Vahtsõliina piiskopilinnus ots müügi- ja turundusjuhti

Vahtsõliina piiskopilinnusõ mano otsitas ehitämisen olõva keskao teemapargi turundus- ja müügijuhti. Päämidselt piäs linnussõ man tüüle nakkav inemine turundama valmis saavat linnussõkompleksi, tegemä aastaplaanõ, ku vaia, ka ekskursiooni juhtma.

«Mi olõmi tan kõik säändse, et ku vaia, piät kõkkõ tarvilist tegemä,» ütel’ linnusõ esänd Traageli Ivar.

Kandidaadilt oodõtas hääd suhtlõmisõ ja kõrraldamisõ mõismist ja häid mõttit Vahtsõliina linnussõ tuntus tegemisel. Tähtsä om ka kiili mõistminõ, valmisolõk miiskunnaga tüüd tetä ja varatsõmb müügi- ja turundustüü kogõmus.

Huviliidsi käest oodõtas hindäkitmise paprit ja eloluku 15. vahtsõaastakuus. Teedüst saa mano Traageli Ivari käest, tel 509 6301.

UL

Vahtsõliina piiskopilinnus ots müügi- ja turundusjuhti2018-01-02T16:46:17+02:00

Vana-Võromaa kultuuriprogramm uut taotluisi

Kooni 15. vahtsõaastakuu pääväni saa Vana-Võromaa perimüskultuuri programmist küssü projektele tukõ.

Vana-Võromaa perimüskultuuri programm 2018–2021 jakkas varatsõmpi Vana-Võromaaga köüdetüisi programmõ tsihte.

Tahetas hoita Vana-Võromaa kultuuri ja keele umaperrä, elolaati, kombit ja mõistmiisi, hoita kimmänä võro keele ja perimüsligu kultuuri keskkunda, laenda võro keele tarvitamist ja saia kimmämbäs Võro kultuuriruumi kogokunda.

Lisas paikkunna perimüskultuuri hoitmisõlõ peetäs tähtsäs ka võro keele ja kultuuri pruukmist täämbädse päävä muudsan meediän.

Teedüst programmi ja taotlõmisõ kotsilõ saa mano kodolehe päält www.rahvakultuur.ee.

UL


Savvusann talvitsõl Võromaal. Võromaa savvusannakombõ omma mi perimüskultuuri tähtsä ja tunnõt osa. Pilt Uma Lehe arhiivist

Vana-Võromaa kultuuriprogramm uut taotluisi2018-01-02T16:45:17+02:00

Peris- ja muinasluu läbi Võromaa inemiisi

Vana aasta lõpun sai kultuuri- ja muusigamiis Kelbä Heiki valmis raamadu, kon kirän 17 juttu Võromaa inemiisist. Jutu kumpasõ periselo ja vällämõtõldu piire, a andva kõrralidsõ pildi Võro liina ja timä ümbrekunna aoluust.

Raamadu «Elu ongi muinasjutt» autor Kelbä Heiki seletäs, et naa jutu, miä raamatus omma saanu, andva edesi Võromaa ello ja Võro inemiisi olõmist kõgõ lihtsämbän tähendüsen. «Mi tihtsäle näemi õnnõ suuri kujjõ, a samal aol om mi ümbre inemiisi, kelle elo ei olõ mitte veidemb kirriv ja kelle perrä kujonõsõ mustri, midä või nimmata mi uma Võromaa mustritõs,» kõnõlõs tä.

Naid juttõ, miä raamatus omma saanu, kirot’ Kelbä Heiki kuus aastakka. Kotussõ, mink tegemiisist lukõ saa, omma Väimelä kant, Sõmmõrpalo ja Võro liin. Kelbä Heiki ütles, et nuu omma timä ja timä edevanõmbidõ jaos tähtsä kotussõ.

«Ka pildi, miä omma raamatulõ valitu, omma inämbüisi peri mu vanõmbidõ ja vanavanõmbidõ albumõst,» ütles tä.

Vanõmbidõ ja vanavanõmbidõ juttõst omma algusõ saanu ka inämbüs juttõ tegeläisist. A pall’odõn juttõn ei massa otsi ütte kimmäst prototüüpi. «Periselt omma tegeläse mitmõst kokko kirotõdu, ku paar tükkü vällä jättä. Raamatust ei massaki otsi tuud, kiä nä olli, tulõ nätä, et nii eleti,» seletäs Kelbä Heiki.

Ka tuu kotsilõ, et juttõn ei lää kõik väega häste ja om ka hulga hirmsat, om Heikil seletüs: «Elo ei piä ega saaki roosilinõ olla, a elon tulõ nätä ruusõ!»

256lehekülelidse kõvvu kaasiga juturaamadu om kujondanu Vaheri Marika.

