Lauri Arne: armunul om egä samm tands ja egä sõna laul

Minevä nätäl ast’ hummogusaatõn «Terevisioon» üles ansambli Hää Om, kiä tege võrokeelist «vaibaklopmismuusikat». Uuri ansambli vidäjä Lauri Arne käest, kiä tä om ja midä märgotas.

Tere, Arne! Kes Sa olõt?

Olõ egävene hing, a seon elon sadanu seolõ maalõ mehe kihän.

Kas Sa olõt maa- vai liinainemine?

Perämädse 16 aastakka olõ elänü Varbola liinamäe kandin ja harinu joba maamehes olõma.

Su tegemiisi kaiõn paistus, et olõt kõik aig nigu midägi otsnu. Midä taast maailmast otsit?

Kõik mi otsimi tuud, miä meil edimält seen – õndsust. A tuu otsminõ või vahepääl peris hulga aigu võtta, sekäse aotlisõ võlss kombõ vai madala harinõmisõ.

Hariligult om neli põhjust, mille inemine vaimsust ots: uudishimu, kannatusõ, tõtõ otsminõ ja minkagi tundmalda, müstilidse vasta huvi tundminõ. Ma olli kah segu noist kõigõst, ku liikma naksi.

Mitmõ Su tegemise omma köüdedü laulu ja tandsuga. Mis om laul? Mis om tands?

Laul ja tands omma loomuligu henge vällänäütämise armastusõ tundõga. Ku mi olõmi armunu, sis esihindäst egä samm tüküs tandsu ja egä sõna laulu ja luulõ poolõ.

Kuimuudu Sa Võromaaga köüdet olõt?

Mu imä puult sugulasõ omma Võromaalt ja kõik latsõpõlvõ suvõ sai Viitka imeliidsi mäki pääl mängi, vanavanõmbidõ armust.

Mis om Hää Om? Kuis tuud muusikat kutsu, kost sääne mõtõ tull’ ja määndse plaani tuu projektiga omma?

Hää Om projekt tull’ paar aastakka tagasi mu süämehe õkva teno seolõ imelidsele keelele ja tenolikkusõst mu vanamemme ja taadi iin. Seo stiil om elektrooniga, popp, ja tsipa säändse tandsulidsõ mooduga folgi-kõlaliidsi elemente man.

Kuimuudu võrokeelidse laulu sünnüse? Kost võtat sõna, kas kiäki avitas?

Laulõ sõnno omma avitanu võro kiilde panda kats vahvat sõpra: Oleski Villu ja Kuuba Rainer. Laulu sünnüse nii, et inne tii Kaljuste Peetri abiga stuudion muusiga ja sis tuu pääle tulõ sõnno naada mõtlõma.

Kon om Hää Om üles astnu ja kon säänest projekti viil nätä-kuulda või?

Taa projekt om küländ vahtsõnõ, mi viil alostami turu pääle minekit, korvi käen. A ku om himoga tegijit ja võro patriootõ, kiä kullõlda tahtva, ja kiäki kontsõrtõ kõrraldas, sis hää meelega astumi üles.

Kas jõudminõ võro keelen laulmisõ mano om köüdet Su muiõ otsmiisiga? Kas olõt jõudnu läbi idamaiõ Võromaalõ?

Nii taa om, et idamaal olõ-i tuu hengelisus niipall’o kakkõnu ku mi põlitsõn mõtsakultuurin parhilla. A nigu päiv, miä taivan paistus, om Eestin ja Indian tuusama päiv, nii om ka hindätiidvüse otsmisõl lõpus kõik samal aol esimuudu, a igävest aigu rehkenden tuusama.

Miä tege inemise õnnõlikus?

Armastus, miä ei hooli hindä kasu saamisõst ja miä ei nõvva midägi. Hindä ja Jumala tiidvüstämine tulõ esihindäst, ku püüdä hindä seen hoita häid umahuisi, nigu häädüs, kannatlikkus, tenolikkus, tõisi tundidõ tundminõ jne.

Kuigi või paistu, et toimõndat rohkõmb vaimsidõ asjuga, sis mi väikust kirävahetusest om (mu meelest) nätä ratsionaalsust. Sa ei aja tühjä juttu ja olõt keskendünü tähtsäle. Kas tunnõt esi kah, et olõt ratsionaalnõ inemine?

