Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

8. kiri. Kas kõik, miä helkäs, om iks kuld?

Suurõ jao eestläisi arvaminõ Rumeeniä ja rumeenläisi kotsilõ ei olõ ülearvu kitvä. Kül arvatas, et tego om mustlaisiga, vai löüdäs mõni muu põhjus, et hinnäst parõmbas pitä. Säändse kehväpoolidsõ pildi päämine põhjus om tuu, et õigõt saisu nii häste ei teedä. Ja viil mu jaos arvosaamalda hinnästtäüs kaeminõ tõisi rahvidõ pääle, midä olõ kah’os Eestin pall’o nännü. Tiiämi jo kõik, et ameeriklasõ omma ulli, kreekläse laisa jne.

Miä pututas arvamiisi Rumeeniä ja rumeenläisi kotsilõ, sis suurõn jaon omma nuu võlss arvamisõ. Pääle noidõ om viil terve hulk asjo, minkast mi arvo ei saa, a miä perrä mõtõldõn olõki-i halva, omma lihtsäle tõistmuudu ku meil.

Om üts hädä, miä tanmail (vähembält ku lukõ ammõtlikku statistikat) om suurõmb ku kodotsõn Eestin. Korruptsiooniga putus niiüteldä harilik inemine Rumeeniä egäpääväelon kimmäle tihtsämpä kokko ku eestläne. Rohkõmb om inemiisi, kiä umma korgõt kotust tuu jaos är pruukva, et meelehääd saia. Mõnikõrd tulõ sul valli, kas tuuluta rahakotti vai uuta ammõtlikku otsust aasta vai paar. Ma ei olõ kül edetabõliid kaenu, a usu, et inämbüs riike ei saa nigu Rumeeniä «uhkusta» nii suurõ hulga ammõtnigõ ja poliitikidõga, kiä omma korruptsiooni peräst vangi pantu. Ütest külest näütüs tuu, et probleemiga tegeldäs, a tõõsõst külest tuud, et om, minka tegeldä.

Kaiõn tast kavvõst perämädse ao Eesti ello ja poliitikat, om minno nakanu vaivama üts küsümüs: miä om sis, ku tulõ vällä, et mi ammõtnigu ja tähtsämbä poliitigu omma õnnõ kupja võõra peremehe mõisan? Ku edenemise ja hää tüü mõõdupuu ei olõ uma rahva elojäre parõmbas saaminõ, a tähtsä vällämaa otsustaja ola pääle patsutus? Jah, korruptsioon om egäpääväelon matal ja tuu tähendäs, et inemise omma tubli, tegevä tüüd ja masva massu är. A ku seod truksalõ kor’atut varandust ei tarvitõdaki ütenkuun, a seost saa kinkagi võõra tulo, kas seo om parõmb tuust, ku mõisaherräs om mõni uma rahva siäst?

Eesti Vabariigi suurõl sünnüpääväaastagal passis säändsit kriitiliidsi küsümiisi küssü ja tetä kõik, miä hindä käen, et vastussõ meile miildünü.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-02-13T15:28:06+02:00

Vast olõmi ildas jäänü?

Mi riigin tükis mõnõ hõelas kiskva asjaga vahel nii olõma, et ku hädä viil suur ei olõ ja mõni ütsik juttu tege, et medägi peat muutma, sis ei tetä tuust hädäldämisest suurt vällägi. A ku asi hull, võedas tuu suurõ jutuga ja nigu talguisi kõrran üles, kõnõldas egäl puul nädälide viisi. Ja sis jääs õks enämbüisi sinnäpaika, kas vai tuu peräst, et ei mõistõta enämb medägi pääle nakada.

Ildaaigu oll’ jutus tuu, kas oppaja tohes vast nüüt nakada latsi füüsiliselt kiildmä. No õnnistekij, kost sis tuu nüüt tull’, ku ilmadu aig ei tohe jo enämb kurja sõnnagi koolin üldä!?

