Kitetü olku valimisõ!

Inne valimiisi tetäs kipõstõ kehväste olnuid asjo kõrda.

Olnu valiimisi inämb, saanu vast kõik murrõ är klaaritus.

Valimisõ omma umbõ hää.

Ei usu joht, et päält noid vai tõisi valimiisi elo kõrraga parõmbas vai kehvembäs lätt. Tuu iist inne valimiisi om nätä, kuis tegeläse, kes «pumba man» istva, tegevä kõik, et perän kõnõlda: «Näet, mis mi kõik olõ är tennü! Ku tahati, et nii edesi lätt, sis ankõ uma helü meile!»

Kõnõldas, et üle Eesti käävä suurõ teie ja maio ehitüse. Ma tuust suurt ei tiiä, liigu õnnõ Võron ja Tarton. Ja naidõ katõ liina vaiht, bussiga. Teno Tarto-Põlva tii remondilõ olõ saanu sõita kolmõ tiid pite: 1) harilik Tarto-Põlva-Võro tii, 2) jupp vanna postitiid Liiva kõrdsi mant Karilatsi, säält läbi Kuurvere Põlvalõ ja edesi, 3) Tartu-Sabõrna-Põlva-Võro.

Postitii om ülepää mu lemmiktii ja säält kaolt Võrolõ saa õnnõ kõrra päävän, säändsel aol, miä mullõ ei passi. Sabõrna-Põlva vaiht olõ ma elon inne vast õnnõ kõrra sõitnu. Maru huvitav om aknõst vällä kaia. Kõik teno valimiisilõ. Harilikku Tarto-Põlva tiid sõit kah maru tassa, buss sais mitmõ kotussõ pääl, saa nii Võromaad ku Kamja kihlkunda nätä. Teno valimiisilõ!

Kitetü olku valimisõ!

Jovva Võro bussijaama, sääl om jalamiihil üts tsiht, kost hariligult kuiva jalaga üle ei päse – ku tahat bussiplatsi päält õkva Korõli silla mano vana Tarto tii pääle saia. No om nätä, et sääl asi edesi liigus, peris õkva ei saa, a inämb suurt tsõõri piä-i kah ette võtma.

Kitetü olku valimisõ!

Hää külh, jõudsõ Tartolt Võrolõ ja no ma kõnõlõgi tuust, mille peräst ma olõ tahtnu jo mitu kõrda liinavalitsustõ vai ajalehele vai kellele kirota (a laiskus om must kõvõmb tegeläne). Ja õnnõ teno valimiisilõ ma no ei õiõnda, a KITÄ.

Kitetü olku valimisõ!

Ku tuu Petseri uulidsa pikendüs tetti Kapstamäe ala kaubamaja mano, jummal tiid mitu aastakka tagasi, sis kaivõti üles Kapstamäe alomanõ viir, perv nii järsus, nii et mäest allaminek ja ülestulõk oll’ paras vast BMX-rattamiihile, a mitte vannulõ inemiisile, kiä Kapstamäelt puuti käüvä. Jah, määnegi käsipuu panti kah, a erosiuun sei maa mõlõmbalt puult tuud är, nii et käsipuuni kuigi es päse, süvvä kraavi olli vaihõl. Mu uma vanõmba omma sääl aastit roninu, olõ sääl esi jumala võõrit vannu inemiisi avitanu. Olõ nännü, ku sääl omma noorõki inemise persile sadanu. Ja no om tuu jama läbi. Kõik teno valimiisilõ.

Kitetü olku valimisõ!

P.S. Valima ma muiduki lää, ei tiiä viil, kedä. Ja ma vali Tarton, nii et minnu periselt nuu Võro liina ja Võromaa ehitüse ja arõndusõ nigunii suurt ei mõota.

A. I have a dream.

Talvõl võinu tulla viil määndsegi väiku valimisõ. Ku sinnä Kapstamäe nõlva pääle pandas liivatönn, sis ma vast kirotanu hinnäst Võro liina sisse ja lännü valima tönnipandja partei puult. Selle et tuu nüüt maaha pant kiviparkett lätt kõvastrambidu lumõga maru nilbõs ja kõik vana jandal lätt edesi.

Sis viil. Istmise penke piässi mano tegemä, vähembält marsruudil Kapstamägi-keskliin.

Säändsit marsruutõ om Võro liinan nigunii viil, a ma kõnõlõ õnnõ tuust, kon ma uma silmäga olõ nännü, et vana inemine piät vahepääl puud kallistama, et päält tuud sada miitret edesi kõndi joudnu.

Selgele omma mu Kapstamäe jm hädä õnnõ tükükene suurõ Võro liina as’ost. A parhilla ma näegi egäl puul massinit ja ehitüsmiihi. Ergo – olnu inämb valiimisi, saanu kõigi tõisi murrõ kah är klaaritus.

Kitetü olku valimisõ!


Valpri Valdo,
rahvaluulõ kogoja

Kitetü olku valimisõ!2017-10-10T13:23:42+03:00

Meistre omma iks meistre

Minevä nädäli lõpun olnul oppajidõ pääväl jäi kõrvu, kuis kõnõldi, et vanast nimmati koolioppajat kuulmeistres. Tuu tähendäs, et meisres piät inemine tüüga saama, olõma innemb sell ja opipoiss.