Olõ kuigi sadanu õkva Kuu ehk Vähi tähtkujjo ja nigu loomingulinõ inemine olõ inämb tundõlidsõ Kuu mõo all, a päävä ratsionaalnõ energiä ei olõ kah võõras. Seod olõ innembi pidänü opma ja edendämä ao ja kogõmuisiga.

Miä Sinno täämbädse Eesti ello kaiõn rõõmsas, miä kurvas tege?

Rõõmustas tuu, et inemise saava kõrrast tiidligumbas imäkese luudusõ ja esäkese luuja osan.

Kurvas tege, et tahami hindä ümbre ja seen hinnäst ütes pitä vähä tähtside asjuga nigu kihä, rahalinõ rikkus, kuulsus, võim ja muu sääne.

Lõpõtusõs ütle üts suuv Võromaa rahvalõ.

Tsusimi ütstõist tassakõistõ, a kimmä tsihiga püürdmä uma palgõ egäveisi väärtüisi poolõ.

Küsse Rahmani Jan


Lauri Arne sais pallidõ jalguga mõtsan lumõ seen puuvirna pääl. Pilt Lauri Arne eräkogost

Lauri Arne: armunul om egä samm tands ja egä sõna laul2017-12-05T15:07:16+02:00

Timahavadsõ hõela ilma (suvõ) lohutusõs

Mõnikõrd või ka väiku asi – hää lõpuga seebikas, viisakas autujuht

vai inemise muudu ammõdimiis – tujju üllen hoita.

 
Joba keväjäst saani oll’ nätä, et õigõt ilma ei olõ ja või-olla ei tulõki. Ma naksi hoolõga kasvuhoonõt tegemä, et mine tiiä, kas inämb kunagi tulõ. Sai hindäle abimehe, aga mis sa valu vihma käen õks nii väega tiit, ku joba lõunast rõiva üleni likõ.

Säändsen olukõrran om inemisel vaia määnestki lohutust. Ma otsusti naada seebikat kaema. Nii loodi ma parõmbalõ eesti rahva sekkä sulanduda. Siski es taha ma egäsugust seebikat – kihutava autu ja laibauniku ei olõ mu siidmisele kasus. Suurt valikut mul es olõ, tull’ võtta horvaate «Südasuve leegid» («Vatre ivanjske»), midä näüdäs’ Talina TV.

Kolmabä, 4. rehekuul saigi tuu seriaal otsa. Kõik oll’ armõdu illus, lõpp maru positiivne, nigu vaia. Film oll’ akuraat ka tuu poolõst, et katõst mahvioosost üts, kiä ülemb, oll’ naistõrahvas, nigu soovolinik soovitas vai käsk.

Lõpp oll’ eriti positiivne, halva naistõrahva naksiva hääs ja kasviva tävveste ümbre. Nuu halva, kiä ümbre es kasu, saie surma. Är tapõti ainult puultõist inemist (meesterahvaga olli asja nii ja naa).

Tõiskuline latskõnõ es nakka kah narkotsi pandma ja sai lõpun umast Elektra-kompleksist üle tenu ilulugõmisele. Armastusõga läts’ eriti häste, egä napakõnõ löüse uma kaasõ üles. Puudu jäi vast ainult ooperi lõpukuur, kon egäütel võimalus umma hellü nõsta.

Mu süä oll’ nigu lämmede vette kastõtu – nii ütel’ üts provva, ku ma tälle «Valgiid ruuse» lauli. Tuust saani ei olõ timä (süä) üttegi lüüki vahelõ jätnü.

Rõõmsit asju tulõ ette ka elun, mitte õnnõ seebikin. Tennäsi säänest kodanikku, kes sõitsõ 22. märdikuul Tartust Võru poole ja pidäsi täpselt liiklusmärkest kinni. Ma sõidi täl nika Kanepini takan, väega hää oll’ sõita, es pea esi spidomeetrit vahtma. Tuu kodaniku autu numbre olli umbõs 618 vai 816.

Peris õigõlõ nõst’ mu tuju üles aga Eesti politsei, ku ma tüümiist kodu vei. Nimä pahandiva uma autu küllen kõik tulõ helkämä ja sõidiva mul takan.

Ma mõtli edimält: ei või olla, et mu peräst kõrraldõdas sääne jõulupuu. Pei sis autu kinni ja ai näidega juttu. Väega viisaka olliva ja häätahtligu. Ütlä viil, et Eesti riigin ei saa ammõtnik inemine olla. Ja uskõ vai ei, hõela ja vihmadsõ ilmaga mõjju tuu tulliga politseiautu umbõs niisama nigu «Valgõ roosi» iinpuul nimmat provvalõ.

