Kullõlgõ vannu inemiisi!

Aasta kõkõ pümmemb aig om käen. Kodulaudun ei olõ enämbüisi üttegi eläjet ja vanõmbõil inemiisil käü pääväplaan tuu perrä, määne seebikas parasjagu telekan läbi saa vai tulõman om. Elu olõs nigu väega illus, a umõta om näil medägi puudus: kiäki ei kullõ, ku kõnõlat …

Juhtu ildaaigu naabrinaasõ puul olõma, ku sinnä tull’ vanainemine, kiä haigõidõ jalgu peräst jo mitu aastaiga ilma abilda kotust vällä ei saa. Seo kõrdki jäi poig autudõ uutma, seeni ku imä määntsegi rahaasja ärä aja. Muiduki oll’ taal kästü ruttu tagasi tulla, õigõdõ külh katõ karguga kombõrda. Aga jutt tulõ jo jutust, ku sa päivi ja kuiõ viisi tõisi nännü ei olõ: enämbüisi õks hädist ja arstõ man käümisest, aga õigõ pea ka tuust, ku terve tä noorõn oll’, kuis tüül kittä sai, ja muiduki tuust kah, ku illus tä oll’ ja ku pall’u oll’ peigmehi. No pea tull’ muiduki tarõsainu vahelõ tagasi minnä, a vast oll’ inemisel tuust käügist veidükenegi api.

Mu lähkül hoolõkotun oll’ ummi viimätseid aastõid müüdä saatman inemine, kinka umal aol üten asutusõn tüül ollimi. Naksi täl külän käümä ja enämbüisi oll’ õks nii, et ku lätsi, oll’ muti pikäle ja oias’, et siist valutas ja säält tsüsk ja täämbä sängüst vällä ei saaki. Ku istõ sängüveere pääle ja naksi uurma, et konh täl nuu pildialbumi omma ja kaemi, kas ma ka kedägi säält tunnõ, oll’ asjal tõnõ minek. Ku album kaetu ja mitmas kõrd üle sellätet, kiä om kiä, tulli haigõl miilde tütriguaig ja peigmehe, kedä muiduki pall’u oll’… Silmä olli selge ja valutabletti es olõki vaia.

Hoolõkodu omma täüs säänest rahvast, kiä olõs tahtunu enne siist ilmast minekit umma ellu vai mõttõn vahtsõst läbi ellä, ja tuud tetä om hoobis parõmb, ku kiäki õks kullõs. Ei olõ sääl muiduki tüütäjäil tuu jaos aigu, näid om vähä ja tegemist pall’u. Tuu pääle, et nuu hoolõkodulitsõ, kiä niimuudu hennest tühäs kõnõlda saava, magasõ üüse rahuligumbalt, ei hõigu ilmast ilma huuldajat ja tarvitasõ vähämb rohtõ, ei mõistõta meil viil mõtõlda.

Raudnaski Valvõ om kirutanu umast vanaimäst, kiä es olõ muiduki psühholoogiat opnu, aga mõist’ tuud ammatit, ku kiäki taalõ umma murõt kaibama tull’. Tä ütel’ hädälitsele tõnõkõrd mitu kõrda, et kõnõlgu vahtsõst, kuis tuu asi oll’. Joba tuustsamast jutust ja äräkullõmisõst oll’ tõsõl suur abi. Tuuperäst käüti Valvõ vanaimäle alasi ummi asju kõnõlaman.

Põra peas kõigil aigu enämb olõma, vällän ei saa muud tetä ku tervüse peräst kävvü vai juuskõ. Kiä vähägi saa, võisi minnä mõnd vanna inemist kaema, olkõ tä sis hoolõkotun vai hõelõide jalgu peräst uman kotun vangin. Kosti viimisest tähtsämb om tuu, ku lasõt tõsõl kõnõlda, olkõga pääle, et olõt nuid juttõ vast jo mitu kõrd kuuldunu…

Nõlvaku Kaie

Kullõlgõ vannu inemiisi!2017-11-21T14:43:22+02:00

Tootsi Tiit: Rõugõ mutõl tüütäs ka laembalt

Võromaa arõnduskeskusõ vahtsõnõ juht, inneskine Rõugõ vallavanõmb Tootsi Tiit kõnõlõs, määndse omma timä plaani vahtsõn ammõtin.

