma jalun,
peris pinnus silmän,
aigu näil om hulga,
tuuperäst olõki-i ime:
petitsioonis kirju
õnnõ vorpva nä,
riigile vahtsit probleemõ
manu tegevä.
Kõik aig üts hädä!

Puut panti kinni!
No midä hätä!
Kats kõrda nädälin
küllä tulõ lahvka.
Piimä, saia, juustu,
sardelli, viina.
Midä viil?

Kuul panti kinni!
No midä hätä!
Kuuli saa jo bussiga,
kolmkend verstä tsõõriga.
Latsõl aigu küländ ja
asi täl sis tahvliga
sõita maaha pääväkesest
kolm tunni viil.

Haigõmaja panti kinni!
No midä häta!
Misjaos maakal vajja
haigõmajan sünnütä?
Egäl matsil nuka takan
om no väiku sannamaja.
Parõmb nõstkõ hinda
eesti rahva muistilidsõ kombõ.

Löömi, löömi risti,
maakit olõ-i vajja.
Kolimi kõik liina,
meil om tan kõik häste:
latsiaid ja kuul,
market ja kohvik,
fitnessitarõ ja eläjäaid,
kinu, post, pank.
Kõik üte megäsuurõ
katussõ all!
Hyper, super, puper,
kõik om XXL!

Liinaelu pall’u,
pall’u, pall’u,
pall’u
KULUTÕHUSAMB.

Maaka, neo omma jalun,
peris pinnus silmän.
Saadas maaka mõtsa,
olnu rahu riigin,
a saa ei joht saata,
selle et ka mõtsa
inämb olõki-i-i-i.

E-Eestin, e-Eestin
kon egä asja jaos
om olõman ÄPP ja EXCEL.
Õga õigõ äpp miist riku-i.
Narri miist,
a mitte mehe äppi.
Ütessä kõrda ehitä,
üts kõrd lahu –
midä tiit, tii kõrralidsõlt.
Elu hõpõ, Excel kuld.
Miä är ei häädü,
saa häädümä pant.
Excelit külvät,
inemiisi lõikat.


Zimmermanni Ursula,
kiränik

Tiitrulli(r)äpp2018-03-27T12:17:18+03:00

Munapühi pääle mõtõldõn

Munapühi pääle märken tulõ miilde üts lugu vast 30 aasta iist. Meil koton värviti iks munnõ sibulakuuriga. Suur alumiinpott panti puupliidi pääle, sinnä sisse vesi ja hulk sibulakuuri. Ku tuu vesi oll’ kõvastõ kiimä lännü, panti hulga munnõ sisse ja keedeti är. Mõnikõrd panti muna üten sibulakuuriga ka marli sisse ja sis kiivähe vette. Niimuudu saiva kirivämbä muna, muidu olli küländ üttemuudu kõlladsõ.

A ütekõrra tull’ munapühi aigu meile küllä üts esimuudu miis. Tä oll’ vangin istnu ja päält tuud tsipa andsak, käve müüdä küllä ja oll’ egä kõrd hindäle vahtsõ ammõti vällä mõtõlnu. Seokõrd oll’ tä kunstnik ja nõudsõ valgit keedetüid munnõ. Ku muna käen, võtt’ kunstnik vällä viltpleiädsi ja joonist’ munnõ pääle pildi soest ja jänesest, õkva nigu multifilmin «Nu pagadi!». Muna olli ilosa. A ku mi mõnõ päävä peräst noid kuurma naksimi, et är süvvä, tull’ vällä, et viltpleiäts om munakoorõst läbi lännü ja muna seest kah är värvnü. Säändsit es julgu süvväki.

Sibulakuuriga värvi munnõ täämbädseni. Vildikaga ei olõ inämb pruuvnu. Nii om naidõ hullõ inemiisi üleskitetüisi mooduasjuga – ega nuu püsümä ei jää. Jääse iks vana ja ärproovitu.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Munapühi pääle mõtõldõn2018-03-27T12:13:06+03:00

Võimsa võrokeelitside kavõridõ kontsõrt

Imäkeelepääväl, 14. urbõkuul peeti Võro liinan pall’odõ ülesastjidõga kontsõrt, kon valiti vällä maailma kõgõ parõmb võrokeeline kavvõr ja esitäjä. Hindamiskogo valisi kõgõ vägevämbäs võrokeelitses kavõris Kalkuna Mari «Muusi ja tsäid».

Tõõsõ kotussõ sai Ilvesse Aapo kavvõr «Koh kuradi kotsil ma elä» ja kolmandas valiti Nedsaja Küla Bändi ettekant kavvõr luust «Insener Garini hüperboloid».

Ka kullõja valõ vällä uma lemmiku – 1.–2. kotus läts’ jagamisõlõ Nedsaja Küla Bändi ja Merca vaihõl. Rahvalõ kõgõ inämb miildünü kavvõr oll’ «Tere, perestroika!» seto leelopundi Helmekaala esitüsen.

Vällä anti ka hulk eräavvohindu:

Kõgõ ilolidsõmb kavvõr – «Imäkene, kullakõ» – Ilvesse Aapo, Varblasõ Marju

Kõgõ pääväpoliitilidsõmb kavvõr – «Tere, perestroika!» – Helmekaala

Põlvkundõ köütjä esitüs – Kalkuna Mari ja Sassiku Sokid

Võromaa vaim ja süämetunnistus – Pulga Jaan

Setomaa vaim ja süämetunnistus – Merca

«Julgõ rõnna» avvuhind – Põhjamaa Naised

«Viimse reliikvia» umbõlõ hää tõlgõndus – Eesti Mandoliinide Orkester

Eräpreemiä «Tiatri sahvrin» – Muti Sahvrin

«Puutüümehe» eräavvuhind – Mileiko Martin ja Kuuba Rainer

Et huvi kontsõrdi vasta oll’ ettearvamada suur, juhtu nii, et nuu, kinkal piletit valmis ostõtu es olõ, kontsõrti kaema es mahu. Kõrraldaja pallõsõ noidõ käest andis.

