Jakkuvalt staar kesk umma mäke

Kauksi Ülle luulõkogo «ObiNizza» om etnofutu-imä gurmee-süük, staartoit, kon sügävit tähendüsmekke mitman kihin.

Nimiluulõtusõst saami teedä, et Obinizza om kohvik, tiatri ni trehvämispaik, puhvet ja kunstizaal, a seo kirotusõ lugu alas’ sõski raamadukogon. Edimält ma es mäletä, mille perrä ma sinnä olli tulnu, a sõs halgat’ – «Naised, kes jooksevad huntidega». Teenindäjä läts’ raamatut otsma ja mul tull’ miilde, kuis Kauksi Ülle seod kunagi ammu lukõ soovit’. A kagos läts’ aigu, nikagu ma seo raamaduni jõvva… Nõstsõ silmä ülespoolõ ja vahtsidõ raamatidõ riiulist kai mullõ vasta «ObiNizza». Õkva säändsit uskmalda mängoliidsi (periselo)lukõ om täüs ka Kauksi Ülle luulõ – mõista õnnõ mekki!

Siinkirotaja tund kõgõst ja kõrrast mõnno. Raamadu edimäne laul «Õks kesk umma mäke» rehksäs muiduki Kauksi Ülle poeeditii algpostulaadilõ – 1987. aastal ilmunulõ kogolõ «Kesk umma mäke». Niisõs päätähtsä om uma paik, uma kotus – olku tuu sõs parraltjaolt Võro- vai Setomaa.

Ja taa mäe tippu om hinnäst tüütänü/loonu naanõ, mis tuust, et kässil puudus maniküür, a tuuiist om pää all hindä välläummõld meetrikaga padjakott. Ja lillipinnär om selle haina kasunu, et kaiba tulõ aoluukihte («Obinitsa aoluu paisjärv», «Üüside om säälpuul kuma»), selle et vaikit luuq / õi annaq rahu.

Vakka saa-i paprõga poeet («Poeedipapõr») olla ka sõs, ku mõtsu häötedäs («Mõts – mu elo sammassaal»), kaupa pühhi aigu päähä määritäs («Joulurünnäk») vai Evelini kallal võetas («Evelini kleit»).

A päämidse mekinä juusk «ObiNizzan» (Ob jo soomõugrilaidsi üts jõgi) naasõ ürgjovvuga tunnõtõt jutussidõ vägi. Esieränis om luu vägi seon kogon alusõs säändsin välläkirotuisin nigu «Viläimä ja kesväesä», «Vii-imä» ja «Tuulõeit tuisutaadiga».

Ku jutu algusõ mano tagasi minnä, sõs seoilmaaigu, ku elo om jo liiast hääs lännü, olõ-i inemiisil sakõst muud tetä ku targuta tuu ümbre, miä tervüsline süük om. Staartoit om suur saladus, ütles ka luulõtus «Obinizza».

Siinkirotaja om saanu aost aigu kõgõ inämb kosutust Kauksi Ülle säändsest loomingust, mis näütäs naasõ alastõ ausust. Näütes luulõtusõn «Keväjämärgiq»: Iäpurika ja latsi nõnaq nakkasõq tsilkma, / niisamatõ katskidsõq katusõq, / kass ja miis lööväq küüdseq sisse, / kui lasõ-i söögimaja lindõ vahtiq.

Seon kogon juuskva ilostõ ütte võromaidsõ kundi («Süküs pihlõ all») seto lauluimmi mäkiga («Juubelilaul Sillaotsa Liidile»). Õkva nii omgi: Õgas Kauksi Ylle luulõt / õga päiv ei kuulõq («Päiv ja speller») ja: Naisi elotandsutsõõrih / ma surmani / olõ staar («Elotands»).

Kostipääväl / saa ObiNizzah / pääle tsirkusõ ka leibä, / sõira ni muud meelelahtust («Obinizza»). Nizza om jo umõta Lõunõ-Rantsusmaa kuurortliin! A määndse kotussõ omma «Elomajaq» ja kas nain ka tandsi saa, tuu uurgõ joba esi seost Kauksi Ülle (koka)raamatust perrä.