Jumala õigõ jutt. Koolin saa lats uma elotsihi, om tähtsä, et nuu, kiä noorõlõ inemisele tuu kätte juhatasõ, omma uma ala meistre. Omma uma tüü häste selges opnu ja tegevä tuud hää meelega. Nii et meistretüü koolin om esieränis tähtsä.

A kõik muu tüü nõudva kah meistriid. Noid, kiä mõistva midägi kättesaadu tüüga pääle naada ja tuud häste tetä. Om valimiisi aig ja mõnikõrd paistus, et poliitikalõ vai volikokko või egäüts saia, huulmada tuust, kas tä mõist sääl midägi tetä. A tuu om niisama tüü, miä kah mõotas suurt hulka rahvast. Nii et hinnäst esindämä tasus iks valli inemine, kiä saa volikogo tüüst arvo, om tuu pääle meistre.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Meistre omma iks meistre2017-10-10T13:20:01+03:00

Vahtsõnõ tulõja tege Võromaa süüke

Minevä nätäl peeti üle Eesti ettevõtlusnädälit, vällä hõigati ka aasta ettevõtja. Võro maakunnan sai aasta kõrdalännüs alostajas OÜ Võrumaa Maitsed, miä pakk võroperäst süüki.

«Meid and’ nominendis üles Võromaa tüütukassa. Säälse inemise omma mi ettevõttõ luumisõ ja edimäidsi sammõ man olnu,» selet’ ettevõttõ üts umanik Karu Kadri.

OÜ Võrumaa Maitsed tege süvvä. Ku vajja, tuldas söögiga paiga pääle (catering), tarõhuuaol peetäs Võrol Kandlõ tiatripuhvetit. «Piämi parõmbas paiklikku tuurainõt ja kasvõ; piämi tähtsäs ummi juuri, tüvve ja lehti,» selet’ Karu Kadri.

UL

Vahtsõnõ tulõja tege Võromaa süüke2017-10-10T13:17:39+03:00

Joostas ja kõnnitas Lattiku rato pääl

19. rehekuul joostas ja kõnnitas jälki Lattiku Jaani rato pite. Nigu joba kombõs saanu, tetäs timahavagi läbi juuskminõ ja kõndminõ Lattiku sünnükotussõst Mägistel Lüllemäe vana kerigu mano. Tuu om tii, minkast Lattiku Jaan om kirotanu uma kuulsa luu «Tiijuht», kon juhataja poiss mõist kõnõlda kõigist pinnest, kiä tii pääl vasta võiva tulla.

Noid pinne joonisti Lüllemäe kandi latsõ ka timahava üles, pia naatas joonistuskonkursilõ jõudnuid töid hindama.

UL

Joostas ja kõnnitas Lattiku rato pääl2017-10-10T13:17:14+03:00

Kalkuna Mari astus üles üten saami räppariga

Timahavaidsi hõimupäivi kavan astus üles üts põnnõv duo: lava pääl saava kokko võrokõsõst folklaulja Kalkuna Mari ja saami räppar Ailu Valle. Kokko pandas kõlama võrokeeline regilaul ja põh’asaamikeeline räpp. Laulja omma seo suvi kõrra varrampa kah kuun üles astnu.

Kontsõrti saa kullõlda 20. rehekuul Tarton ja 21. rehekuul Tal’nan. Teedüst kontsõrdi ja hõimupäivi kotsilõ saa fennougria.ee päält.

UL

Kalkuna Mari astus üles üten saami räppariga2017-10-10T13:16:51+03:00

Pääle naas’ kuurõ kirjapandminõ V Umalõ Pidolõ

Viiendä Uma Pido noodivihk om valmis saanu ja pääle nakkas kuurõ kirjapandminõ pidolõ. Hinnäst saa kirja panda kooni 1. joulukuuni 2017.

Pidolõ oodõtas laulma mudilaisi-, latsi-, poiskõisi-, naisi-, miihi- ja segäkuurõ Lõuna-Eesti maakundõst, kon köüdüs võro keele ni kultuuriga olõman. Oodõdu omma ka kõik koori, kiä laulu är opva ni võro keelest ja meelest üten lõunaeestläisigä rõõmu tahtva tunda.

Egä koori kirjapandmisõs tulõ internetin täütä kirjapandmisleht Uma Pido kodolehe umapido.ee pääl.

Õkva valmis saanu lauluvihun omma seen pidol laulõtava laulu üten nuutõga. Kuurõlõ, kon latsõ laulva, mass pido noodivihk 3 eurot, suuri inemiisi kuurõlõ 5 eurot. Koorijuhi saava uma vihu ilma rahalda. Ku kuur taht viil otsusta, kas tulla pidolõ vai mitte, om võimalik koorijuhi vihk kaemisõs saia.