Päält valimiisi oll’ juttu, et jäät kodo ja võtat kõrras ao maaha. Kuis sis no äkki sääne vahtsõnõ ammõt?

Jah, ega taa tull’ mu hindä jaos kah uutmada. Oll’ sääne plaan, et pääle vallavanõmba ammõtit võta ao maaha ja puhka veidükese, olõ perrega ütenkuun. A tetti pakminõ ja peimi perrega plaani ja pere tugi pakmisõ vastavõtmist.

Üts plaan oll’ puhada, a tõnõ plaan oll’ ka kimmähe tuu, et ku midägi edesi tetä, sis tahas Võromaalõ jäiä. Et Võromaal väega pall’o pakmiisi ei olõ, võti seo vasta. A paar nädälit saa iks puhada kah, mõttit mujjalõ, et sis jäl vahtsõ huuga pääle naada.

Mis asotus tuu om, midä no juhtma nakkat?

Kõik Võro maakunna umavalitsusõ omma ütenkuun tennü sihtasotusõ Võromaa Arõnduskeskus. Tuu nakkas tulõva aasta 1. vahtsõaastakuust kimmämbäle toimõndama. Kokko võetas maavalitsusõ arõndusülesandõ, midä riik tell. Ka Võromaa arõnguagõntuur lätt luudu sihtasotusõ külge, sammamuudu tulõva umavalitsuisi liidu ülesandõ sinnä kokko.

Edimäne tüü om mul miiskund kokko panda ja ütisüs tüüle saia. Säält edesi ütenkuun umavalitsuisi, ettevõtjidõ, kolmanda sektori ja Võromaa inemiisiga naada Võromaa hääs tüüle.

Kas tuu arõndamisõ man võro vai umakultuur kah tähtsä om?

Kimmäle om tähtsä. Meil om tan uma kultuuriruum. Võro instituut om väega pall’o võro keele hääs är tennü. Tuu tüü piäs jakkuma.

Ma arva, et egä võrokõnõ piäs uhkõ olõma uma keele ja kultuuri üle. Umma kiilt ei tohessi pelädä kõnõlda, seod om mõistlik opada latsilõ maast madalast. Mul om hää minnä latsiaida latsõlõ perrä tuul pääväl, ku om võro keele päiv. Hää om kullõlda, kuis oppaja kõnõlõs latsõga võro kiilt. Eks taa omgi, kõik nakkas inemisest hindäst pääle. Ku tä julgõs kõnõlda võro keelen, sis säält lätt edesi: koton kõnõldas ja latsõ kõnõlõsõ. Tuu avitas hoita umma kiilt ja kultuuri. Ma arva, et taad kiilt tulõgi kõik aig kõnõlda ja kõnõlda, nii saa hoita seod kultuuri alalõ.

Su hindä jaos om vahtsõnõ asi terve Võro maakunna arõndust juhti, seoniaoni olõt toimõndanu väikun Rõugõ vallan. Kas olõt märknü, mis võimaluisi taa sullõ and?

Jah, eks väikumba päält suurõmba pääle üleminek om keerolinõ. Ma võta samm-sammust. Kõgõpäält tulõ ütisüs käümä saia, inemise tüüle võtta, säält edesi märki. Mis mi Rõugõn olõmi pruuknu, ma arva, et tuu mutõl tüütäs ka laembalt, üle kõgõ maakunna. Inemiisiga tulõ pall’o kõnõlda, inemiisi kokko võtta, inemiisi kullõlda, mõttit umas võtta ja naada ello viimä. Rõugõ kotsilõ võit üteldä, et vallan omma as’a kõrran.

Kas tulõvikun võinu olla terve Vana-Võromaa üts piirkund, kon ello ütitselt edesi viiäs?

Nigu ma ütli, samm-sammust tulõ minnä. Seo, et maakunna pääle tetäs ütine arõnguütisüs, ei olõ Eestimaa pääl harilik. Hariligult om umavalitsuisi liit ja arõnguagõntuur eräle. Seo mutõl tulõ käümä saia ja säält sis edesi kaia.

