Godinši Guntars: lätläse rõõmustasõ, et saava eesti kirändüst lukõ

Läti luulõtaja ja tõlkja Godinši Guntars om eesti keelest läti kiilde ümbre pandnu suurõ hulga eesti kirändüst. Parhilla tõlk tä läti kiilde rahvuseepost «Kalõvipoig». Päält ümbrepandmisõ taht tä kokko säädi raamatit ummist luulõtuisist. Umast elost ja tegemiisist kõnõl’ tä tsipakõsõ Umalõ Lehele Kaika suvõülikoolin Kornetin.

Kuis sul tekkü huvi eesti keele ja kirändüse vasta?

Ma olli rokkar ja muusik. Mu pill oll’ trompet. Keskkoolin tekkü mul äkki huvi oppi är mõni musikaalnõ kiil. Kõgõpäält löüdse Indoneesiä malai keelen raamatit, naksi tuud kiilt opma. A sis mõtli, et kellega ma tuud kõnõlõ. Sis nakas’ mullõ miildümä eesti kiil, kuigi sääl Jēkabpilsi takan, kon ma sündü ja kasvi, ei olõ üttegi eestläst. Naksi opma eesti kiilt ja ku olli joba luulõtaja, tahtsõ kõrraga ka tõlkma naada. Mullõ miildü väega Kaplinski Jaani luulõ ja ma naksi tuud ümbre pandma.

Kas eesti keele opminõ oll’ alostusõn rassõ?

Muidogi rassõ. A ma olõ keeletiidläne ja opsõ ka ülikoolin. Mullõ miildüs tetä asju uma süstemi perrä. Väega pall’o loi ja panni ümbre sõnaraamadu abiga, perän tüüti Läti saatkunnan Tal’nan, puultõist aastakka olli kultuuriatašee. Inne olli olnu aokiränik ja kiränigõ liidun tüül.

Ja midä sa parhilla tiit?

Parhilla ma lihtsäle tõlgi. Mul om ka üts saadõ raadion, katõkõnõ. Kutsu sinnä, kedä taha. Suumlaisiga kuun om mul projekt «Luulõsõit». Sis ma oppa viil läti kiilt noilõ eestläisile, kiä tüütäse Riian laivu pääl Isabella ja Romantika.

Midä olõt tõlknu?

50 raamatut kokko, inämbüs eesti keelest, mõni ka soomõ keelest. Kaplinski, Alliksaar, Laaban, Kareva, Õnnepalu, Traat, Runnel, Kivirähk, Contra ja nuuri kah.

Kuis luulõt tõlki?

Mullõ om egä autor salahus. Ma mõtlõ egä autori kotsilõ, kuis ma tedä tõlgi. Mis sõna, mis stiil, mis poeetika. Tuu ei tähendä, et ma sõna-sõnalt tõlgi, egä kiränigu jaos tüütä ma vällä uma kõrra: kuis tõlki Krulli Hassot, kuis Contrat jne. Contraga om meil näütüses improvisatsioon – ei saa tõlki täpsähe. Sääl om pall’o keelemängõ, noid õkva läti kiilde panda ei saa. Ja sis mi kõnõlõmi timäga säändse kotussõ läbi.

Midä tõlkminõ sullõ and?

Egä autor and midägi ja egä autor ka võtt midägi – mu aigu. Ma mõtli, et ma esi kiroti nii ammu midägi, tahas ka ummi luulõtuisi vällä anda. A tõlkminõ om huvitav, ja ma olõ väega rõõmsa, et olõ saanu tõlki. Ma saa arvo, et ka lätläse omma rõõmsa, et ma tõlgi. Olõ pall’o preemjit saanu ummi tõlkmiisi iist.

Kas läti kirändüst eesti kiilde kah tõlgitas?

Paar aastakka tagasi oll’ väega kehv olokõrd, a teno Viitoli Livialõ ja Contralõ om asi parõmbas lännü. Contra mõist väega häste ümbre panda. Mi tüütimi kuun ja tä arõnõs kipõstõ. Timä keeletunnõ om väega hää ja tä luulõtas joba ka läti keeli. Ma arva, et seo olokõrd vast muutus pia ja eestläse saava kah inämb läti kirändüsest teedä.