Ku Eesti vahtsõst vabas sai, sis läts’ ruttu muudu tüü mant vällämaal käümine. Õks põhjõndusõga, et kaedas, kuis vaban maailma eletäs ja tüüd tetäs. Sis kõnõl’ mullõ üts tutva oppaja, et üten Rootsi koolin ülti näile, et ärge ti külh uman riigin taad vabakasvatust tahtkõ. Et näil om taa asi peris käest lännü ja omgi latsi, kiä tegevä koolin, mea tahtva. Ku näid keelät vai, jummal hoitku, jõuga kinni peat, ku naa medägi ulli tegevä, tulõva vanõmba kuuli pahandama ja sis om asi summan.

Üldäs külh, et tark opis tõsõ veast… ja mõni tõnõ peat umast lollusõst opma, aga tuu tarkusõga ei olõ meil siin medägi pääle nakada. No om saanu latsõvanõmbis sääne põlv, kelle hulgast mõnõ tiidvä maru häste nii hendä ku ummi latsi õiguisi, a kohustuisi nigu ei olõki.
Ma esi ei elä külh põra Võrumaal ja looda, et vast om mu kodukandi noorõl rahval enämb tuud maainemise mõistust alalõ, a muijalt kuulõt külh vahel imeasju. Ku latsi lühküle ekskursioonilõ saadõtas, ei tullõv mõnõl imäl vai esäl sukugi miilde umalõ latsõlõ üldä, et tä hennest sõidu pääl mõistlikult ülhen peat pedämä. Päätähtis om koolimajan uuri, määntse oppaja üten lätvä, kas nuu timä latsõlõ miildüse ja kas bussijuht õks ilustõ sõit. Ja peris vähämbide latsi hulgan ollõv sääntsid, kiä kedägi ei kullõ ja kiä oppajalõ kah roppuisi ütläse!

Ku sääntsid üte kooli pääle vai kümme tükkü om, sis om õks väega rassõ tuud koolirahu muial hoita ku paprõ pääl.

Vast viil kümme aastaiga tagasi kõnõl’ üts muialt riigist siiä oppama tullu nuur inemine, et mis siin külh viga koolin tüütä, ku latsõ kullõsõ ja püsüse tunni aigu pingin. Et taal kodumaal külh nii ei olõ. Siit välismaalõ peris väikeiste kuuli lännü oppaja oll’ jälleki sääl pistü hädän, selle et nigu taa latsõl tunni aigu käüsest haard’, ku tuu tõisilõ pleijätsiid es anna, oll’ tütrigu imä järgmine päiv koolin ja hää, et viil politseid es kutsu.

Nüüt või mõnõn koolin jo ette tulla, et muialt siiä tullu oppaja pandva imhes, et mis teil külh siin sünnüs…

Ku asi nii käest om, kas sis ei olõ ilda tagasi pöördä ja targutama nakada, et oppaja või vast latsi õks keeldä?

Nõlvaku Kaie

Vast olõmi ildas jäänü?2018-02-13T15:26:16+02:00

Tamra Kait: elokotus määräs saatusõ

Võromaa muusigamiis Tamra Kait saa inne Eesti riigi 100. sünnüpäivä presidendi käest Valgõtähe IV klassi teenetemärgi. Märk antas tuu iist, et timä helüloomingust om vägevähe tunda uma maa, keele ja rahva avvustamist.

Midä arvat tuust, midä avvomärgi andmisõ põhjusõs tuudi?

Eks tuu iks nii om. Algusõ om kõik saanu aost, ku es olõki viil säändsel kujol seod riiki. Runnelil todaaigu ilmu luulõkogo «Punaste õhtute purpur», naksi noid tekste laulma ja mu laulu naksiva lakja minemä.

Tamra Kait. Rahmani Jani pilt

Nii et jah, looming om sündünü väikust hingevalust ja tahtmisõst, et seost as’ast asja saanu. Ja omgi saanu pikäpääle.

Olõt rõõmsa?

Tuu om hää, et märk andas Eesti Vabariigi 100. sünnüpääväl. Eks taa 100 üts suur ime om, suur õnn ja ime. Esi olli väega õnnõlik, ku naa as’a naksiva liikma. Mi tast Võro puult olõmi kõva takasttsuskja kah olnu, 1987. aastagal ja muinsuskaitsõ seltsiga joba varrampa kävemi ja õiõndimi. Iks om hää tunnõ, ku olt elänü säändsel aol, et ütel kur’al om lõpp saanu ja üts hää om pääle nakanu.

Kas sul om ka vahtsit laulõ ja kas om noid plaanin ligembäl aol salvõsta?