Küsse Rahmani Jan


Tootsi Tiit

Tootsi Tiit: Rõugõ mutõl tüütäs ka laembalt2017-11-21T14:42:37+02:00

Kõgõ ausamb aoraamat

Koolilatsi kirätöien omma kirän mi riigi ja rahva

perämädse 30 aasta kõgõ tähtsämbä sündmüse.

 
Koolilatsi kirätöie võistlust «Mino Võromaa» om peetü joba 30 aastakka. Jutuvõistlusõlõ saadõtuist kirätöiest om egä kõrd vällä antu ka kogomik. No om vällä tulnu juubõlikogomik, kohe omma saanu kirätüü läbi kõgõ taa 30 aasta.

2007. aastal küsse ma «Mino Võromaa» edesõnan: «Kunas saa sust raamat, MINO VÕROMAA?» Es lääki pall’o aigu müüdä – kümme aastat – ja valmis tä saigi. Üts unistus om täüde lännü.

Mu jaos omma olnu «Mino Võromaa» kogomigõ luu kõgõ ausamb aoraamat. Om vana ütlemine, et ku tahat võlssmisõga tiini, nakka aoluulasõs. Noil aastil ei olõ mi riigi ja rahva elon olnu üttegi püürdjät sündmüst, mis ei lövvä kotust latsi kirätöien: uma riigi sündümine, tallõ ja maa tagasisaaminõ, riigipiiri, vahtsõ pühä, kooli- ja maaelo ja mõtsa häömine, puutri-ilma elämä koliminõ, vanõmbidõ mälestüisi ja keele elon hoitmisõ rõõm ja vaiv.

Kas piät nii pall’o mälestüisi kirotama, kirotagõ umast koolielost! Niigi om üteldü! Üts imä kõnõl’, et võrokeelitside kirätöie kirotaminõ om ainumanõ aig, ku tedä vai vannaimmä kah jutulõ võetas. Keele opmisõs om veidü tuust võro keele tunnikõsõst koolin.

Mis aig edesi, tuud inämb lätsi latsi tüü juhendajidõ – oppajidõ ja toimõndajidõ näko. Muutusõ tõi ka etteantu teema. Jah, ei saa jo lõpulda kirota kassist ja pinist, a ilma noidõlda kah ei saa… A ku kõgõ noorõmbast vanõmbani kirotas õnnõ üte-katõ päälkirä all, sis tulõ kah vällä midägi andsakut.

Jah, kuulnu olõ ka hädäldämist nii võro ku eesti keelen: nä ei taha kirota, nä ei mõista, nä ei hooliki inämb ei Võromaast ega seost kunstlikult alalõ hoitust keelest…

Ku ma suvõl kuuli Kornetin Jānis Mednist kõnõlõman, kuis Lätimaal noorõ liivi kiilt püüdvä ello herätä ja ku tähtsä om ega päiv läbi interneti oppi ÜTS liivikeeline sõna, sis ma mõtli, et kas tulõ tuu aig, ku võro kiil vahetõdas eesti keele vasta, eesti kiil inglüse keele vasta, inglüse kiil… ega tuugi ei jää… Jah, kõik ao võiva tulla, a «Mino Võromaalõ» kirotanu noorõ omma uma 3000 tüüga touganu tuu ao võro keelest kõvastõ edesi. Ja egä kirotaja tiid hulga võrokeelitsit sõnno ja ei piä noid massinast miilde jätmä.

Kogomigu kokkosäädjile jääs süämevalu: nii mõnigi hää lugu jäi vällä. Noid oll’ rohkõmb, ku ütte raamatuhe sündsä panda oll’. A nä omma olõmah.
Teno kõigilõ, kes «Mino Võromaad» tähtsäs omma pidänü ja pidävä! Olku raamatust rõõmu kõigilõ!

Hollo Aimi, Kreutzwaldi muusõumi juhataja, kõigi 30 «Mino Võromaa» konkursi hindamiskogon ütenlüüjä


«Mino Võromaa» juubõlikogomigu esitlüs: Hollo Aimi sais pääväjuhi Palli Heino kõrval. Rahmani Jani pilt.

Kõgõ ausamb aoraamat2017-11-21T14:40:38+02:00

Laskõ Katri sisse tulla!

Välän inämb pall’o tüüd tetä ei saa, tulõ uma tegemise tarrõ kolli. Katriaig om käen.