Määne om täämbäne läti kirändüs?

Meil om väega põnnõv luulõ. Ku võrdlõmi eesti ja läti kirändüst, sis Eestin om ka proosa tukõv: Kross, Mihkelson jne. Ka Lätin omma mõnõ romaani, midä olõs vajja eesti kiilde panda, a naid om veidü.

Mis omma läti kirändüsen teema?

Meil oll’ sääne aoluusari. Umbõs kümme jutukiränikku kirotiva esi aost romaanõ. Kirotõdas ka rokkmuusikast ja muust säändsest.

Eestin omma tähtsämbä kirändüsteosõ saanu rahvaluulõst tukõ. Kuis Lätin tuuga om?

Meil säänest asja ei olõ, nigu Kivirähk om tennü «Rehepapi» ja «Ussisõnnu» raamatun. Vai nigu tege Hasso Krull. Ma arva, et eestläse omma saanu arvo, et mütoloogia om hää läte, kost midägi võtta. Ja mitte õnne eesti mütoloogia, a kõik soomõ-ugri mütoloogia. Tuu, midä Kivirähk ja Krull tegevä, om väega suur uurmistüü kah, meil säänest ei tetä. A seo om hää võimalus ammuta midägi rahvaluulõst, nigu etnofuturism tege. Ma iks kirota tuust Lätin ja püvvä tutvusta.

Ku sa putut kokko võro keelega, kõnõlõt näütüses Contraga, sis kas saat taast keelest arvo?

Jah, ma saa iks inämb ja inämb arvo. Kõnõlda viil ei julgu. Vanastõ, ma mäletä, Contra kõnõl’ midägi, ma es saa arvo, a parhilla tõlksõ Lutsi muinasjuttõ ja tuu om avitanu nii pall’o, et täämbä tan Kaika suvõülikoolin sai ma kõgõst jutust arvo.

Sa tõlgit «Kalõvipoiga» läti kiilde. Ku kavvõn olõt?

Mul om valmis säidse luku. A iks viil piä midägi läbi kaema, sis tulõ viil kommõntaari kirota. Taha, et «Kalõvipoig» kõlanu nigu eesti, mitte nigu läti rahvalaul. Seo ei olõ lihtsä tüü. Ei taha väega kiirusta, a aasta peräst riigi sünnüpääväs piäs «Kalõvipoig» Lätin ilmunu olõma. Vällä and seod hää kunstikirästüs, mi pruugimi Raua Kristjani joonistuisi.

Midä tiid lätläne eesti kirändüsest?

Väega pall’o. Teno Grīnberga Maimalõ, mullõ ja mõnõlõ viil om suur jago eesti kirändüst läti keelen olõman. Lätin teedäs ja loetas pall’o eesti kirändüst. Meil ei olõ hindäl säändsit latsiraamatit, nigu näütüses Kivirähk kirotas, a naa omma läti keelen teno ümbrepandmisõlõ olõman. Ja põnõva luulõtaja nigu Laaban vai Rummo. Nuuri kiränikkõ om kah pall’o tõlgitu.

Küsse Rahmani Jan


Godinši Guntars. Rahmani Jani pilt

Godinši Guntars: lätläse rõõmustasõ, et saava eesti kirändüst lukõ2017-08-15T16:19:19+03:00

Osa ütest seltskunnast

Kiränikul ei olõ tüükaaslaisi, õnnõs ka ülembät. A ku trehvät mõnõ

hää seltskunna sisse, saat tundõ, et olõt iks minkagi man osalinõ

Seo, et ma olõ kiränik, om köüdet Eestiga, ja õkva Võromaaga.

Ku naksi kunagi soomõ kiilt opma, pidi ka eesti kiilt opma ja sis ma tulli Tartulõ. Mõnõ aasta peräst sai tutvas nuuri Lõuna-Eesti luulõtajidõga. Ja sis ma sai arvu, et luulõtuisi või tetä ka uman kodokeelen. Tõlksõ võro kiränigõ luulõtuisi ja naksi sis ka esi kirotama uman edeläsoomõ keelen.

