Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.

6. kiri. Har’otuisi pääajolõ

Nigu muudsalõ aolõ kombõs, om mi maja all kah autidõ saisuplats. Neläaastanõ Kõu vahepääl küsüs, mis seo platsi all om. Ütle vasta, et muld. Poig jää-i rahulõ ja nii läämi kiht kihi kaupa edesi, kooni jõvvami maa tuumani ja säält joba tõõsõlõ poolõ maakerrä.

Saisuplatsi ussõ pääl om mu meelest väega vahva silt: «Kalli elänigu! 1. Olkõ hää, pankõ ummi autit õnnõ teile ette nättü kotusõ pääle. 2. Olkõ hää, ärke pankõ autit saisuplatsi liikmisteie pääle. Ku piäti naist säädüisist kinni, ei piä nakkama tiika egäsugumaidsi asjo arotama.» Olõ-i sääne harilik nigu «Võlssi pantu autu viiäs är!» vai «Võlssi pantu autu umanik piät trahvi masma!». Innembi pand mõtlõma.

Ku ma silti edimäst kõrda loi, sis tull’ päähä kõiksugumaidsi mõttit. Määndse omma nuu arotusõ, miä är jääse, ku autu õigõ kotusõ pääle panõt? Ja määndsit arotuisi tulõ pitä iks, huulmada tuust, et kõik õigõlõ tiit? Ku edimädse huuga võinu arvada, et massina õigõ kotusõ pääle pandminõ avitas är hoita jutuajamist kur’a naabriga, sis as’a pääle pikembäle märken sai arvo, et kinkagi tii pääle pant autu võinu tuvva vahtsõ tutvusõ ja mille mitte ka sõprustsõõri.

Ummi hahkõ ajorakkõ liigutaminõ, näile kuurmusõ andminõ ollõv kasulik. Olõ kuuldnu soovituisi ristsõnno tetä vai malõt mängi. Hoit ajo vormin ja ei lasõ Alzheimerit ligi. Ma olõ kah perämädsel aol malõt mängnü – lihtsäle miildüs ja ei olõ ka halv, ku Alzheimerit mõni aastak edesi õnnistus tougada. Silt autokuuri ussõ pääl and’ säändse impulsi, et paar päivä sai malõ asõmõl telekast «Kirgede tormi» kaia, pelgämäldä, et mudsu tummõmbas lätt.

Mõni või no üldä, et tuuperäst ei olõ vaia vällämaalõ kolli, et ussõ päält põnõvat silti lukõ. Tuu või nii olla külh, et Eestingi saa säänestsamma nätä. A ma olõ-i nännü!

La mulţi ani!*

* «Hääd vahtsõt aastakka!» rumeeniä keeli.


Epleri Rain

Rumeeniä raport2018-01-16T15:08:17+02:00

Autolaavka Aarna külä muudu

Neläpäävä hummok. Vällä kaiõh om kuigi tõistmuudu. No muidogi, lumi om üüse maaha sadanu. Ja õkva pall’o lummõ – eski uarmakõsõ omma saina veereh. A ku om neläpäiv, sis om meil Aarnah autolaavka päiv. Tulõ kaia, mida sälgä-jalga panda. No sälgä pandmisõga olõ-i murõht, a jala otsa saa-i joht plätosit panda. Tulõ miilde, et mul ommava kohki ilosa roosadsõ kaloski. Võtagi ahonukast koogu ja tõmba kaloski papi alt vällä. Käävä külh, sünnüse jalga panda häste. Hiidä sis silmi ka var’okaehtusõ poolõ ja ilestä ka kreebeniga hiussit ilehembäst. Tii ka tiranikuotsa hämmes ja tõmba tuuga üle mol’o.

Lää vällä, a silmil nakkas hallus. Olõ-i harinu valgõ ja puhta maailmaga. Võta var’o alt riikese ja proomi tougada. Olõ-i hätägi, lumidsõ hainamaa pääl juusk õigõ häste. Parõmp õks, ku tokiga minnä. Peräh saa ka kraamikoti pääle panda.