Lätsi aiksalõ magama ja näi unõn, et lehm ja õhv olli mõlõmba käümä pääl ja hopõn ka sai täku man käünüs.
Mis sa, hing, viil tahat?


Pulga Jaan,
talupoig Antsla kandist

Timahavadsõ hõela ilma (suvõ) lohutusõs2017-12-05T15:04:34+02:00

Lihtsä ja keerulinõ jutt

Mõnõ inemise kotsilõ üteldäs, et tä om tsipa «lihtsä». Tuu all mõtõldas, et nigu ullikõnõ vai midägi säänest, et timä juttu massa-i nii väega kullõlda. Mõni kõnõlõs jälleki maru keerulist juttu. Nii keerulist, et esiki timä sõnnust saa-i arvu. A säänest inemist arvatas inämbüisi targas – kuis tä muidu mõist nii keerulist juttu aia.

Periselt jääs jutt õks jutus. Ka väega lihtside sõnnuga saa üteldä midägi suurt ja sügävät ja sammamuudu või targa näo ja keeruliidsi sõnnuga aia uskmalda ulli juttu.

Mõni jutt paistus edimält õigõ, a ku nakkat perrä märkmä, lövvät, et kõnõlõja om tennü köüdüssit otsõn via. Üts miis kõnõl’ mullõ ildaaigu mehest, kinkal oll’ korgõmb haridus, a traktori mootori man es mõista tuu haritu miis midägi tetä. Kõnõlõjat pand’ tuu imestämä: kuis saa olla nii, et tõõnõ om korgõst haritu, a ei tiiä mootorist niipall’ondki ku timä, lihtsä inemine. Kõnõlõja es panõ umma juttu kõnõldõn tähele tuud, et tõõsõ inemise korgõmb haridus ei olõ saadu mootori remontmisõ eriala pääl.

Et hindä jaos pilti ilmast selge hoita, om vaia kriitilist miilt. Massa-i laskõ hinnäst mõota loetu vai kõnõldu jutu vormist, tähtsä om perrä märki, midä üteldi, määne mõtõ om kõnõlduisi sõnnu takan.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Lihtsä ja keerulinõ jutt2017-12-05T15:00:36+02:00

Vahtsõ valla veretsõõr

Säändse nimega arotus käve pühäpäävä, 26. märdikuul Võrol Kandlõ kultuurimajan. Peeti kodanigupäivä ja tuul puhul oll’ lava pääle säet arotustsõõr Vaino Urmasõ telesaatõ «Suud puhtaks» moodu perrä. Telemiis Vaino Urmas esi muidogi juhtsõ kah tuud arotust.

Lava pääle olli hinnäst istma säädnü mi kandi herksä tegeläse ja oll’ kutsut ka küläliisi. Päämidselt kõnõldi tuust, kuimuudu no päält haldusreformi saanu tetä niimuudu, et ka väikumba ja veerepäälitsembä piirkunna olõs elojõulidsõ ja es jäänü suurõn vallan veeremaas.

Kõgõ inämb võtt’ sõnna Tsiistre Nopri talo peremiis Niilo Tiit. Timä välläüteldüst jäi kõlama kats päämist mõtõt:

1) Suurõ valla pidänü nakkama tegemä inämb arõndustüüd, miä kaes piirkunna elo pääle laembalt.

2) Vahtsõ vallavalitsusõ ja -volikogo võinu naada ummi kuunolõkit pidämä valla esi paigun, käümä küläkõrda esi seltse ja ettevõttidõ man, et parõmbalõ tutvas saia ja ütenkuun plaanõ vällä märki.

Rahmani Jan


Rahmani Jani pilt

Vahtsõ valla veretsõõr2017-12-05T14:58:39+02:00

Võrol käü latsi talvõpido

Võrol Kandlõ kultuurimajan käü 7.–9. joulukuuni latsi talvõfestival. Kaia saa tiatritükkü, üten lüvvä filmiakadeemiän ja tüütarrin.

Latsifestivali tüütarõ omma köüdedü jõuluaoga: tetäs kingitüisi, ilostuisi, kaartõ, mütse, sussõ ja muud jõuluaos tarvilist.