Om poolikit asju. Seo ilma aigu ei olõ plaaditegemise tuhinat, sis ei olõki stiimulit. A kunagi piät midägi kokko võtma, muido jääse ripakilõ ja läävä meelestki är.

Midä tähendäs su jaos Eesti?

Eesti tähendäs mu jaos kõgõ lihtsämbät asja: koto ja kodomaad. Ja taad rahvast ja kiilt ja määnestki turvalisust tan paiga pääl. Taa om iks mi uma kotus ja mi kodo. Ja ku mi tan kuigi toimõ saami, sis tuu omgi väärtüs. Jääs latsilõ ja latsõlatsilõ võimalus kohegi tulla.

Elokotus määräs är inemise saatusõ. Määndse omma su ringkund ja su võimalusõ. Kas sa elät Eestin vai sis Võrol vai peris mõtsan. Tuu mõotas su tegemiisi ja läbikäümist, huulmada internetist.

Olõt ütelnü, et ku ollit nuur, sis oll’ su looming innekõkkõ hõikaminõ vabahusõ perrä. Viistõist aastakka tagasi ollit murrõn tuuperäst, et eesti kultuur häös ja inemise läävä mugu ullimbas. Mille perrä täämbä hõikat?

Eks taa murõ om olnu ja murõtama piät. Mi olõmi murõtaja ja murõtami nii, et ei kao är. Ku ei murõta, om asi halv. Eks makki olõ murrõn, ku hõrrõs om seo kant jäänü.

A loodami, et as’a muutusõ. Mõnõ ütlese, et Vinne aig sai läbi ja sis läts’ kõik vussi. Ma käänäs tuu tõistpite: asi läts’ tuuperäst vussi, et Vinne aig ja naa halva as’a tulliva. Seo, miä täämbä om, om kõik viil üts üleelämine. Meil om vaia taa viil kõik ütenkuun üle ellä ja taast vällä tulla, nii häste, ku mõistami. Uma mõistusõga tulõ taast as’ast asi tetä ja midägi iks om joba taast riigist saanu kah.

Ütlet, et midägi om taast riigist saanu, a kas om midägi, miä sul täämbädsest aost süäme pääl om?

Süäme pääl om tuu, et nuuri mõtsi raotas lakõs, nigu tetti mu kodo man. Ja tuu, ku kehväste kandas talvõl mi kandin esiki suurõmbidõ teie iist huult.

Miä saa maaelost?

Taa maaelo om egän paigan esimuudu. Kon omma kõva kogokunna, sääl om parõmb. Meil om õnnõs Pindi külän kõva kogokund.

A om ka säändsit maakotussit, kon hoitas umaette, egäüts ist uma auto pääle ja kaos külä päält. Tuu om sääne asi, millega piät lepmä, elämise muud om sääne, võimalusõ omma säändse.

A miä toonu rahva maalõ tagasi?

Ma ei tiiä, miä võissi rahvast tagasi tuvva. Väikeisi talukõisi pidämise propagiirmine vast. Taa IT-jutt om peris illos, a taa ei olõ iks peris taa. Maal piäs iks maaello elämä.

Küsse Rahmani Jan

Tamra Kait: elokotus määräs saatusõ2018-02-13T15:25:05+02:00

Mu Eesti

Mu Eestin avitasõ inemise ligimäidsi, huulva umast maast ja luudusõst

 
Mu Eesti om kotus, kon ma olõ sündünü, kasunu ja kost ma taha-i ilmangi är minnä. Tan ommava mu juurõ, süä ja inemise. Neosama inemise, kiä huulva umast kodumaast ja kandva edesi mi rahva kõgõ suurõmbit väärtüisi – kiilt ja kultuuri.

Mu Eestin om laulu- ja tandsupidu üts tähtsä kultuuri tunnismärk. Õnnõs om mul uma lühkese iä joosul olnu õnn laulja vai tandsjana ossa saia kokku koguni neläst laulu- ja tandsupidust. Kõik neo pidu ommava olnu ummamuudu esierälidse, a egä pidu aigu om üts asi olnu sama – tunnõ. Seo tunnõ, ku mu ümbre ommava kümne tuhandõ inemise, mullõ tävveste võõra, a säälsaman nii uma. Nä hengäse mukka saman rütmin, laulva mukka saman keelen, tandsva mukka saman taktin ni pedävä luku umast esämaast ja vabahusõst. Säänest üttehoitmist olõ-i ma rohkõmb kongi muial tundnu.