No jovvagi tõõsõ maja mano. Lää tii külätarõ ussõ vallalõ ja astu küüki. A küük om jahe. Panõ elektriradika taadõ ja tuus aos, ku tõõsõ naasõ kah tulõva, om küük jo lämmäkenegi. Tõisi ruumõ mi pruugi-i. Meil om tuust hää, et mi piä-i väläh uutma – laavka sõit õkva köögi aknõ ala.

A mehe tulõ-i sinnä naisi mano istma. Nä saisva uma kambaga tõõsõ maja repi pääl. Õks näil ka uma as’a arota. Mõni paistus sääl ka säändse kõhna vällänägemisega olõvat. No õks tuu tervüs pääle rassõt üle rinna nõstmisõ tüüd vilets. Sis tulõ nuka takast viil üts miis, kiä õkva hiidütäs. Habõna ajamalda, pää sugimalda – õigõmbahe pää nigu paklakuudsli otsah, koh pudsajitki seeh. Oh, olõ-i midägi, ku ruuht saava, praavus tervüs kah är. Ja kõik nakas jäl otsast pääle.

A meil, naisil, õks juttu jakkus. Uudissit joht olõ-i imp niipall’o ku suvõl, a midägi õks om. Kõnõlõmi kas vai söögitegemisest. Kiä kiit kapstaruuga, kiä kardohkit ja hämmätüst, a ütel naasõl jäi saiakohetus nõsõma.

No sõitki laavkabuss aknõ ala ja mi kombõrdami ka vällä. Noil miihil jo uma kraam käeh ja miil hää.

Saami mi ka umma kraami ostma naada. Olõ-i hätägi, kõkkõ om: leevä-saia, piimä- ja vorstikraam, suurma ja seebi… A lihakraam om külmänü. Ja tuud pudõlidõga kraami sortõ om kõgõ rohkõmp.

Väega hää miis om mi poodimiis Riho. Pahanda-i kunagi, ku kinkalgi api vaia om. Ja hüvvä nall’a viskas kah.

No omgi kraam käeh ja mul saa kott õigõ rassõ. Osti jo peris suurõ kapstapää kah. Hää, et saa riikesega kodo viiä. Seokõrd läämiki lakja, a tõõnõ neläpäiv om meil pääle laavkapäävä viil ka vallapäiv ja raamadukogopäiv. Sis saami raamatit vaelda ja ku kinkalgi vallatüütäjäga vaia om asja aia, saa tuu ka är aetus.

Ja tõõnõ neläpäiv olõ-i imp lummõ maah ja ilm om undsõnõ, must ja muanõ. A hainamaa om illos ja hal’as.

Kurõ Hilja

Autolaavka Aarna külä muudu2018-01-16T15:05:53+02:00

Küläpuutõ kinnipandmisõst tõsõlt puult letti kaiõh

Kodo lähküst egäpäävädse söögikraami kättesaaminõ om õndsa võimalus. Olkõ leeväpäts otsah vai suidsupakk tühi, hää õks, ku saat kodo ligi poodih är kävvü.

Maapuutõ ellojäämise võtmõsõna paistus olõvat kraadikraam, et ku inemine ost pall’o olt ja viina, sõs om õnn õkva kõiki hoovi pääl. Ka kinnipanõgi-juttõ pääle om õhatu kõgõpäält, et kost sis olt ja suitsu saa, leeväpäts om viil kolmas vai esiki neläs-viies murõ. Sääne arvaminõ tege kurvas.

A ega noidki veidü ei olõ, kelle edimäne murõ om leeväpäts ja muu egäpääväne kraam. Tuu egäpäävädse kraami vällälunastamisõs piät tä maanukah masma korõmbat hinda ku liinah. Maapoodih om ka väikumb kaubavalik. Tuust olnugi-s hätä, maainemine om valmis veidembäga lepmä, a hind om tuu, mis sund muialõ minemä.

Kallis hind tege ka tollõ, et tuugi kaup, mis sisse tuvvas, tulõ alla hinnada. Rahvas tiid tuud väega häste ja osa inemiisi kääväki poodih õnnõ tuud kraami ostmah. Nigu liina puuti minekit, nii ei saa taadki kundõlõ halvas panda, selle et säädüs ei keelä viil kavval ja kokkohoitja olla. Nii olõnõs maapoodi pääväkassa jälki katõliitrilidse Bocki müümisest. Kõrraliidsi söögikorvõ, kon om kraami köögilapist praadilihatüküni, tulõ päävä pääle kolm-neli.