Om kombõs, et katripuulpäävä õdagu vai ka katripäävä õdagu käävä katrisandi. Nuu omma valgin rõivin, hariligult naistõrahva, hulgan või olla ka naisis tettüid miihi.

Ku katrisandi mõistva ilostõ laulda, tulõs nä kimmäle sisse kutsu. Muido võit hummogu puuriida ussõ iist löüdä, ei päse ussõst vällä.

Katrisantõ mass proovilõ panda. Kullõlda ja uuri, kes nä omma ja mis tahtva. Sandirahvas ei olõ tulnu määnestki etendüst andma, a perrerahvaga kõnõlõma ja õnnõ tuuma. Tuuperäst võis seo õdak uma nutitelefoni kõrras käest panda. Ku tahat kõik uma elo üles filmi, sis om vajja ka tõist ello, et tuud filmi är kaia. Ja filmmine om tüü, mis tähendäs, et aur lätt ülesvõtmisõ pääle ja elo jääs elämäldä.

Katrisandõlõ võit annis anda söögikraami: aiavillä, lambalihha, vorsti, ubinit, leibä-saia vai pähkmit. Rahha võit jo kah anda, ku trehväs olõma ja esi tahat. A vanaaoliidsi katrisantõ jaos om umakasvatõt söögikraam kah väärt and.

Laskõ Katri sisse tulla!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Laskõ Katri sisse tulla!2017-11-21T14:37:06+02:00

Märgotõdi, kuis löüdä üles mi kandi kultuuri huviliidsi ja midä näile pakku


Minevä nätäl peeti Võro instituudin maaha mõttõkoda, kon kõnõldi kultuuriperändüse turundamisõst. Paiga pääle olli tulnu Vana-Võromaa ja Setomaa muusõummõ inemise ja piirkunna turismikoordinaatori. Märgiti, kuis löüdä üles nuu inemise, kiä tundva huvvi mi kandi umakultuuri vasta, ja kuis mi kandin sündüvät vällä reklaami. Arotust ja koolituspäivä vei läbi Marketingi instituudi vidäjä Naaritsa Anu-Mall (pildi pääl rahva iin), kõrrald’ Võro instituut. Rahmani Jani pilt ja jutt

Märgotõdi, kuis löüdä üles mi kandi kultuuri huviliidsi ja midä näile pakku2017-11-21T14:34:37+02:00

Võro keele ja kultuuriga köüdet üliopilastöie võigõlus

Võro instituut om vällä kuulutanu 2018. aastaga preemiävõigõlusõ kõgõ parõmbidõ võro keele ni kultuuriga köüdetüisi bakaraurõusõ- ja magistritöie teedäsaamisõs.

Preemiä päämädses tsihis om julgusta üliopilaisi ja magistrikraadi tahtjit uurma asjo, miä omma köüdedü võro keele ja kultuuriga.

1. hainakuus 2018 oodõtas võigõlusõlõ võro kiilt vai perimüskultuuri pututavit bakalaurõusõ- vai magistritöid, miä omma kaitstu aastil 2014 kooni 2018. Valdkund, tiidüsala ja korgkuul olõ õi taa man sukugi tähtsä, kõik omma ütehää.

Võigõlusõtüü fail vai link pallõldas saata e-postiga aadrõssil wi@wi.ee üten märksõnaga «üliõpilastöie konkurss». Võigõlusõlõ saatõtuid töid hindasõ Võro instituudi tiidüsnõvvokogo liikmõ.

Võro instituut kuulutas kõgõ parõmba tüü vällä 2018. aastaga Kaika suvõülikoolin (10.–12. põimukuul) Kaika külan Antsla vallan. Võitja nii bakalaurõusõ- ku magistritöie hulgast saava rahalidsõ preemiä 200 €. Ku om põhjust, sõs võidas vällä anda ka eripreemjit.

Teedüs: Kuuba Rainer, tel 5645 1444, e-post wi@wi.ee.

UL

Võro keele ja kultuuriga köüdet üliopilastöie võigõlus2017-11-21T14:32:51+02:00

Võrol tulõ vabaütisüisi mess

Pühäpäävä, 26. märdikuul kell 11 tulõ Võrol Kandlõ kultuurimajan vabaütisüisi mess, kon arotõdas ello päält haldusreformi. Arotusõ teema om «Vahtsõ valla veretsõõr», juttu vidä tunnõt telemiis Vaino Urmas.