Mu Eestin om tähtsä ka kiil. Seo om suur väärtüs, et mi saami kõnõlda, kiruta ja oppi uman imäkeelen. Ülikooliharidust saa umbõs saan keelen ja eesti kiil om üts noist. Mi kiil om väega illus ja esimuudu kõigõ ummi alakiiliga. Eestin om kümme tõistsugumast murrõt ja riik tugõ näide kaitsmist, pruukmist ja edendämist. Näütüses võro kiilt saa oppi nii üledse haridusõ koolin ku ka Tarto ülikoolin. Ma olõ ka esi ülikoolin mõnõ võro keele kursusõ võtnu ja kodukeele kotsilõ pall’u vahtsõt teedä saanu.

Ka eesti kiilt om vaia kaitsa ja edendä. Kiil om kõik aig täütnü suurt ossa eestläisi hindätiidmise kujundamisõ man. Joba 1868. aastagal ütel’ kirämiis ja oppaja Carl Robert Jakobson, et kiil om seo, miä ütest rahvast rahva tege. Tuuperäst om egä eestläse kohus umma kiilt hoita, kaitsa ja umilõ latsilõ edesi anda. Õnnõ nii jääs kiil püsümä.

Mu Eestin huulva inemise umast maast ja luudusõst. Meil ommava ilusa mõtsa ja suu, kon saa matkal kävvä, tsirgulaulu kullõlda vai niisama päävänõsõngust mõnnu tundõn mõttit selges mõtõlda. Suvõl tegevä meid kõvõmbas suurõ ja sügävä järve ja pikä käänülidse jõõ. Ütes kõgõ suurõmbas luudusõ imes piä ma ilusat Lõunõ-Eesti mägist maad üten Baltikumi kõgõ korõmba mäega, kon ma latsõst saani egäl suvõl käünü olõ.

Meil om neli esi näku aastaaigu. Suvi om näist selgele mu lemmik. Ma mäletä hellä hengega noid suvõhummugit, ku ma istsõ kodumaja trepi pääl. Lämmi päiv ilest’ mu väiksit punnin põski ja lämmi suvõtuul pulstõ mu hiussit. Egän aastaaon lövvüs uma lumm ja pall’u latsõiä mälestüisi, a suvi om mu jaos nigu mi aastaaigõ kruun.

Mu Eestin huulva inemise ütstõsõst. Nä avitasõ ligimäst, kullõsõ tä är ja löüdvä timä jaos aigu. Mu kandi inemiisi kõgõ suurõmba väärtüse ommava pere ja sõbra. Egälütel om õigus vällä üteldä uma arvaminõ, nika kooni seo om ka tõisi jaos viisakas ja luku petäv. Jah, mu Eesti om kotus, kon ma olõ sündünü, kasunu ja kost ma taha-i ilmangi är minnä.


Pandi Annika,
Antslast peri tudõng

Mu Eesti2018-02-13T15:14:07+02:00

Imemaa

«Ime ei olõ tuuperäst olõmada, et mi timäga harinu olõmi,» om kirotanu üts kirändüskriitik. Ja tõtõst: ku naada perrä märkmä, sis putumi egä päiv kokko imeasjuga. Küländ suurõs immes või pitä ka Eesti Vabariigi välläkuulutamist 100 aasta iist.

Eesti kultuuri ütes suurõmbas väärtüses ja immes om mi umanäolinõ rahvaluulõ. Suurõmbalt naas’ tuud kokko korjama Põlvast peri Hurda Jakob. Teno timä iistvidämisele om meil parhilla Eesti kirändüsmuusõumin umbõs 1,2 miljonit lehekülge rahvaluulõ üleskirotuisi.

Urvastõst om üles kirotõt laul «Imemaa». Taa om illos ja lihtsä laul, kon imeas’as peetäs eläjide pillimängu ja tandsu:

Kiigu, liigu, laivakõnõ, tõuka takast, tuulõkõnõ!
Läämi sinnä saardõ – saarõn omma saaja.
Sääl pini puhksõ pilli, sääl kass mängse kannõld,
vana lammas laulsõ, tallõkõnõ tandsõ.