Sääne kauplõminõ suurt tullu ei tuu. Ärimiist huvitas tulu, selle et kirotõt om: ettevõttõ tsiht om tiini tullu. Tõsõl puul väiku poodi letti saistõh paistus mullõ, et tuu pääsüüdläne omgi tulu, üts lõpmada arvosaamalda elläi.

Et sõs ettevõttõ tsiht om tulu. A kas tulul kah määnegi tsiht om? Investiiri, ütlesi arvada ärimiis. A kohe? Konkurentsivõimõ nõstmistõ. A kuimuudu? Kas viil üts konsumeristlik katõdraal liina viirde, selle et liina keskele näid inämb ei mahu? Kaup om näil kõigil ütesugunõ ja kundõ meelütämises mõtõldas ütstõsõ võiki välla egäsugutsit laatõ ja päivi. Tüüliisi om näil kõigil puudu ja palka pakutas kah veidü, selle et kiäki ei teeni tuud tullu nii pall’o, et müüjäle väärilist palka massa. Toss lätt jo konkurentsivõimõ nõstmisõ pääle. A prõlla paistus, et konkurentsih om hoobis tuu, kes piiri veereh ja piiri takah kõgõlõ kraamilõ odavampa hinda pakk.

Ildaaigu märgotõdi pääliinah, et mõistlik olõs maapuutõlõ panda väikumb aktsiis. Tuu massukergendüs piäsi käümä kõgõ kraami kotsilõ. Olõs iks maru maolda külh, ku ollõ-viina saat odavahe kätte, a söögikraami iist massat iks hingehinda.

Kõnõlõ viil tulust. Kas üts protsõnt om tulu? Vai 10 protsõnti? Vai 100? Vai 300? Ku suur tuu tulu piät olõma, et asi hinnäst är tasos? Tah tulõ mängo joba kapitalistlik ahnus, mis inämb õigõhe kellelgi mõistusõperäst ello ellä ei lasõ.

Selge om tuu, et maapoodi oodõtut tullu ei tuu. Maapoodi kinnipandmisõ peräst vaivalt ka kiäki nälga koolõs, a elo lätt rassõmbas külh. Elokõrraldus om vaia rohkõmb läbi märki ja sotsiaaltüütäjil tulõ kah arvada tüüd mano. Ka mälu piäsi paranõma, selle et ku liinah poodih käüt, ei tohe inämb ütski asi meelest minnä. Ja musklit piät kasvatama, selle et hulgal inemiisil tulõ sõita söögikraami perrä bussiga, koti käe otsah. Taarat tulõ kah naada liina vidämä. Väega ilodu olokõrd tulu saamisõ peräst.

Tuuperäst tulõ iks usku ja luuta, et kuuhtüüh maapäälside ja taivaidsi võimõga otsitas ja lövvetäs mõistlik välläpäsemine maapuutõ alalõjäämises. Ja ku nä iks alalõ jääse, sis mõistku inemise näist kah parõmbalõ luku pitä.


Õkva Margit,
müüjä Peri poodist

Küläpuutõ kinnipandmisõst tõsõlt puult letti kaiõh2018-01-16T15:05:00+02:00

Mis meil hätä om?

Ärmi lasõmi esierälidsel juubõliaastal hinnäst

kur’al üles küttä ja viha tii pääle juhti

 
Seo aasta om esieräline. Mi uma riik om pia saa-aastanõ. Kas mõistami esi ka toolõ pasvalõ hinnäst üleväl pitä? Vai om elo jo nii hää, et otsimi tüllü sääl, kon tuud ei olõ.

Vahtsõ aasta edimäidsil tunnõl nakas’ jo mürgü pritsmine pääle. Ku ma edimädsel jaanuaril puutri vallalõ tei ja loi säält, et mi traditsioonõ om tsurgitu, es saa ma terve päiv arvu, mis traditsioonist jutt käü. Järgmidsel pääväl sai tiidä, et vahtsõaastaüüse es mängitä telekah hümni.