Kirota uman keelen tuuperäst, et kõik tõõsõki luulõtaja kirotasõ uman keelen. Ma ei tiiä üttegi, kiä olõs hää kirotaja, a ei kirota imäkeelen. Seo om latsõpõlvõkiil, ma mõtlõ seon keelen ja piä muidogi seon keelen luulõtama.

Kiil om luulõtamisõ man väega tähtsä. Ku ma olli kolm päivä Kaika suvõülikoolin, kulssi sääl nellä erinevät kiilt. Ütest ma saa häste arvu, eesti kiil. Tõõnõ, minkast ma saa inämb-vähämb arvu, võro kiil. Sis viil läti kiil, millest ma saa kümme sõnna arvu. Ja vinne kiil, millest ma ei saa sukugi arvu. Umma kiilt es kuulõ kolm päivä sõnnagi. Sääne asi tege midägi pääga ja seo muut ka umma kiilt veidükese. Ma tiiä, et ku lää tagasi Suumõ, om mul vahtsit sõnnu päähä tulnu, lihtsäle vahtsit sõnnu ja vahtsit ütlemiisi. Seo om nigu akõn umma kiilde eesti keele ja tõisi kiili kaudu. Nii et säändse kokkosaamisõ omma väega tähtsä tuujaos, et uma luulõkiil arõnu, et ma es tarvitanu õnnõ noid sõnnu ja mõttit, miä mul tulõva uma külätii pääl päähä. Niimuudu saa ma kirota laembalt ja hindälegi üllätüsligult.

Luulõtuisi tõlkminõ and kirotajalõ kimmüst

Mu luulõtuisi om lisas umalõ keelele vällä ant võro, läti ja bulgaaria keelen. Et luulõtuisi tõlgitu, tuujaos piät inemiisiga läbi käüma. Ku mul oll’ Soomõn tett kolm raamatut, sis Godinši Guntars kutsõ minno luulõsõidulõ ja naas’ tõlkma mu luulõtuisi läti kiilde. Lätläisile miildü mu luulõtusõ: sai üte preemiä ja minno kutsuti elämä Lääne-Lätti, kiränigõ majja. Üts bulgaarlanõ kullõl’ sääl mi tõlkmist, sis tä pand’ luulõtusõ «Lehm ja kõiv» bulgaaria kiilde ja pand tuu Mol’ovihku üles. Säält lugi üts kirästäjä ja tahtsõ, et mu luulõtusõ tõlgitu ka bulgaaria kiilde. Ja nii läts’ki: lätsi Bulgaarialõ turneele ja raamat sai kah valmis.

Tuu, et tõlgitas, and mano hindäkimmüst. Soomõn pandas mõnikõrd minno murdõluulõtajidõ kasti. A ma arva, et kirota elost ja inemiisist, ei kirota õnnõ murdõn. Tuu, et ma kirota murdõkeelen, ei olõ päämine. Seo, et mu luulõtuisi saa ka tõisihe kiilihe ümbre panda, inemise võtva naid häste vasta ja saava säält tuud sissu, and mullõ kimmüst, et nain om midägi. Ummi luulõtuisiga edüstä ma umma rahvast, suumlaisi ja ka edeläsuumlaisi. Kõgõ inämb muidogi esihinnäst. A ma olõ ka väiku Soomõ lipp maailman, ku ma ummi luulõtuisi sinnä vii.

Võro kultuuri sõbra

Kaika suvõülikoolin Kornetin oll’ rahvas egäsugumadsõst kultuurist huvitõt, ja egäsugumadsõ inemise olli sääl: oll’ külämiihi, professoriid ja eläjätohtri. Ja latsõ ja vana inemise. Seo, et nä saiva vahtsit tiidmiisi umast kultuurist ja ka tõisist kultuurõst, om väega hää, nä veevä sõnna edesi.

Kuigi ma olli sääl õnnõ kullõja, sai siski lukõ ka paar umma luulõtust. A viil tähtsämb om, et ma sai tutvas inemiisiga. Ku ma kunagi tahas näütüses maliena murdõlõ ummi luulõtuisi saia, sis olõs lihtsämb, omma tutva olõman.