Jah, ka päältnätä lihtsä as’a võiva tähtsä ja hengele kosutava olla. Ilosat pidopäivä, umma laulu ja tandsu kõigilõ!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Imemaa2018-02-13T15:06:29+02:00

Uma Pido uut söögijoogi pakjit

Uma Pido kuts pidolõ söögimüüjit! Oodõdu omma innekõkkõ Vana-Võromaa söögitegijä, kiä pakva paiklikku süüki mõistligu hinna iist!

Kandidiiri võiva lämmä söögiga kauplõja, a niisamatõ väikumba kohviku uma esitett kraamiga ja kasvosöögi pakja.

Pido kõrraldaja uutva, et söögipakmisõ plats üten söögipakjidõga olõs osa pidost ja pidotundõst. Tuuperäst soovitas nätä paiklikku umaperrä vällä näütävit söögikaartõ, telke ja leti takan saisjidõ rõivit.

Süüki-juuki, miä paikkunnaperäne ei olõ, pidolõ ei oodõta. Et ligi poolõ pidol ütenlüüjist omma latsõ, sis söögiplatsi pääl alkohooli ei müvvä (ka lahjat). Tuu jaos tetäs eräle plats.

Ligembät teedüst saa Uma Pido kodolehe umapido.ee päält.

UL

Uma Pido uut söögijoogi pakjit2018-02-13T15:01:49+02:00

Puulpääväne laulupäiv Varbusõl lõpõs salongiõdaguga

Joba seo puulpäävä, 17. veebruaril tulõ Varbusõ muusikamõisan kokko projektikoori Mehe mõtsast edimäne laululaagri.

Ütenkuun opitas Uma Pido miihikoori ja ütiskoori laulõ. Laulõ opitas tuuperäst, et minnä 2. juunil tulõvalõ võrokeelitsele Umalõ Pidolõ.

Laagripäiv lõpõs kell 19 salongiõdaguga, kon astva ummi laulõ ja juttõga üles Ilvesse Aapo, Pulga Jaan ja Rahmani Jan. Kolmõ laulutegijä ülesastminõ kand päälkirjä «Murõt ei olõ». Salongiõdagulõ saava tulla kõik huvilidsõ.

Ligemb teedüs internetist kodolehe varbuse.ee päält.

UL

Puulpääväne laulupäiv Varbusõl lõpõs salongiõdaguga2018-02-13T15:00:58+02:00

Mõtsavele puut saa 25 aastakka vanas

Vabariigi aastapääväl saa Vahtsõn-Roosan Mõtsavele talo puut 25 aastakka vanas. 1993. aastagal valla tett puut om elänü üle parõmbit ja halvõmbit aigõ, täämbä müvväs sääl innekõkkõ uma talo piimä ja piimäst tett kraami.

Teno toolõ, et pall’o rahvast käü Lätimaal Hopan poodin, om tii pääle jääväl Mõtsavele talo poodil perämädsel aol olnu inämb kundõsit: iks hüpätäs müüdäminnen sisse ja küstäs umast piimäst tettüt kohopiimä, sõira ja muud esierälist, midä muial harva müvväs.

UL

Mõtsavele puut saa 25 aastakka vanas2018-02-13T14:59:11+02:00

2017. aastaga kinämbä raamadu vällä valitu

Minevä nätäl kuulutõdi Eesti rahvusraamadukogon vällä 2017. aastaga ilosamba Eesti raamadu. 25 ilosamba raamadu siän om ka mi kandi inemiisi ja paikuga köüdetüid raamatit.

Panga Milvi raamadu kaas.

Eesti suurõtiimuusõumi vällä antu Rääski Mairo raamadu «Ajarännak Eesti- ja Liivimaal» kotsilõ om hindamiskogo ütelnü, et tego om muudsa mõisaraamatuga, mink lugõminõ pakk peris aorännäkut. Raamadu om kujondanu Urmi Evelin.

Latsiraamadu kujondusõ hääd tervikut ja uutmalda värvilahendust kitetäs Reinausi Reeli raamadu «Maarius, maagia ja libahunt Liisi» man. Tuu raamadu om kujondanu Räpinält peri Platsi Liiso.