Ma olõ kõgõ aasta algamisõ aigu olnu väläh. Nigu inämbüs luudusrahvit, omma eestläse kah iks vahtsõ aasta tulõmist väläh teretänü. Kaenu ilma ja nuhutanu tuult. Et tiidä saia, midä tulõvast aastast uuta. Viimätsil aastil näet külh rohkõmb tuud, kuis värvilidse euro taivahe lindasõ. A hää iks om väläh kõgõ iho ja hengegä tunda, kuis vahtsõnõ aasta naha vaihõlõ roni. Väläh vahtsõ aasta vasta võtminõ om väega vana kommõ.

Ja nii ma es tiiäki, et meil om sääne hümni mängmise traditsioon. Ma mõtli, et tuu oll’ vinneaignõ totalitaarsõ riigi muud. Jo tuu muud võeti uma riigi tagasitegemise aigu üle. Sada aastat tagasi olõ-s viil ammõtlikku hümnigi, raadiost ja televiisorist kõnõlõmada. Mul olõ-i midägi hümni vasta, tuu võinu iks olla. Mu peräst võissi tedä mito kõrda pääväh mängi, a kas hümn olõ-i õnnõ kõgõ tähtsämbide sündmüisi jaos? Kas aastanumbri muutuminõ om nii tähtsä riiklik asi? Tähtsä om tuu, midä mi süämeh hoiami. Kotoh oll’ kõigil vaba voli panda telekas kinni ja laulda esi hümni õkva tuul aol, ku tälle miildüs.

Ma olõ kimmäs, et hätä olnu ka tõisildõ. Ku järgmäne päiv kõrdusõ päält presidendi tervütüst kai, oll’ sääl takah joba paukõ kuulda. Arvada, et ka hümni aigu olõs iks kibõlõjit, kiä raketi paukma ja vilistämä pandnu. Arvada, et ka vähämbält üts inemine olõs tuu pääle lõustakaustah nurisõnu, et mille paugutamisõ aigu hümni mängiti. Ja külh olõs sis kah olnu poliitikit, kiä saanu hindä arvamist vällä nõsta. Olõ-i meil vaia pelädä puutinlaisi vai pagolaisi. Mi esi olõmi hindä kõgõ suurõmba vainlasõ.

A ku hümni mano tagasi tulla, sõs võissi sisu üle ka märgota. Ku edimädse sada aastat om meil vällämaalt sisse tuudu hümn olnu, sõs järgmädse sada võissi hoobis umatettü hümn olla. Egä traditsioon om kunagi kostki algusõ saanu. Nigu telefon om saanu käe ja mõistusõ pikendüses, või ka muial muutuisiga üteh minnä.

Vahtsõnõ hümn tege ka muu ilma jaos as’a selgembäs. Sõs ei saa sündüdä nii nigu minevä suvõ Poolah, ku tõõsõ euruuplasõ es saa arvo, mille võrkpalli EMil Eesti-Soomõ mängu aigu kats kõrda ütte ja samma hümni mängiti. Vai et ku tegemist om üte ja sama riigiga, mille nä sõs umavaihõl võistlõsõ. No piässi iks järgmädses saas aastas umast kandist peri hümni tegemä.

Seo aasta om esieräline. Ärmi lasõmi hinnäst kur’al üles küttä ja viha tii pääle juhti. Olõmi esi kah uma riigi vannusõlõ väärilidselt esierälidse ja ei tsurgi esi juubõliaastat är.


Säinasti Ene,
koolioppaja
Oravilt

Mis meil hätä om?2018-01-16T15:03:16+02:00

Kõva räkin

Mõnõ päävä iist kuuli ma määnestki kõvva räginät. Es mõista edimält arvada muud, ku et vast ammu oodõdu miinuskraadi rägistäse mõtsan. A peris kimmäs tuu asi õks es olõ.