Kaika suvõülikoolin oll’ mul hää miil tuust, et ma es olõ sääl ku suumlanõ. Ja tõõsõ es olõ kah uma rahva edüstäjä, olli lihtsäle võro kultuuri sõbra. Et ma olõ kiränik ja mul ei olõ tüükotust, ei olõ mul ka tüükaaslaisi ja ei olõ ka (õnnõs) juhatajat, sis no oll’ sääne tunnõ, et ma olõ määndsengi miiskunnan. Üts osa seltskunnast, mille nimi om võro kultuuri sõbra.


Laaksoneni Heli,
Soomõ kiränik,
võro kultuuri sõbõr

Osa ütest seltskunnast2017-08-15T16:16:11+03:00

Torm

Õdak, ku pikne mürist’, sõidi läbi Võromaa
välgu leivä, a torm
es olõ viil periselt jõudnu
näütämä umma väke
taplõma puiõ, telke, batuutõ
ja kõgõ inämb elektritraatõga.

Muidogi tä tull’. Tapõl’ veidükese
a sis mõtõl’ vist ümbre ja pagõsi är
Lätimaalõ, Vinnemaalõ, tiiäki ei kohe viil
kõrras käve viil «ümbre otsman»
sis lehvit’ hüvästejätüs veidükese välkõga
ja pagõsi periselt.

Kohe tä läts’, kas kodo?
Vast oll’ pressravva
tepslihe unõhtanu?


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Torm2017-08-15T16:12:30+03:00

Raamadukogo pakk kohvi ja viivist ei võta

Riidi, 18. põimukuul om Võromaa keskraamadukogo sünnüpäiv. Tuul pääväl pakk raamadukogo küläliisile kohvi.

Ka kavvõmbas kätte jäänü raamatidõ tagasituumisõ iist tuul pääväl viivist ei võeta.

UL

Raamadukogo pakk kohvi ja viivist ei võta2017-08-15T16:11:05+03:00

Saa avita kehvä kuulmisõga inemiisi

Võromaa kehvä kuulmisõga inemiisi ütistül (vaegkuuljate ühing) om plaan osta sääne aparaat, miä avitas kehvä kuulmisõga inemiisil suurõmbil üritüisil kõnõldust arvo saia. Aparaadi nimi om silmusvõimõndi ja tuu avitas kehvä kuulmisõga inemiisi paigun, kon ümbretsõõri om hariligust suurõmb larm, kon kõnõlõja om kavvõn vai ruum kajas vasta. Massin avitas kullõlda kuunolõkit, tiatritükke ja muud säänest.

Kehvä kuulmisõga inemiisi ütistü pallõs kõigil, kiä saava, aparaadi ostmisõ jaos rahha anda. Tuud saa tetä pangakonto pääle: MTÜ Võrumaa Vaegkuuljate Ühing, konto nr EE331010220017292011. Seletüste tulõs kirota «Silmusvõimendi».

Ütistü om tenolik ütskõik ku suurõ vai väiku toe iist.

UL

Saa avita kehvä kuulmisõga inemiisi2017-08-15T16:10:03+03:00

Valgan peetäs Harglõ pulma

Pühäpäävä, 20. põimukuul peetäs Valga liinan Harglõ kihlkunna kombidõ perrä maaha üts vanaaolinõ eesti pulm. Pruutpaar lätt paari periselt, a pido om avalik. Proovitas perrä tetä 19. aastagasaa pulmakombit.

Pulma peetäs keset Valga liina Säde pargin. Pidol saava kokko pruutpaari suguvõsa, liinarahvas, külälise lähembäst ja kavvõmbast, laulja ja tandsja. Pidoga üten om laat, kon müvväs käsitüüd ja talokraami.

Latsi jaos om pulma aol pargin latsiala, kon tetäs vanaaoliidsi mängõ, opatas käsitüüd ja saa hobõsõga sõita.

Pidolõ tulõjil pallõldas sälgä panda rahvarõiva vai midägi rahvalikku ummi rõividõ mano. Teedüst pido kotsilõ saa internetist: pulm.valgamuuseum.ee.