Rahmani Jan


Võromaa vaim ja süämetunnistus Pulga Jaan üten Mõtsavele bändiga. Rahmani Jani pilt

Võimsa võrokeelitside kavõridõ kontsõrt2018-03-27T12:10:19+03:00

Oodõtas Hurda avvohindu kandidaatõ

23. mahlakuus uut Jakob Hurda nimeline Põlva rahvaharidusõ selts kandidaatõ timahavatsõlõ Hurda rahvuskultuuri avvohinnalõ. Avvohindu andas vällä kats, üts noist Põlva maakunnan ummi tegemiisiga silmä paistnulõ inemisele.

Ligemb teedüs telefoni 5190 4396 päält.

UL

Oodõtas Hurda avvohindu kandidaatõ2018-03-27T12:08:07+03:00

Käü 13. Adamsoni nimeline murdõluulõvõigõlus

Mulgi kultuuri instituut om vällä kuulutanu Adamsoni Hendriku murdõluulõvõigõlusõ, kohe saa luulõtuisi saata kooni 1. süküskuuni. Oodõtas luulõvalikut vähembält viiest luulõtusõst, miä omma kirotõdu autori lemmikmurdõn. Eräle peetäs rehkendüst täüskasunuidõ ja koolilatsi siän.

Ligemb teedüs internetin lehe mulgimaa.ee pääl.

UL

Käü 13. Adamsoni nimeline murdõluulõvõigõlus2018-03-27T12:07:30+03:00

Pildimiis Kalve Toomas näütäs pilte kultuuri hoitjist

Fotokunstnik Kalve Toomas käve minevä suvõ kõvastõ ümbre ja võtsõ üles pilte hindä meelest tähtsist kultuuritegeläisist. Suurõmb jago ülesvõetuist piltest om täämbädses valmis ja kõrraligu esitettü raami sisse saanu. 6. mahlakuu pääväl tege kunstnik Võrol Vana-Võromaa kultuurikuan valla näütüse «Kalvetaarium», kon 30 kultuurihoitja pilti nätä saa.

Kunagi aastit tagasi pidi ma umilõ sõprulõ Kalve Toomast tutvustama. Kõnõli näile, et taa om miis, kiä tege pilte vanaaolidsõ kaamõraga: lätt ülesvõtmisõ jaos musta rõiva ala ja tege magneesiumiga välku, et pilt valgustõdus saanu. Kalve, kiä tuud juttu kõrvalt kullõl’, oll’ tükk aigu vakka ja lõpus ütel’ hindäle umatsõ tasaligu helüga: «Magneesiummi ma ei tarvita.»

Om tuu magneesiumiga kuis om, a vanaaolidsõ kaamõra jutt pidi kül paika. Seogi näütüse pildi omma tettü plaatkaamõraga, määndsit tarvitõdi 1900. aasta paiku. Ja kõik pildi võtt’ Kalve Toomas üles niimuudu, et läts’ uma kolaunikuga pildi ülesvõtmisõ paiga pääle, säädse tükk aigu aparaatõ kokko ja üles, sis pugõsi musta kanga ala, säädse kaadri valmis ja käskse portreteeritaval õigõlõ paika saisma jäiä. Kuigimuudu säädse tä fotoplaadi kah paika ja jäi sis päivä vai õigõt valgust uutma. Ku õigõ aig käen oll’, võtt’ Kalve Toomas katiku kõrras iist, tekk’ tuuga väiku tsõõri ja nii sekundi peräst säädse tagasi.

Et sääne pilditegemine võtt kõvastõ aigu, sis mässäs’ tä pilte ülesvõtmisõga pia terve suvõ. Autoga Kalve Toomas ei sõida, tuuperäst pidi tä iks kellelgi pallõma hinnäst järgmäste paika viiä vai sõitsõ jalgrattaga, kon suur käru fototehnika jaos takan. Kultuuritegeläse, kedä Kalve pildist’, omma üle Eesti lajan, nii et Pärnu, Talliin ja Tartu saiva täl läbi käütüs. A suurõmb jago noist, kedä tä üles võtt’, eläs iks Lõuna-Eestin.

Kalve Toomas esi eläs ja tüütäs Kanepi vallan. Täl om uma väiku ateljee, kon tä piltele perämädse lihvi and. Ka raami tege tä esi, hariligult tarvitas tä raamimatõrjalis vanna aohamba purõtut puud. Pääle kunstnigutüü om tä ka Tartu korõmban kunstikoolin fotokunsti oppaja.

Kedä täpsembält Kalve Toomas minevä suvõ üles võtt’ ja määndse pildi vanaaolidsõ kaamõraga üles võttõn vällä tulli, tuud saa nätä joba näütüsel, miä tulõva nädäli lõpun valla tetäs.

Rahmani Jan


Kalve Toomas uma vanaaolidsõ kaamõraga. Mikita Valduri pilt

Pildimiis Kalve Toomas näütäs pilte kultuuri hoitjist2018-03-27T12:05:42+03:00