Märgitäs, kuis tetä nii, et elo lännü edesi egän valla veeren, ja midä saanu vabaütisüse tuu jaos är tetä.

Päält arotamisõ saava paigapäälidse MTÜ ka ummi tegemiisi tutvusta.

UL

Võrol tulõ vabaütisüisi mess2017-11-21T14:31:57+02:00

Põlvan tulõ Hurda ja rahvaharidusõ päiv

Põlva rahvaharidusõ selts saa 110 aastakka vanas. Tuu tähistämises kõrraldõdas 6. joulukuul kõnnõpäiv, kon kõnõldas Hurda Jakobist, Põlva kandist ja rahvaharidusõ seldsist.

Võro keele uurja Kalla Urmas kõnõlõs Hurda Jakobi kodokülä keelest ja keelejuhtõst. Kirändüseuurja Allasõ Tiia võtt jutus Põlva kandi lõhna, Eesti kultuuriseltse ütisüse auesimiis Haameri Valter kõnõlõs tuust, midä tähendäs Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts timä jaos.

Kõnnõpäiv peetäs Põlva kultuurikeskusõ salongin, alostus om kell 13.

UL

Põlvan tulõ Hurda ja rahvaharidusõ päiv2017-11-21T14:31:24+02:00

Midä parhilla Uma Pido tii pääl tetä saa

Võrokõisi suur laulu- ja rahvapido Uma Pido ei tähendä õnnõ ütte pidopäivä, a tuu om tegemiisi täüs tii pidoni. Parhillaki saava laulja ja muu huvilidsõ üten lüvvä mitmõn pidoga köüdetün ettevõtmisõn.

Käü kirjapandminõ kavõrivõigõlusõlõ

Järgmädse aastaga urbõkuun tulõ Võrol maailma kõgõ edimäne mõõduvõtminõ kõgõ parõmba võrokeelidse kavõri löüdmises.

Kirjapanõk võistlusõlõ käü ja oodõdu omma nii tunnõtus laulõdu tüütlüse, vahtsõnõ looming ku ka tõlkõ, tõlgõndusõ; noorõ ja vana, tuntu ja tundmalda bändi ja kuunsaisu. 15. urbõkuul 2018 tulõ Võrol võrokeelitside kavõridõ võikikontsõrt «Uma kavvõr – võro pavvõr». Kõrraldaja uutva kõgõpäält Eesti luujidõ loomingu pääle tettüid kavõrit, miä omma võro keelen.

Ossavõtmissuuvõ esitämise tähtaig om 15. vahtsõaastakuu 2018. Lisateedüs ja võistlusõ osavõtmisõ kõrd: umapido.ee ja Laube Kadri, kadriglaube@gmail.com, tel 511 7348.

Viil mõni päiv saa kuurõ kirja panda

Koori, kiä tahtva Umal Pidol üles astu, saava hinnäst kirja panda kooni 1. joulukuuni 2017.

Pidolõ oodõtas laulma mudilaisi-, latsi-, poiskõisi-, naisi-, miihi- ja segäkuurõ kimmäle Lõuna-Eesti maakundõst, kon köüdüs võro keele ni kultuuriga olõman. Oodõdu omma ka kõik koori, kiä laulu är opva ja võro keelest ja meelest üten lõunaeestläisigä rõõmu tahtva tunda.

Kuurõ kirjapandmisõ kotsilõ saa täpsembät teedüst pido projektijuhi Tigasõ Merikese käest, merike.tigas@wi.ee, tel 5691 6280

Mehe mõtsast ja naasõ nurmõst

Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla naasõ ja mehe, kiä parla kongi koorin ei laula, a tahtva Umal Pidol naisi- vai miihikoorilaulõ laulda.

Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii küläst ku liinast! Kuun opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu ja naisi-miihi osa ütiskuurõ laulõn. Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte nõudmisõs) om egäsugunõ varatsõmp koorilaulukogõmus.

Matkasari lätt edesi

Täämbädses om Uma Pido matkasar’an «Määne om seo maa? Kaemi perrä» läbi käütü kolm matka.

Matkaman om käünü küländ suur hulk huviliidsi, egä kõrd om üten löönü päält saa matkalidsõ.