Allasõ Tiia

Jakkuvalt staar kesk umma mäke2018-01-30T15:20:36+02:00

Ootsingu Eesti aastasaa näo

Pilt näütüselt: Ootsingu Enno autoportree.

NÄÜTÜS: Ootsingu Enno «Juured ja võrsed. Album»
Vana-Võromaa kultuurikuan, Katariina allee 11, Võro liin.
Näütüst saa kaia kooni 25. radokuuni 2018.

Seo om iks näütüs, määne näütüs olõma piät, mõtlõ, ku olõ kaenu päält tunni ao noid sadat pilti, miä Vana-Võromaa kultuurikotta vällä pantu omma. Tõtõstõ: Räpinält peri kunstnigu Ootsingu Enno pildi andva põnõva ülekaehusõ timä töiest, a pääle tuu ka elost Eestin läbi saa aasta. Põnnõv om tuu man, et inämbüisi pilte pääl omma lihtsäle näo.

Nätä saa fototüütlüisi, graafikat, akvarelli. 1940. aastagal sündünü Ootsingu Enno om Eesti kunstielon kõvastõ üten löönü 1964. aastagast pääle. Sis leivä nä üten tõisi kunstiinstituudi lõpõtanu nuuri kunstnikõga rühmitüse ANK 64, miä pidi tähtsäs nuurikultuuriga köüdetüt. Käüti läbi Peterburi ja Moskva muudsidõ kunstnikkõga ja tetti kunstietendüisi, kon köüdeti kunsti, muusikat ja tiatrit.

Ootsingu Enno om tennü hulga graafikat, raamadukujonduisi ja akvarelli. Tä om üts vähätsit Eesti kunstnikkõ, kiä tege pilte keerolidsõn puugravüüri tehnikan. Tä om üten löönü suurõl hulgal näütüisil Eestin ja vällämaal.

Suurõ pannusõ om Ootsingu Enno andnu Eesti graafikidõ koolitamistõ, tä oll’ aastil 1984–2005 Eesti Kunstiakadeemiä professor ja graafikaosakunna juhataja, 2007. aastast om tä emeriitprofessor.

Rõhk om Võromaa pilte pääl

Näütüse esierälidsemb, juuri osa om kokko säet vanno pilte tüütlüisist. Nuu omma Ootsingu Enno perrealbumi pildi, kon saa nätä timä edevanõmbit, sugulaisi ja minevä aastasaa alguspoolõ Räpinä kandi ello. Piltele om mano pantu ka vanast aost peri dokustaatõ.

Näütüse tõõnõ osa kõnõlõs täämbädsest pääväst. Autor om 17 aastakka pidänü pildipäivikit, kohe joonistas mälu perrä päävä joosul nättüid inemiisi. Noidõ joonistuisi perrä om tä arvutiga pildi valmis tennü. Nii om valmis saanu panoraampilt täämbädsest Eesti inemisest.

Näütüsel om viil latsilõ pühendet tulõviguosa.

Kokko 100 pilti andva kõrraligu Eesti Vabariigi juubõlilõ pühendedü näütüse, mink rõhk om Vana-Võromaaga köüdetüisi pilte pääl. Nigu kunstnik näütüse tutvastegemise man ütles, om Võromaa olnu innemb ja om ka täämbä tõisist Eesti paigust esimuudu uma keele, kombidõ ja häti, a ka rõõmõ poolõst.

Rahmani Jan


Ootsingu Enno uma pildinäütüse vallategemise man 26. vahtsõaastakuul Vana-Võromaa kultuurikuan. Rahmani Jani pilt

Ootsingu Eesti aastasaa näo2018-01-30T15:17:22+02:00

Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

7. kiri. Kala, tšukts ja mõistus

Tiidläse ollõv kimmäs tennü, et korõmba intellektiga tegeläne mõotas tuud, kinkal sama näütäjä madalamb om. Pall’o vast tiidvä luku tšuktsist, kiä kaes läbi akvaariumiklaasi kalla, kiä suud maigutas. Mõnõ ao peräst nägevä kõrvalsaisja, et tšukts om naanu sammamuudu helüldä suud maigutama.