Teedüst saa latsi talvõfestivali kotsilõ kaia kodolehe vorukannel.ee päält.

UL

Võrol käü latsi talvõpido2017-12-05T14:57:16+02:00

Kanepin tetäs rahvarõiva kirjuga piskviite

Kanepi gümnaasiumin omma nii opilasõ ku oppaja parhilla tegemislusti täüs. Küdsetäs uma kihlkunna rahvarõiva kirjuga ilosas tettüid piskviite, noidõ müügist saadu raha iist tahetas kuuli ehitä turnmisõsain.

«Olõmi kõik jõu kokku pandnu, tahami väega saia ronimissaina,» kõnõl’ ettevõtmisõ iistvidäjä, Kanepi gümnaasiumi füüsigaoppaja Uiboubina Kristel. «Meil om küdsämismiiskund, pakmismiiskund, turundusõ vällämärkjä, laadu pääl käüjä,» selet’ tä tüükõrraldust.

Piskviidi omma tettü liivatainast, retsepti märkse vällä käsitüüoppaja Kõivu Ele. Ilostusõs tetäs pääle Kanepi kihlkunna rahvarõiva ündrigu triibu. Mõnõ piskviidi omma kanepisiimnidega, mõnõ ilma.

Piskviite müvväs Kanepi koolimajan ja laatõ pääl. Plaanin om minnä Kanepi jõululaatu, a ka Tartohe ja Tal’nahe.

Uiboubina Kristeli sõnno perrä omma koolilatsõ seo tegemisega väega häste üten tulnu. «Mi ei olõ kedägi sundnu. Kes taht, tulõ ja and uma osa,» ütel’ tä.

Rahmani Jan


Pilt Kanepi gümnaasiumi mol ́ovihu lehe päält

Kanepin tetäs rahvarõiva kirjuga piskviite2017-12-05T14:53:47+02:00

«Kirriv pini» tekk’ Orava kooli katrilaaduh hääd

Katrilaatu om Orava koolih peetü jo aastit. Latsõ ja vanõmba tegevä kotoh piirakit ja kuukõ, midä sõs latsõ koolih tõisilõ möövä. Seokõrd märgotõdi, et saadu rahaga piässi tegemä midägi hääd.

Orava kooli latsõ omma köüdedü ka Erasmus+ projektiga, mink tegemiisih tuudigi vällä, et hulkvit eläjit om pall’o ja näid piässi avitama. Nii otsustõdi anda laadust saad raha Võro maahajäetüisi eläjide var’opaiga hääs. Direktri Raha Ele pidä tähtsäs, et latsõ putussi kokko häätegemise ja andmisõga.

Väikumba latsõ teivä laadu jaos müügikraami koolih ütitselt. Edimädse klassi oppaja Ilvese Marje võtt’ iist «Kirivä pini» koogi tegemist. Latsõ seletivä tuud nii: «Lõigimi marmelaaditükke ja präänikit. Segäsimi mano võidu ja kondenspiimä ja oll’gi valmis imehää «Kirriv pini».» Laadu pääl müümisest saiva nä 15 eurot. «No om meil väega hää tunnõ, et pini ja kassi saava hääd süüki,» olli latsõ rõõmsa.

Tõõsõ klassi latsil avit’ latsõvanõmb Metsiku Kadri tetä valmis sefiirikorvikõsõ, mille latsõ ütehkuuh ilosas teivä. Klassiga kuuh rehkendedi ka tükü hind, midä laadu pääl küssü. Pääle tuu teivä latsõ müügis joulukaartõ. Laadult saadust rahast anti häätegemises puul, tõõnõ puul jäteti järgmädse klassiõdagu jaos, et esi süvvä tetä.

Kokko saadi kooli pääle nii müügist ku annõtuisist 125 eurot. Võro var’opaiga juht Tormi Merike ütel’, et tuu rahaga saa massa ravikulutuisi iist. «Osalõ eläjile, kiä var’opaika tuvvas, om kõrraga vaia tohtrit ja ruuhi. Niisama om kõigilõ vaia kiipe ja vaktsiine,» kõnõlõs Merike. «Ku inemise tahtva meile midägi osta, sõs parhilla om vaia ka kassipoigõlõ hääd kuiva süüki.»