UL

Valgan peetäs Harglõ pulma2017-08-15T16:10:32+03:00

Karilatsin käve latsõ võro keele laagrin

Timahava suvõl oll’ Karilatsi muusõumin kolm latsi võro keele laagrit. Egä laagri lõpõti latsõ uma laagrin selges opitu näütemänguga.

«Tan oll’ väega pall’o näütlejit. Latsõ tegevä väega häste üten. Oll’ noid, kiä olli väikumba ja tagasihoitjamba, a mõnõ olli peris näütlejä,» selet’ muusõumi juht Roobi Reet.

A päält näütemängu opiti ka hulga muud. Laagrin tetti leibä ja võidu. Roobi Reet kitt’, et seo om õkva õigõ paik leevätegemise opmisõs, selle et muusõumin om vana rehetarõ, kon joba päält saa aastaga om leibä tettü.

Viil saiva latsõ paikkunnan ümbre kävvü ja luudust uuri. «Kävemi naabritalun, kon latsõ saiva tsirkõ ja eläjit kaia ja vibuga laskõ,» selet’ laagri vidäjä Luude Marge.

Kuis latsõ võro keelest arvo saava? Luude Marge jutu perrä piät mõnõ sõna tähendüst seletämä, muido või lats võlssi arvo saia. «Kõnõli muinasjuttu essütäjäst, a lats selet’ vanõmbilõ, et kõnõldi ässitäjäst,» tõi tä näüte.

Kokko käve seo suvi Karilatsin võro keele laagriin 60 last. Osaliidsi oll’ üle Eesti, a suurõmb jago iks Vanalt-Võromaalt.

Võro keele laagrit plaanitas Karilatsin tetä ka tulõva suvõ.

Rahmani Jan


Laagri lõpõtus: tsõõrin kaias laagrilipu allavõtmist. Rahmani Jani pilt

Karilatsin käve latsõ võro keele laagrin2017-08-15T16:08:47+03:00

Käärmanni mõtsavelepunkri tetti vahtsõst kõrda

Minevä nädäli lõpun tetti vahtsõst kõrda kuulsa mõtsavele Käärmanni Alfredi punkri. Punkri sai piaaigu valmis, luugi paikapandmisõs ja peris lõpõtamisõs kulus viil üts päiv tüüd.

Tuusama punkri Karula kihlkunnan Ähijärve lähkül Peräjärve mõtsan Põrguorun om kõrra joba vahtsõst üles ehitet, tuud tetti 1989. aastagal ja sis juhat’ punkri kõrdategemist vana mõtsaveli esi.

Seokõrd saiva ülesehitäjä oppust Käärmanni raamatust «Surmavaenlase vastu. Eesti lõunapiiri metsavenna mälestusi» ja osa ehitäjist olli ka punkri edimädse kõrdategemise man. Punkri kõrdategemist võti iist Asi Arvi ja Kama Kaido.

«Alostimi tuuga, et paar nädälit tagasi kävemi Kaidoga, kaibsõmi veidükese. Saimi kätte korsna, pliidiplaadi ja korsnajala ja alusplaadi,» kõnõl’ Asi Arvi.

Minevä nätäl kaivõti punkri vallalõ ja saadi nukaposti paika. Riidi saadi saina üles, puulpäävä panti katus pääle ja katussõ pääle sammõl kah. Saina aeti kah liivaga kinni. «Periselt taa jäi meil lõpõtamada, aig sai otsa. Tulõ viil liiv ja vihmatõkõ katussõlõ panda,» selet’ Asi Arvi.

Kokko käve punkrit vahtsõst üles ehitämän kümmekund huvilist. Kats miist noist olliva 1989. joba seod punkrit kõrda tennü. Kogõmus ja pilt oll’ olõman.

«Mu põhitüü oll’ sääl nukkõ kinnipandminõ traadiga ja korsnamulgu, aknõmulgu jm kinnipandminõ traadiga,» ütel’ Asi Arvi. Timä sõnnu perrä suurt oppamist sääl väega es olõ, egäüts tekk’ midägi, tüüd oll’ iks ütsjago. «Kõgõ suurõmb tüü oll’ mulgu vallakaibminõ, taa om mitu kõrda läbi kaivõt maa, taa hirmsalõ pudõnõs,» selet’ Asi.