Mi perre elon oll’ vahtsõaastakuu keskpaigan suur muutus. Vanõmb poig läts’ paiklikku latsiaida. Esä ja imä murõ oll’ suur, piaaigu stress tükse pääle. Kuis mi armsa võsukõnõ toimõ saa, ku kiäki saa-i sõnnagi arvo tuust, midä timä kõnõlõs, ja vastapite? Ütelt puult tahat jo usku, et sääne välläkutsõ saa õnnõ kasus tulla, tõsõst külest tulõva miilde inemiisi manitsusõ, et ärke latsõkõsõlõ liiga tekke.

Esierälidsel kombõl om sisseelämine lännü väega laapsalõ. Ei olõ olnu jonmist, ikku ega vastamiilt hummogudsõ heränemise ja latsiaida minegi pääle. Kodo tullõn kõnõlõs häätujolinõ Rasmus Kõu tuust, miä päivä tetti, ja ka tuust, mis as’ost nä oppajidõga kõnõlnu omma. Nä omma latsõ jutu perrä kõnõlnu nii hulgast as’ost, et ma ei suta kuigi usku, et nuu jutuajamisõ omma ka periselt olnu. Arva, et innembä om tego latsõ fantaasia viljuga. A mine sa tiiä.

Sõbra-tutva, kinka latsiaian käümisest kõnõlõmi, küsüse edimädses: «Kuis tä säändsen võõran keskkunnan toimõ saa?» Ausa vastus om, et ega mi ei tiiä. Tä om latsiaian jo ummapääd, vanõmbilda.

Ildaaigu panni tähele ütte põnõvat edesiminekit, miä mullõ seo jutu alostusõn kõnõldu luu miilde tõi. Lätsi poiga latsiaiast kodo tuuma ja ku kokko saimi, näüdäs’ tä mullõ uhkõlõ, et mõist rumeeniä keelen üteldä: ma olõ Rasmus Kõu, ma olõ neli aastakka vana. A sis naas’ kõnõlõma rumeenlannast latsiaiaoppaja, kiä oll’ opnu sama jutu selges eesti keelen. Kae, seo oll’ üllätüs. Kül ligembän tulõvigun tulõ vällä, kumb om «kala» ja kumb «tšukts».


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-01-30T15:12:10+02:00

Kanakarja kambakas

Paar aastat tagasi anni ma ütele sõbralõ noorõ kikka. Sõbral oll’ paar-kolmkümmend munõjat kanna ja mitte üttegi kikast. Kui nüüd kiäki arvas, et kana võtti kikka soola-leeväga vasta, sis timä essüs: kana noksõva kikka surnus. Ma anni sis sõbralõ tõsõ kikka, kiä jo elun kümniid tapõluisi pidänü. Tuu kikas and’ kanulõ naha pääle ja paar päivä oll’ sääne pilt: kana olli üten ruumi nukan tropin koon ja sis oll’ tükk tühjä maad. Kikas oll’ ütsindä tõsõn nukan. Mõnõ päävä peräst tegüsi kikka kõrvalõ paar kanna ja sis nakas’ näid järjest manu tulõma.

Kui ma tuu pääle mõtlõ, sis saa ma väega häste aru, milles noorõ kikka määndsengi vannusõn nakkasõ umalõ imäle vasta ja kotusside tulõ ette peris kõvvu kakõluisi. Määndsengi vannusõn saagi nuur kikas umast imäst jaku ja edespidi ei pelgä tä ka võõriid kannu. Niimuudu hoit kanaimä är kanakarja kambaka uma poja kallal.

Om, mille üle mõttiid mõlguta. Eriti pedagoogel, aga mitte ainult näil.

Pulga Jaan

Kanakarja kambakas2018-01-30T15:10:31+02:00

Ei saa mitte vaiki olla

Kõik, miä kõnõld, om õigõ: riigil piat määnegi sümbol olõma. Aga… Laul, miä olõ ei miiltmüüdä, lätt viil hullõmbas, ku tedä pall’u leierdädä. Tuun mõttõn om peris hää, et tä ütskõrd mängmäldä-laulmalda jäeti.