Minevä aasta vällä tulnuisi ilosampi raamatidõ hulka om jõudnu ka Võromaalt peri luulõtaja Panga Milvi latsiluulõraamat «Mesikäpa esikäpad». Tuu raamadu pildi om joonistanu Hundi Mare, kujondaja om Kaevu Katrin. Hindajidõ meelest om tego lämmä ja tundlidsõ raamatuga, kon pildi omma rõõmsa ja lustligu, mitte väega harilikku muudu kollaaþi.

UL

2017. aastaga kinämbä raamadu vällä valitu2018-02-13T14:58:05+02:00

Elo Võro liinan 100 aasta joosul sai filmi sisse

Vabariigi aastapääväl kell 14 näüdätäs Võrol Kandlõ kultuurimajan edimäst kõrda filmi «Kõik sündü Võrol». Tego om režissöör Murusalu Ruti dokumentaalfilmiga, kon kõnõldas perämädse saa aasta elost Võro liinan.

«Ku kolm-neli aastakka tagasi naati vällä kuulutama konkurssõ Eesti 100. sünnüpäävä tähistämises, tull’ mul mõtõ tetä film umast kodoliinast Võrost. Olõ tan üles kasunu ja koolin käünü ja kuigi elo om minno tast är veenü, ei olõ köüdüs Võro liinaga ilmangi kakkõnu,» seletäs Murusalu Ruti.

Filmi mõtõ miildü ka Võro liinapääle ja nii naatigi filmitegemisega pääle. Kõgõpäält säeti kokko miiskund. «Olõ väega tenolik Pedaku Peterile, kiä oll’ nõun kirotama luu. Olõ timäga ka inne kuuntüüd tennü, dokfilmi «Kirjad Islandilt» man,» kõnõlõs Murusalu Ruti. Filmi päätegeläse Juula teksti kirot’ uma tädi elo perrä valmis Toomiku Siiri, produtsendi ammõdi võtt’ hindä pääle Jansonsi Silvi.

Murusalu Ruti sõnno perrä oll’ seod filmi vaia tuujaos, et võrokõnõ saanu arvo, ku hää om täl uman koton ellä. «Tan om kõgõ eletü ja eletäs ka edesi. Häste saa toimõ tuu, kiä om esi miis, tege tüüd, sääd kodo ilosas, laul koorin, tands rahvatandsu, mõist kõgõ nall’a visada, nätä ello hindä ümbre, sõpru avita,» lugõ filmitegijä üles võrokõisi tähtsit umahuisi.

A midä om Murusalu Ruti meelest Võro liin Eestile andnu? «Kõgõ vahtsõmb asi omgi seo film. A muidu, elojõun, õkvaütlemisega nall’alidsõ inemise, võro kiil, «Kalõvipoig», Võrokivi tellüskivi, Abrisõ saapa, müüblivabrigu sektsioonkapi, Atleedi juust, Ummamuudu, tahtminõ vabahusõ poolõ, uskminõ, et «meil om aigu viil»,» and filmitegejä aimu, midä filmin nätä saa.

Murusalu Ruti löüd, et timä jaos om filmin hulga säänest, miä süämehe lätt. «Ku vallalidsõ meelega filmi kaia ja üten ellä, sis piäs löüdmä kül tuud, minkast perrä märki,» seletäs tä.

Nigu filmiga õks, sõnnuga om tuud rassõ är seletä. «Iks esi tulõ perrä kaia,» kuts Murusalu Ruti võrokõisi vahtsõt filmi kaema.

Rahmani Jan


Korgõlt võetu pilt Võro liinast. Pildi kesken om inneskine piiretüsevabrik. Pilt filmi tutvustusõst.

Dokumentaalfilm «Kõik sündü Võrol»

Režissöör: Murusalu Ruti
Käsikiri: Pedaku Peter
Juula teksti: Toomiku Siiri
Kaamõramehe: Kelbä Kris,
Juusu Kristjan, Kumeli Andrus
ja Norksoosi Erik
Kokkolõikaja: Kääriku Kalle
Kõrraldaja: Jansonsi Silvi

Edimäne näütämine 24. radokuul kell 14 Võrol Kandlõ tiatrisaalin.

Elo Võro liinan 100 aasta joosul sai filmi sisse2018-02-13T14:54:52+02:00