Lisas punkri ehitämisele peeti pühäpäävä Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel ka ettekandõpäivä, kon kõnõldi juttõ ja mälehtüisi mõtsavellist ja kuulsast Käärmanni Alfredist.

Rahmani Jan


Mõtsavelepunkri vahtsõst ülesehitüs Peräjärve mõtsan. Pransu Hadese pilt

Käärmanni mõtsavelepunkri tetti vahtsõst kõrda2017-08-15T16:06:51+03:00

Põlva puul käü luuduspido

Seo nätäl käü Põlva maakunnan Ökofestival. Luuduslidsõ elolaadi huvilidsõ saava kokko joba 12. kõrd. Kõgõ suurõmb ettevõtminõ festivalil om perrepäiv, miä peetäs pühäpäävä, 20. põimukuul Karilatsin Põlva talorahvamuusõumi man. A tegemiisi om mujjal kah.

Ökofestivalli kõrraldas SA Põlvamaa Arõnduskeskus. Keskusõ juht Naruski Hegri selet’, et ku festivali alostusaastil tetti perrepäiv Põlva liinan, sis no om tuud peet jo mitu aastakka Karilatsin. «Talorahvamuusõumi alossäädüse käävä häste Ökofestivali mõttõga kokko. Olõmi küläliisi käest saanu teedüst, et Karilatsin om nii hää ja rahulik perrepäivä pitä,» selet’ tä.

A et egä aastak om kõrrast inämb huviliidsi, om ka murõ, kohe Karilatsin säänest hulka autit panda. «Karilatsin ei olõ suuri parkmisplatsõ, a ku ilm om hää, olõmi saanu auto panda ligembide hainamaiõ ja nurmi pääle, et külälise es pidänü väega kavvõst jalaga kõndma,» kõnõl’ Narusk.

Timahava om perrepääväle uuta viil inämb kodomaisõ kraamiga kauplõjit ku varrampa. Esieränis uhkõ omma kõrraldaja opitarri ja võistluisi üle. «Loodami hobõsidõ rakõndispordivõistluisil nätä riikevaihõlidsõ võistlusõ etetabõli 12. kotussõl olõvat kutsarit Raudsepä Ülarit ummi hobõsidõga,» ütel’ Naruski Hegri.

Hulk tarviliidsi opitarri

Päält laadu ja võistluisi saa kullõlda loengut latsõuutmisõst ja ligihüsest, oppi tasomist vana eesti kombõ perrä. Tüütarõn opitas vanno aknidõ kõrdategemist. Saa teedä ka tuud, midä tetä sis, ku lövvät hättäjäänü mõtsaeläjä. Opatas eelektriga ümbrekäümist, tulõtõdas miilde liikmissäädüisi ja seletedäs, kohe viiä vanno asjo ja asku.

Piledirahha ei küstä

Naruski Hegri sõnno perrä oodõtas Ökofestivalilõ kõiki, kiä pidävä tähtsäs luudusõ hoitmist, kodomaist kraami ja luudust hoitvat eloviit. Perrepäiv om küläliisile rahalda.

A määndse omma kõrraldajidõ edesidse plaani? «Ku jakkus häid tugõjit, sis loodami festivalli ka tulõva aasta pitä. Küläliisile proovimi ettevõtmisõ ka edespite rahalda hoita,» seletäs Narusk.

A seo nätäl om mujjalgi puul Põlva kandin Ökofestivali ütenlüüjide man hulga põnõvat kaia ja tetä. Saa matkada luudusõn, iloaia omma valla tett, peetäs kirbuturgu, opatas luudusliidsi värve pruukma, om autokino ja hulga muud. Ligembät teedüst tegemiisi kotsilõ saa kaia festivali kavast ecofest.ee lehe päält.

Rahmani Jan


Pilt ülemineväaastadsõst ijätüse tegemise opitarõst. Ka timahava saava huvilidsõ luudusõpido perrepääväl vahtsit tarkuisi oppi. Tammoja Kaisa pilt

Põlva puul käü luuduspido2017-08-15T16:03:43+03:00