Muidu es saanu vast arrugi, aga kui kullõt järjest Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania hümni, piat pää norgu laskma. Ainult Inglismaa hümn om mii umast hallõmb, aga piat aru saama, nimä jo kah pall’u kannatanu.

Olkõ no viisiga, kui om, tuu tsipa maitsõasi, aga sõna ei kannada joht kriitikat. Joba algus om kahtlanõ: kas isiklik õnn ja rõõm saa üts-ütele isamaaga võrduda? Ja tuu, et suurõ ilma päält ei lövvä… Väega pall’u om jo löüdünü ja löüdäs edesi. Silmäkirjätsemine.

Tsipa kobõdamb olõsi ENSV hümn, edimädsen salmin tullu ainult eelviimäne rida ümbre tetä. Tuud tekki kõrra ümbre joba kommunisti. Innembä oll’: «Ja tõusid töötajate vabaks maaks», vahtsõnõ varjants oll’ «tõusid õitsvaks sotsialismimaaks». Sotsialism om teedüperäst är häidsenü, nii et nüüd võinu olla: «Ja tõusid Euroopa Liidu liikmesmaaks». Kui vaia paranda, sis ollu paslik «Ja tõusid õitsvaks e-riigi maaks». Tõsõ salmiga ollu tsipa inämb lüümist, sääl tulõsi tsirp kombaini vasta vaheta, aurukatõl jääs vahelõ.

Midä ma õks jaura, eestläne jo tiid, miä timä hümn om. 150 aastakka tagasi kirut’ üts mu vanaimä nimega naistõrahvas säändse sõna, kon ei praegu ega tulõvikun mitte midägi paranda ei olõ. Selle et süämega oll’ kirutõt. Mullõ tundus, et viis oll’ kah süämest tullu. Kats edimäst Eesti hümni ei olõ süämega kirutõt.

Aga kui hümn ei piaki süämega kirutõt olõma ja süämele minemä, sis om peris ütskõik, kumba noist katõst edimädsest hümnist laulõtas.
Ja viil: mitmõ väega ilusa hümni ei olõki laulmises mõtõldu. Nigu palvust Jumala poolõ ei pia kah kõva helüga vällä hõikama.

Pulga Jaan

Ei saa mitte vaiki olla2018-01-30T15:10:08+02:00

Põlva bussijaam om tühi ku tondiloss

Ei tiiä, kas tuu tõisi kah sekä vai ütsindä minno, et Põlva bussijaaman ei olõ üttegi inemisehinge. Läät nigu tühjä tarrõ. Ku rahvast veidü, nii hummogu ja õdagu, sis nakkas viil kõhedu kah.

Ma saa arvo külh, et kõik om elektrooniga pääl: bussiao ja -liini ja videovalvõ, a iks jääs maahajäetüse tunnõ.

Ei olõ kelle käest midä küssü kah, ku vaia. Om külh mobiilinummõr, kohe helistä, a inemisega olõs iks parõmb kõnõlda.

Nuuril vast olõki-i tuuga hätä. Nä võtva uma nutitelefoni ja kaesõ kõkkõ teedüst säält. A ma olõ murrõn vanõmbidõ inemiisi peräst, kes omma viil harinu kõnõlõma.

Ainumanõ pluss um tuu, et kemmergun saa nüüt massulda kävvü. A ku innemb taso iist olli ruumi puhta, sis no om jo pääle lõuna nii must, et ei taha ilma rahalda kah minnä.

Muido üteldäs, et tüükotussit ei olõ. Bussijaaman om kül võimalus egäsugust tüüd tetä.

Nakka kas vai esi sääl tüüle. Annassi bussiteedüst, võtassi müüki aolehe-aokirä ja latsilõ kah midä suuhtõ panda. Cargobussi paki võissi kah tagasi tuvva, olõs rahval lihtsämb perrä tulla. Piletit ei saa nigunii inämb müvvä, tuu tüü om joba bussijuhi pääle pantu.