Noodivihkõ saa:

● Võro instituudist. Tulõ Tigasõ Merikesele ette kõlista 5691 6280.
● Põlva maavalitsusõst. Tulõ Põvvatu Heljele ette kõlista 5256 218.
● Tarto maavalitsusõst. Tulõ Halliku Astridilõ ette kõlista 5649 1696.
● Postiga. Noodivihkõ hinnalõ lätt mano saatmisõ kulu.

Viies Uma Pido tulõ 2. juunil 2018 Võro Kubijal ja om võrokõisi kingitüs 100 aastaga vanotsõlõ Eesti Vabariigilõ. Samal aol tähüstedäs ka võrokõisi Uma Pido väikut juubõlit. Pido om seokõrd pühendet Võromaa vanavanõmbilõ. Seokõrd valisi rahvas pido laulu vällä avaligul internetihääletüsel Ütenkuun ummi lemmiklaulõ hõisatõn tähistämi nii Eesti Vabariigi suurt ku Uma Pido väikut juubõlit.

UL

Pääle naas’ kuurõ kirjapandminõ V Umalõ Pidolõ2017-10-10T13:16:10+03:00

Urvastõ kerikun tetti valla näütüs viläpindrist

Timahava keväjä üle Eesti maha külvet saa teräviläpindre tegemiisist om valmis saanu näütüs, midä minevä pühäpäävä Urvastõ kerikun edimäst kõrda näüdäti.

Tahvlidõ pääl om ligi 50 pilti siimnide jagamisõst, külbmisest, vilä kasumisõst ja koristusõst. Man omma ka selgitüse, kon saa pikembält lukõ viie terävilä ja kolmõ kõdravilä sordi kotsilõ. Näüdüspindride pääl kasvatõdi säändsit sortõ: kesvä «Maali» ja «Ann», kaara «Kalle», suvõnissu «Voore» ja «Hiie», põldhernest «Kirke» ja «Mehis» ja põldupa «Jõgeva».

Algatusõ «100 teräviläpinnärd» iistvõtja om agronuum Laiapea Heino. Timä üleskutsmisõ pääle tull’ kipõstõ 100 huvilist, kiä keväjä vilä kasuma panni. Laiapea Heino pidä uma algatusõ man kõgõ tähtsämbäs tuud, et niimuudu saava inemise tarkust viljust ja vilju kasvatamisõst. No and tarkust edesi ka algatusõst tett näütüs. «Teno kujondajalõ õnnõstu näütüs kinäste,» om Laiapea Heino rahul.

Urvastõ küläde seldsi iistvidämisel valmis saanu näütüse kujond’ kunstnik Margna Epp.

Täämbädses om näütüs joba Urvastõst lännü, tä rändäs Eestit pite, päämidselt kuulõn ja latsiaidun. Näütüse telmise soovist saa teedä anda meiliaadrõsi heinoprei@gmail.com pääle.

Rahmani Jan


Näütüse vallategemine: agronuum Laiapea Heino seletäs huviliidsilõ, midä tahvlidõ pääl nätä saa. Rahmani Jani pilt

Urvastõ kerikun tetti valla näütüs viläpindrist2017-10-10T13:06:19+03:00

Taivauurja saava kokko

Seo nädälivaih saava Munamäe all Vaskna turismitalon kokko umas lõbus tähetiidüst uurva inemise. Peetäs hobiastronoomia süküspäivi.

Süküspäivi üts kõrraldaja, Rõugõ üüpildimiis Margi Martin seletäs, et kokko tulõva nuu, kiä omma huvitõdu, mis üüse taivan sünnüs. «Paiga pääle tulõva ka peris tiidüsmehe, kelle käest saa täpsembäle taiva kotsilõ uuri,» kõnõlõs Margi Martin.

Süküspäivil plaanitas taivatoro pistü panda ja kaia, midä nätä om. «Ja mitte õnnõ üüse, päivä kah. Omma olõman eräle taivatoro, minka saa päivä taivast kaia nii, et silmäle haigõt ei tii,» seletäs Margi Martin.

Üts põnõvampi tegemiisi om tüütarõ, kon päävä aigu kaias üütaivast. «Pruugitas taivatorro, mis om tõsõl puul maakerrä. Üle interneti kaias, midä Austraalia taivan nätä om,» kõnõlõs Margi Martin.

A miä saa, ku pilve taivan omma? «Loodami, et ei olõ pilven, kuigi meil ilm om nigu om. A esiki ku midägi ei näe, omma meil põnõva ettekandõ ja loengu. Ja ma arva, et Austraalian õks om hää ilm,» jääs Margi Martin luutusrikkas.

Eesti astronoomia selts om väega pikkä aigu suvist kokkotulõkit tennü, no tetäs kokkosaamiisi ka keväjä ja sügüse. Seo kõrd saias kokko Võromaal.

«Astronoomi tahtva, et mi olõs nii lõuna puul, ku saa, selle et lõuna puul om parõmb kaia, mis taivan om, om pümmemb. Siin Võromaal mõtsu vahel om viil esieränis pümme,» lugõ Margi Martin üles seo paiga hää küle.

Täpsembät süküspäivi kavva saa kaia internetist kodolehe astronoomia.ee päält.

Rahmani Jan


Margi Martini pilt

Taivauurja saava kokko2017-10-10T13:04:29+03:00