Vahtsõnõ aastak ei olõ tahtnu kuigi häste vunki sisse saia. «Sukugi ei taha tüüd tetä,» kurda tutvalõ. «Ma kah ei taha,» kurt timä vasta. Säändsit jutuajamiisi om mul timahava olnu vähembält kolmõl kõrral. Arvada om tuu määnegi stress, organismi vastanakkaminõ, miä pääle pidolist aastavaihtust tävve huuga tüüd tetä ei lasõ.

Tuul pääväl kattõ äkki är minno painanu vastamiilsüs egäsugumast tüüd tetä. Mõtli ja imesti, kooni lõpus jõudsõ ärtundmisõlõ – tuu räkin es saa tähendä midägi muud ku tuud, et talvõ sälgruuds om räginäga poolõs murdunu.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Kõva räkin2018-01-16T14:59:16+02:00

Uma Pido kuts miihi mõtsast pidolõ laulma

Järgmäne võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido tulõ 2. juunil 2018 Võrol Kubijal. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla mehe, kiä parhilla ütegi koori man üten ei lüü, a tahtva Umal Pidol miihikoori laulõ üten laulda.

Uma Pido laulõ opma oodõtas viisipidäjit miihi. Ütenkuun opitas är miihikuurõ laulu ja miihi osa ütiskoorilaulõn.

Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte hädätarvilinõ) om egäsugumanõ varatsõmb koorilaulukogõmus.

«Mõtsamiihi» hulka võiva tulla ka segäkuurõ ja -ansamblidõ mehe.

«Laulma tulõmisõs om mitu hääd põhjust: Uma Pido laulu omma väega ilosa; kodokandi keelen laulda om hää ja üten mitmõ tuhandõ inemisega om laulupido lava pääl võimsa olla!» kitt projektikoori «Mehe mõtsast» vidäjä Lindali Kalev.

Et laulu selges saia, tuujaos peetäs inne pito neli laululaagrit. Laululaagri peetäs Kanepi vallan Varbusõ muusigamõisan. Edimäne laagri om plaanin 17. veebruaaril kell 11 (helüpruuv kl 10). Tõõnõ laagri tetäs 17. märdsil kell 11. Kats edespidist kõrda kõnõldas ildampa kokko.

Lähemb teedüs kodolehe umapido.ee päält.

UL

Uma Pido kuts miihi mõtsast pidolõ laulma2018-01-16T14:57:34+02:00

Wana Wõromaa Wunkorkestri pidi timahavast edimäst laagrit

12.–13. vahtsõaastakuul pidi umma edimäst timahavast laagrit Wana Wõromaa Wunkorkestri. Orkestrin mäng päält 30 perimüsmuusigaopja Moostest, Mõnistõst, Vahtsõliinast ja Võrolt.

Orkestri tüü käü niimuudu, et kõrra kuun saias 24 tunnis kokko ja opitas Vanalt Võromaalt peri pillilukõ. Ja ku kutsutas, käüdäs noid ka mängmän. Järgmäne ülesastminõ om orkestril urbõkuun Leedun.
Wunkorkestri laagri peeti seokõrd Võro instituudin, oppaja olli Lepassoni Kadri, Laube Kadri ja Priksi Kristjan.

Rahmani Jan


Rahmani Jani pilt

Wana Wõromaa Wunkorkestri pidi timahavast edimäst laagrit2018-01-16T14:55:46+02:00

Põlvan tulõ loeng Hurdast ja Eesti rahvaluulõ arhiivist

Põlva keskraamadukogon kõnõlõs 19. vahtsõaastakuul kell 18 rahvaluulõarhiivi tiidrü Kalkuna Andreas. Timä loengu teema om «Hurda Jakob ja Eesti rahvaluulõ arhiiv».

Loenguõdagu kõrraldas Põlva keskraamadukogo üten Hurda Jakobi nimelidse Põlva rahvaharidusõ seldsiga. Kõik huvilidsõ omma oodõdu kullõma.

UL

Põlvan tulõ loeng Hurdast ja Eesti rahvaluulõ arhiivist2018-01-16T14:54:20+02:00

Vanaajamaja saa 20

Mittetulundusütisüsel Vanaajamaja om seo nätäl tsõõrik tähtpäiv – saa 20 aastakka ütisüse luumisõst. Vanaajamaja uur, oppas ja tutvustas Eesti taloarhitektuuri ja traditsiooniliidsi ehitüsvõttit.