Timahava om iin viil üts matk, 2. joulukuu pääväl kell 11 Põlva kihlkunnan Taivaskua kandin. Tulõvaasta om plaanin pitä viil viis matka.

Kõigi Uma Pido tegemiisi kotsilõ saa teedüst Uma Pido kodolehe vai Mol’ovihu (FB) lehe päält.

Rahmani Jan

Midä parhilla Uma Pido tii pääl tetä saa2017-11-21T14:27:57+02:00

Lõõtspill ummi kässiga

Minevä nätäl sai Võromaa kutsõhariduskeskusõn joba tõist kõrda kokko 15 huvilist, kiä tegevä hindäle lõõtspilli. Kursus om ütessä kuud pikk ja hulga tüüd tulõ osaliidsil tetä uman koton. Kõrra kuun saias kolmõs pääväs kokko ja oppaja Tartese Heino ja Pumbo Taavi näütäse ette, midä tetä tulõ.

«Aasta alostusõn, ku mi kõrraldimi lõõtspilli mängmise kursusõ, tull’ sinnä ka noid, kel pilli ei olõ. Säält saimiki mõttõ tetä üts pilli tegemise kursus,» seletäs projekti vidäjä Teppo Priidu. Mõtõ sai projektis ja ku kursus vällä kuulutõdi, oll’ huviliidsi inämb, ku kõrraga võtta sai.

«Kokkutulnuid om viistõist, a tahtjit oll’ üle katõkümne. Mi saimi projektilõ raha Leaderi projektist, seo aasta saimi võtta viistõist inemist. Tulõva aasta rehekuun alostas tõnõ kursus ja sinnä saami ka 15 inemist võtta,» trüüst Teppo Priidu noid, kiä seokõrd pilli tegemä es päse.

Kursusõl tetäs hindäle Teppo tüüpi lõõtspill algusõst lõpuni valmis. Osaliidsi om tulnu esi paigust: Võro, Põlva, Tarto ja Valga maakunnast, kavvõmba osalidsõ esiki Harjumaalt ja Pärnust.

«Mi plaan om pruuvi koolita säändsit mehi-naisi, kes ka edespite pille tegevä, mitte õnnõ hindäle,» kõnõlõs Teppo Priidu.

Võinu viil kavvõmb oppi

Üts kursusõlõ tulnu om Raistõ kandi pillimiis Leisi Taivo. Tä seletäs, et kursus om kodo lähkül ja tä tahtsõ täpsembäle teedä, määndsist jupõst pill kuun sais. Inne om pillimiis kül pilli puhastanu, a ehitänü ei olõ.

Seo kursusõ man om küländ hulga kodotüüd. Leisi Taivo seletäs, et tä tege koton ka pilli tegemise tüüriistu. Sis vast tege kunagi viil mõnõ pilli.

Oppaja omma kursusõl hää as’atundja, kitt Leisi Taivo. A timä meelest võinu kursus viil pikemb olla. «Vanastõ Teppo Augusti man opsõ opipoiss kolm aastakka, nüüt tetäs kursus vähemb ku aastaga,» tiid Leisi Taivo. A muidoki tulõ rehkendä tuuga, et täämbädsel aol omma ka tüüriista parõmba, nii saagi kipõmbalõ pilli valmis.

Pill ei olõ otav lõbu

Kuigi pillimeistrit om ütsjago mano tulnu, ei olõ pilli ostminõ otav. Teppo Priidu tiid kõnõlda, et Teppo tüüpi vahtsõnõ lõõtspill mass 3500–4500 eurot.

Ka seo kursus ei olõ osaliidsilõ rahalda: egä osalinõ piät masma 1100 eurot, miä kulus matõrjali pääle. Projektirahaga mastas oppajilõ palk ja ruumi renti.

«Lõõtspill es olõ otav ka vanastõ. Teppo Augusti pill massõ 80 ruublit. Tuu oll’ nelä hariligu hobõsõ vai üte kõrraligu traavli hind,» kõnõlõs Teppo Priidu.

Rahmani Jan


Oppaja Tartese Heino oppas huviliidsilõ Teppo-tüüpi lõõdsapilli tegemist. Rahmani Jani pilt

Lõõtspill ummi kässiga2017-11-21T14:25:04+02:00