Om iks vist pall’o tahta bussijaama kasvai ütte inemist teenindämä, ku eski Telia lupa viiä Põlvast terve esindüse är, selle et rahvast käüvät veidü. Ku ma tahassi hindäle kodo internetti saia, kas ma piä sis nüüt Võrro minemä? Ja ku kiräkasti külä vahelt är kor’atas, sis ei saa inämb kirju kah saata. Ma esi panni minevä nädäligi kats kirja küläpostkasti. Ku nii edesi lätt, sis pia ei olõ küläinemiisi kah inämb vaia. Kes sis kül kardokat ja karja nakkas kasvatama? Ja kes sis meid süütmä nakkas? Elo lätt iks väega taasperi siin maal.

Urmi Aili, pensionäär Perilt

Põlva bussijaam om tühi ku tondiloss2018-01-30T15:09:28+02:00

Liini Enel: tülütsemisest võida-i kiäki

Räpinä vallavanõmb, innembä pikkä aigu Veriora valda juhtnu Liini Enel kõnõlõs elost vahtsõt muudu vallan ja täämbädse ao Eestin.

Kuimuudu om käümä lännü tüü vahtsõn Meeksi, Räpinä ja Veriora valla kokkominekiga tekkünün Räpinä vallan?

Segädüisi om ütsjago. Edimädse via nakkasõ vällä tulõma, et mis ütte ammõdijuhti om pall’o ja tõistõ vähä saanu.

A viko tulõ egäpääväelon niisama ette: inemise elon ja tüün. Tiidjämbä, kes omma egäsugutsit reformõ üle elänü, sovhoosõ ja mõtskundõ liitmiisi ja lahutamiisi, nuu võiva iks üteldä, et üts reform ei jõvva läbi saia, ku vahtsõnõ pääle tulõ…

Midä saa suurõmb vald parõmbalõ tetä ku väiku valla?

Ma looda, et mõnõ as’a läävä valla jaos odavambas ja veidükese rohkõmb rahha jääse üle. Võtami näütüses teie remondi. Ku meil om rohkõmb tüüd pakku, sis võiolla tulõ ka rohkõmb tegijit ja tetä tahtjit. A ega ma tuun ka kimmäs ei olõ.

Mis om mi kandi ellojäämise võti?

Ettevõtja inemise. Hindäle tüükotussidõ luumine. Ja hää olõs, ku mi mõistas hinnada noid inemiisi, kiä periselt ettevõtja omma.

Ku pall’o jõud valla valitsõmistõ Tal’nan tettävä poliitiga tuuli?

Mul om hää miil, et mi volikogon ei olõ riigikogo liikmit. Tulõmi uma kodovalla valitsõmisõga esi toimõ, meile ei olõ vaia suurõmbit uudissit Tal’nast tuvva. Ku vaia, sis mi võimi uudissit esi sinnä viiä, et kuis siin maapiirkunnan elo kääse. Ma toda katõ tooli säädüst kuigi hääs ei kitä. Sis võissi tetä ka vastapite: vahepääl võissi vallavanõmba kävvä riigikogon istman ja sinnä teedüst veemän. Ma arva, et mi tulõssi toimõ külh.

Mi ei lasõ tan hinnäst suurõst poliitikast segädä, võtami uma eelarvõraha ja kaemi, kost mano saa, ja ku om mõnõ sõbra toetust vaia, sis kõnõlõmi kellegagi. Seletämi ja teemi hinnäst kuuldavas ja arusaadavas, et umilõ tegemiisile säädüse tukõ saia.

Miä parhilla Eestin ülepää sünnüs? Millest tulõ inemiisi protestivaim uma riigi vasta? Plaanitas vabariigi aastapääväl Lätti minnä ja…

Ullis lännüvä! Olõ latsõn vanaimä-vanaesä man elänü. Ku mi sääl nelä-viiekeiste tüllü lätsimi, sis mammi ütel’ meile iks, et tülü tulõ tuust, et meil olõ-i midägi tetä. Vanaimä kõnõl’ tihtsäle ka sõaaost ja tuust, kuis timä uman vanan iän jõudsõ mõttõlõ, et pääle sõta, ku inemiisil oll’ muu vaiv ja hädä, es käüdä väega pall’o naabridõga läbi, ehitedi umma elämist üles ja eleti iks umma ello.