Ütisüs taht nõsta inemiisi tiidlikkust vannu majju iist hoolõ pidämisel ja and nõvvu vannu majju vahtsõndamisõ man. Kõrraldõdas hulga kursuisi, kon opatas kõkkõ traditsioonilidsõ Eesti ehitüsega köüdetüt. Umma koolituskeskust pidä Vanaajamaja Moosten.

MTÜ Vanaajamaja iistvidäjä omma Lõbu Ragner ja Uus Andres.

Täpsembäle saa ütisüse tegemiisi ja koolituisi kotsilõ lukõ näide kodolehe vanaajamaja.ee päält.

UL

Vanaajamaja saa 202018-01-16T14:53:51+02:00

2018. aastaga alostusõn mõtsast löütü kikkaseene

2. vahtsõaastakuu pääväl umma Võro vallan Meeliku külän olõvat maakoto kaema minnen löüdse võrokõnõ Kabuna Kait mõtsa alt kilo kikkasiini. Varatsõmbast aost om teedä, et kõgõ illatsõmpi kikkasiini om lämmäl talvõl säält kandist löütü inne jõulõ.

«Mõtli, et aigu om, lää käü tsiiru «alan mõtsan» – niimuudu kutsutas mi perren tuud ammu teedä kikkaseenekotust,» seletäs esierälidsel aol mõtsast kikkasiini löüdnü miis.

«Võti tsihi seenepaiga pääle ja näi paari ilosat kõllast seenelaiku ütstõõsõ lähkül. Sai õkva arvo, et naid piät sis viil olõma, ja nii oll’gi. Umbõs veeränd tunniga sai ligi kilo kikkasiini,» kõnõlõs Kabuna Kait umast juhtumisõst edesi.

Kikkaseene kasvi 60–70aastadsõ kuusõmõtsa all samblõ seen. Päältnätä olli inämbüs siini peris kinä, ku rehkendä tuud, et kõik süküs oll’ sadanu. Peris suvitsist kikkasiinist olli seene kül tsipa pehmembä ja nätskembä. Mõnõ peris vett täüs seene jätt’ Kait ka mõtsa maaha. «A edimält pääle kaiõn külh vaiht es tii, kas tego om suvidsõ vai kesktalvidsõ kikkaseenega,» and tä umilõ lövvetüisile siinile as’atundja seenekorjaja hindamisõ.

Kait vei seene kodo ja kuivas’ nä edimält ütekaupa salvrätiga är. Sis laot’ tä saagi üüpääväs aolehepaprõ pääle, et tarõlämmi näist ülearodsõ vii kipõmbalõ vällä veenü. Sis panti seene viil 20 minotis praadiahju. «Niiskust niimuudu vällä aiõn saa siini maiku parõmbas tetä. Ja muiduki oll’ pää seest läbi käünü kahtlõminõ, kas säändse «talvõseene» ülepää söögis passisõ,» seletäs Kait.

A tull’ vällä, et kõlbsi söögis külh. «Vei kikkaseenesaagi imäle, kiä seene piinüs lõigas’, võiuga är praatsõ ja näist mi perre klassikalidsõ seenesuusti tekk’,» kõnõlõs Kait edesi. «Suust oll’ tõtõst hää, nigu egä kõrd varrampa. Miä päämine – hariligu seenesuustiga es tunnõ määnestki maiguvaiht.»

Kait ütles, et tä esä om aig-aolt miilde tulõtanu umma juhust, ku tä löüdse kongi 2000. aastidõ alostusõ paiku mõtsast kikkasiini inne jõulõ. «Võimalik, et seo ummamuudu vahva perretsõõrin mõnikõrd üles võet «imelugu» tulõt’ hinnäst mullõ no miilde ja and’ mõttõ mõtsa siini uudistama minnä,» löüd tä takastperrä.

Rahmani Jan


2. vahtsõaastakuu kikkaseenesaak paiguldõ lumitsõst mõtsast. Kabuna Kaidu pilt

2018. aastaga alostusõn mõtsast löütü kikkaseene2018-01-16T14:52:46+02:00