Säinasti Ene


Edimäne klass om uma «Kirivä piniga» laadus valmis. Ilvese Marje pilt

«Kirriv pini» tekk’ Orava kooli katrilaaduh hääd2017-12-05T14:51:04+02:00

Energiätark kogokund

Kuimuudu tarvita mõistligult energiät? Sääne om päämine küsümüs Tarto regiooni energiäagõntuuri veetäväl Eesti-Läti projektil, minkast võtva ossa mi maalt Rõugõ vald ja Lätimaalt Aluksne liin ja Vidzeme piirkund.

Rõugõ koolin om energiäpäiv. Spordisaali om üles säet hulk nukakõisi, kon saa pruuvi ja mõõta, kuimuudu energiä kulus. Üten nukan om kolm kasti, mis seest esi värvi sainapaprõga üle liimitü. Mõõdõtas, kuimuudu tarõ tapõt mõotas valgust. Tulõ vällä, et tummõ tapõt kulutas rohkõmb valgust ku hellemb.

Tõõsõ lavva pääle omma säedü kodomassina. Mõõdõtas, pall’o nä vuulu võtva.

Kolmandan nukan om hulk esi lampõ, kon seen esimuudu pirni. Kaias ja rehkendedäs, ku suur om näide kulu aastan.

Edesi saa jalgratast vändädä. Tarto eksperimentaalnõ rattatehas om tulnu näütämä, et väntämisega saa vii kiimä aia, ku ratta külge generaator panda. Plaanõ perrä tulõ üts sääne ratas ka Rõugõ kuuli, kon latsõ saava telefoni laati vai pirni palama panda. Sis om nätä, ku pall’o vaiva piät nägemä, et elektrit olnu.

Viil saa tüütarrin mõõta CO2 tasõt, kaia, määndse isolatsioonimatõrjali kõgõ inämb lämmind pidävä ja ka tuud, määndsest paigast ruumin lämmi vällä lätt.

Energiäpääväle om päält uma kooli latsi tulnu ka hulk koolilatsi Lätimaalt. Tulõva keväjä tetäs säänesama energiäpäiv ka Lätin, sis läävä Rõugõ kooli latsõ sinnä küllä.

Energiätarvitamist mõõdõtas ka majapidämiisin

Projekti «Energiaarukas kogukond» üts Rõugõ vidäjä Margi Martin seletäs, et päält kooli ja koolilatsi saava tegemiisist ossa ka kümme Rõugõ kandi majja. Tuu käü niimuudu, et maja elektrikilpi pandas aparaat, miä mõõt kuu aigu, kuimuudu täpsele majapidämisen elektrit tarvitõdas.

Perän kaias energiä tarvitaminõ üten as’atundjidõga üle ja märgitas, midä saanu tetä, et elektriväke kokko hoita. Rõugõ kandin om sääne mõõtminõ õkva pääle naanu, osa majapidämiisi tulõ mano viil ligembil kuil. Sammamuudu mõõdõtas kümne majapidämise energiätarvitamist Lätimaal Aluksnen ja Valmieran.

Viil opatas paikkunna inemiisi umma energiätarvitamist mõistlikumbas muutma seminärel ja opitarrin. Rõugõn oll’ üts sääne seminär minevä kuu.

Mõõtva ja väntäse

Rõugõ kooli energiäpäiv lätt edesi niimuudu, et kokkotulnu jaetas vähembis grupõs. Egä rühm käü 20 minotit egän tüütarõn. Juttu kõnõldas inglüse, vinne, eesti ja läti keelen. Tõlgi Prangli Jaan ja Aida Ieva avitasõ esi maiõ koolilatsil ütstõõsõ jutust arvu saia.

Ku opitarõ omma läbi tettü, kaias AHHAA tiidüstiatrit ja andas avvohindu videoklippele, midä koolilatsõ üle Võromaa teivä. Noidõ teema oll’ muidogi kah energiä tarvitaminõ.

Koolilatsõ omma nutiga. Nä saava arvu, et energiä hoitminõ ei tähendä õnnõ elektri kokkohoitmist. Väiku koolilatsõ omma tennü klipi tuust, et massa ei vahetunnin nii pall’o karõlda. Ka tuu kulutas energiät, midä koolitunni kullõmisõs vaia lätt.

Rahmani Jan


Rõugõ kooli poiskõsõ pruuvva, kas saava jalgratast vändäten vii kiimä. Rahmani Jani pilt

Energiätark kogokund2017-12-05T14:47:50+02:00
Go to Top