Mul om tunnõ, et meil om täämbädsen Eesti riigin kats võimalust: kas meil om pall’o hää elo, et mi inämb ei näe, mis mi ümbre sünnüs, vai om vastapite, kohegipoolõ riik nigu kreeni minemän vai vaoman. Mi tegelemi tähtsüseldä asjuga, nigu tuu, kes kellelegi midägi ütel’ vai kes kelle pääle viltu kai.

Periselt ei olõ jo riigikogon sukugi rumala inemise, inämbüs omma näist korgõmba haridusõga ja pikäaolidsõ poliitigu-kogõmusõga. Ainumanõ asi, millest ma nakka arvu saama, om tuu, et vast nä ommaki jäänü õnnõ puhtas poliitikus. Ja müüda lätt seo, mis maapiirkunnan vai üten hariligu tüülise perren egäpäävämurrõ ommava.

Arotõlõminõ alkoholiaktsiisi ümbre om jo peris hää. A ma kül ei näe, et õnnõ aktsiisega piäs riigikassat täütmä. Ja ma ei näe, et mul olõs nii hirmsalõ vaia Lätti sõita ollõ vai viina perrä. Ma iks mõtlõ tuu pääle, et mul om rahha kohegi muialõ panda. Andkõ no mullõ mu küsümine andis, a kas kõik, kes ti sinnä vooriti, olõti nii suurõ joodigu, et teile seo asi nii pall’o kõrda lätt?

Ku pall’o mõotas Räpinä valla ello tuu, et küländ lähkün omma naabri – Vinnemaa ja Läti?

Eks taa iks mõotas. A ku mi tervet Euruupat kaemi, sis egäl puul om piirikaubandus. Kävväs sääl, kon odavamb leib. Sama lugu om Soomõ-Vinnemaa piiri pääl, Austria-Tšehhi, mitmõsugudsõ teenussõ, midä ostõtas. Hää aig oll’ meil 10–15 aastat tagasi, ku suumlasõ siiä käve ja Soomõ riik pääst hiussit kaksõ, et näil alkoholiaktsiisi ei riigikassa ei tulõ. Siiämaani kävväs jo Soomõst Tal’nahe hambit parandama, hiussit ja küüdsi lõikama.

Petseri mõo om jäänü hulga väikumbas, ku tä inne oll’. Arvada tuuperäst kah, et inemiisi toimõtulõk om tublistõ paranu.

Ja Lätiga om nii, et ku mi periselt mõtõlnu tuu pääle, mis Lätin sünnüs, ja küsünü, määndse Lätin palga omma, sis Läti palga ja hinnatasõ om võrdnõ tuuga, mis nimä tiinvä ja massa sutva. Hain paistus õks rohilidsõmb sääl, kon meid ei olõ.

Midä soovit rahvalõ vabariigi aastapääväs?

Et mi egäüts mõistnu umma ossa Eesti riigin. Et mi hinnanu tuud, et meil om rahu.

Käve Ukrainan, viis aastat es olõ käünü sääl ja sis ma näi, ku vaesõs oll’ jäänü õnnõ üte piirkunna sõa peräst kõik rahvas. Ja ku sa näet är värske havva kotussõn, kost om 1000 kilomiitret sinnä, kon sõda kääse, sis jõud sullõ rahu väärtüs peräle. Et sul säänest hirmu ei olõ.

Tuuperäst pidänü meil olõma niipall’o mõistust, et massa-i egäl puul tsuski. Latsõn üteldi meil, et «kes hähnä uundõ tiid, ku esi kõrval ei tsusi». Kainõt mõistust kõigi ummi naabridõga häste läbi saia. Tülütsemisest – kodotülüst, naabridõ tülüst, külätülüst, valla tülüst – ei võida mitte ütski. Ja ku esi tuuga toimõ ei tulõ, tulõ võtta läbikõnõlõja.