Rahmani Jan


Kelbä Heiki näütäs umma raamatut Katariina allee pääl. Ka üts raamadu juttõst kõnõlõs majast säälsaman kõrval. Rahmani Jani pilt

ARVUSTUS: väärt raamat

 
Üts asi om kül tävveste selge: tego om väärt raamatuga. Tan ei olõ tett asjo ilosambas, ku nä omma, ja mõni lugu jääs peris hinge kriipmä. Taa om raamat aost, innekõkkõ minevä aastasaa tõõsõst poolõst.

Kokko andva neo luu küländ hää pildi tuust, kuimuudu esi põlvkunna omma Võromaal elänü. Mu jaos tull’ kõgõ inämb ello vällä kooli- ja portreelugudõst. Ja kuigi täämbädse ao lugõjalõ võiva mõnõ kooli- ja kodo- ja muu vägivallaga köüdetüisi asju miildetulõtamisõ rassõ vai uskmada olla, omma nuusama juhtumisõ seo raamadu rosinis.

Hulk tegeläisi kõnõlõs raamatun võro kiilt. Et tego om juttõga Võromaast, sis om tuu loomulik. Kõgõ parõmbalõ tüütäs säändse võttõ tarvitaminõ luun, kon kats võrokõist piät umma eloluku eesti keelen kirja pandma.

Häti om muidoki kah. Paarin kotussõn om autor kumbanu hää ja halva maitsõ piire. Ja ma es saa lugõjana häste joonõ pääle muinasjuttõga raamadu lõpun. A tõrvatsilka nuu hädä kokko vällä ei anna. Nii et mass hinnäst edimädsest, küländ rassõperätselt kirja pant jutust läbi jürrä, edesi lätt laapsampa ja lugõmisõmõno om kimmäs.

Rahmani Jan

Peris- ja muinasluu läbi Võromaa inemiisi2018-01-02T16:42:59+02:00

Savikunstnigu aastatsõõr

«Aasta pümmemb aig om üle eletü, nüüt lätt õnnõ valgõmbas,» rõõmustas savikunstimiis Rumvolti Aivar. Tälle miildüs ellä rohkõmb luudusõ perrä, tuuperäst pidä tä püürüspäivä tähtsämbäs ku aastavahetust. A mõnõ kombõtäütmise, näütüses tinavalaminõ, omma täl iks aastavahetusõs kah.

Lännüt aastat pidä savikunstnik ja oppaja Rumvolti Aivar kõrdalännüs. «Vast kõgõ suurõmb asi oll’ näütüs. Inne taad oll’ viimäne suurõmb uma töie näütüs kümme aastakka tagasi. Hää külh, et trehväs’ juubõliga üten, a mu jaos numbri väega midägi ei tähendä. Näütüse ettevalmistusõ man või huug üle minnä ja sis om taa rohkõmb kohustus, väega ikäv tetä. A seokõrd läts’ kõik üten jutin, umbõs aastak aigu tei näütüsetöid. Mu arust sai peris hää,» kõnõlõs Aivar umast juubõlinäütüsest «Tummõtsõõr».

Nigu ütles ka nimi, omma Rumvolti vahtsõmba tüü tummõ, tettü mustast savist. Tuu om sääne savi, kohe sisse segätäs ravvaoksiidi ja mangaanoksiidi.

«Väega illos matt, tükk aigu sai otsitus. Taa om sääne dekoratiivnõ, supikaussi taast ei tii, a ei olõki vaia egäst savist supikaussi tetä,» seletäs Rumvolti Aivar. Tummõmbat värvi ei piä tä hellest halvõmbas, ütles, et tuu om lihtsäle asju tõõnõ puul.

Päält ummi töie tegemise om Aivar ka oppaja. Avatud Ateljee galeriin lätt joba kümnes aastak savioppust. Oppus om savitüü man timä meelest tähtsä. «Väega pall’o om häid inemiisi, kes kirotasõ projekti ja saava ahokõsõ. A nä ei tulõ tuu pääle, et A-d ja B-d selges oppi. Säält tulõ säänest üttemuudu värki, miä om opitu internetist ja tuud om hallõ kaia. Hää om, ku saa kedägi avita järe pääle, tehnilise värgi, kuis midä tetä,» seletäs tä.

Aivaril om ka suur suuv vahtsõs aastas: «Väega hää olõs, ku lääsi käümä kunstimaja ehitüs. Tuud om võrokõisilõ vaia, säändse suurusõga liinan, nigu Võro, piässi kunstimaja olõma,» seletäs tä.
Võro liina kõgõ vanõmba puumaja ehitämist Võro kunstimajas vidä iist Aivari naanõ, kunstnik ja galeriipidäjä Ruti. Hulga tüüd om tettü, no otsitas rahha, et ehitüs käümä ja 2020. aastagas Võro liina kõrralik kunstimaja saia.

Rahmani Jan

Rumvolti Aivar uman tüütarõn, käen mustast savist tett pilt. Rahmani Jani pilt

Savikunstnigu aastatsõõr2018-01-02T16:39:23+02:00