Küsse Rahmani Jan


Liini Enel. Rahmani Jani pilt

Liini Enel: tülütsemisest võida-i kiäki2018-01-30T15:08:29+02:00

Vast saa segäne aig läbi

Segäne alostus om seol aastal olnu. Kõik olõs nigu segädüsen, tülün. Pensionääri saa-i täpsele arvo, kas tulõ naada määndsitki massõ mano masma, korõmbal puul avaldõdas mitmõlõ ministrile umbusaldust, sõimõldas.

A ummõtõ omma lähembäl aol iin suurõ rõõmsa sündmüse. Pia tulõva olümpiämängu, midä peetäs maailma rahu nimel. Ja pia om käen ka Eesti Vabariigi 100. aastapäiv. Säänest ümärikku tähtpäivä tulõ-i kuigi sakõstõ ette.

Tuuperäst olnu hää, ku taa segäne aig nii kipõstõ ku võimalik läbi saanu. Et inemise saanu pidopääväl õnnõligu olla.

Juhan Liiv, kedä peeti hullus luulõtajas, unist’, et ütskõrd om Eesti riik. No, ku tä käen om ja mi nakkami timä juubõlit tähistämä, olnu mõistlik väikumba jagõlusõ kasvai kõrras är uhõhta. Ma kül looda, et taa segäne aig pia läbi saa.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Vast saa segäne aig läbi2018-01-30T15:06:03+02:00

Muusõumi tegevä vastlapääväkombit tutvas

Vana-Võromaa muusõumi näütäse vastlanädälil vastlapääväga köüdetüid kombit. Põlva talorahvamuusõumi programmist saa ossa võtta 12.–16. radokuul. Sääl kõnõldas pikembält vastkakombist, mängitäs, peetäs võigõluisi, lastas liugu ja tetäs vastlahunni.

Vastlapääväl lastas liugu. Pilt Uma Lehe arhiivist

Lähemb teedüs kodolehe polvatalurahvamuuseum.ee päält.

Vastlapäävä programmi tege ka Mõnistõ muusõum 9., 12. ja 13. radokuul.

Sääl kõnõldas vannost ja täämbädse päävä vastlapääväkombist. Opitas, määndsit süüke süüdi vastlapääväl, kaias ka tõisi rahvidõ vastlakombit. Mõnistõn kõnõldas viil tuust, kuis vastlapääväl meheleminekit ette arvati. Mängitäs ja meisterdedäs kah. Mõnistõ muusõumi kodolehekülg internetin om monistemuuseum.ee.

Vastlapäävä programmi muusõummõn omma piletiga ja gruppõl tulõ hinnäst varrampa kirja panda.

UL

Muusõumi tegevä vastlapääväkombit tutvas2018-01-30T15:04:17+02:00

Osola kodotütre ja noorõkotka tõukõkelkõga Lämmijärve pääl

Pühäpäävä, 28. vahtsõaastakuul käve Osola rühmä kodotütre ja noorõkotka tõukõkelkõga Lämmijärve pääl. Pääle alostõdi Võhandu jõõsuust, kon tii pääle jäi suur koprapesä. Sääl tetti edimäne piätüs ja matkajuht kõnõl’ kopridõ elost.

Lämmijärve pääle jõudõn uuriti kalamiihi käest, kuis kalapüük lätt. Suurt kalaõnnõ silmä es paistu.

Edesi võeti tsiht Salosaarõ pääle. Saar om 14 hektärri suur. Kunagi oll’ sääl talo, tuulõveski ja restoraan. Saar om innembi olnu ka tunnõt laagripaik. Täämbä om saarõ pääl hulga kormoraanõ, ka rästikit ollõv sääl hulga. Saarõ ümbre uudistõdi kopridõ toimõndamisõ jälgi ja vannu kaitsõliine.

Tagasitulõgi pääl naas’ tuiskama ja tuul oll’ vasta. A huulmada tuust läts’ kelgumatk häste kõrda.

Terve Kristelle


Terve Kristelle pilt

Osola kodotütre ja noorõkotka tõukõkelkõga Lämmijärve pääl2018-01-30T15:01:26+02:00