Prangli Jaan: olõ uman vaimun osalidsõlt Eestin

Korneti miis Prangli Jaan (Jānis Prangels) tüütäs Vana-Laitsna vallamajan, om turismias’atundja. A inämbüisi tege Jaan giidi- ja tõlgitüüd. Pall’odõlõ eestläisile ja võrokõisilõ om Jaan tutva ku uma miis Lätimaal. Jaan om aastit eestläisile Lätit ja lätläisile Eestit näüdänü. Esieräline om tuu, et Jaan või lätikeelist juttu õkva võro kiilde ümbre panda ja vastapite kah. Säändsit inemiisi ilman pall’o ei olõ.

Kuis sa sait katõkeelitses inemises?

Mul omma sündümisest pääle mõlõmba keele. Esäga kõnõlimi mi sõsaraga võro keeli, imäga läti keeli.

Midä katõn kultuuriruumin elämine and?

Tuu and peris pall’o. Keele ma sai esä käest selges, a pääle tuu või-olla ka midägi väega sügävät Eesti värki. Ku ma lats olli, sis naabri Eedu tull’ esä poolõ, veidükese võeti napsi ja sis kõnõldi Soomõst, Talvõsõast ja tuust, midä sis väega kõnõlda es tohe.

Ma olõ kunagi mõtõlnu nii, et ku midägi väega-väega juhtus Lätiga, sis ma pakõ vaimsõlt är. Ma olõ osalidsõlt nüütki Lätist är pagõnu, kihä poolõst olõ Lätin, a vaimu poolõst osalidsõlt Eestin.

Ku pall’o om tan Korneti kandin noid, kinkal omma juurõ Eestin ja kiä kõnõlõsõ võro kiilt?

Võrokeelitsit inemiisi om uma kümme tükkü iks. Vai viistõist. Kattõkümmend ei olõ. Noh, ütlemi, kooni katskümmend.

Sa kõnõlõt uma tütrega kah eesti ja võro kiilt?

Ma kõnõlõ uma latsõga eesti ja võro kiilt.

Kõgõpäält säidse aastat kõnõli võro kiilt. Arvssi, et tütär opp televiisorist är põh’aeesti keele. A es opi, opsõ säält telekast hoobis inglüse keele är.

Parhilla sis kõnõlõ tütrega põh’aeesti kiilt, et tä tuu selges saanu. Parla om täl eesti keelen võro sõnnu seen.

Meil om sääne plaan, et mõnõ aasta peräst nakkami jäl võro kiilt kõnõlõma.

Ma es kõnõlõ esäga kunagi läti keelen. Ku mõnt sõnna es mõista, sis küsse, kas ma või läti keelen tuud sõnna üteldä. Mu tütrel om kah nii: ku mõnt sõnna ei mõista, küsüs lupa läti keelen üteldä. Tuu ei olõ nii, et läti keelen kõnõlõminõ om keelet, tuu lihtsäle om nii.

Kas sääne keele hoitminõ ja edesiandminõ om tan Korneti kandin parhilla võimalik?

Ku tahta, om võimalik. Sa piät lihtsäle kõnõlõma. Periselt ma vast olõ ainumanõ, kes kõnõlõs uma latsõga võro kiilt. Nuuri, kes kõnõlõsõ eesti kiilt, tan inämb ei olõki. Kõgõ noorõmba omma 30 ümbre vai nii.

Ku pall’o naabri eestläse ja lätläse tõõnõtõist tundva?

Siin uman külän tundva häste. A laembalt, lätläse ja eestläse, võit üteldä, et veidü. Kasvai Eesti luudus, Aluksne inemiisile om näütüses Põh’a-Eesti luudus, panga ja muu sääne tävveste tundmalda.

Eestläse ja lätläse saava läbi. Esieränis mehe, kes Vinne kroonun omma olnu, ütlese, et kõgõ parõmb läbisaaminõ oll’ lätläisi ja eestläisi vahel. Arvada meil hingeelo seen om üttemuudu.

Viimätsel aol olõ nännü mitund kuulutust Korneti üritüisi kotsilõ Krabi kandin ja kavvõmbal kah.

A mille mitte, ku rahvas iks tulõ. Ja nä mõnikõrd tulõva. Näütüses meil oll’ film Läti puult kõrraldõt – «Sangarid». Sis periselt olli õnnõ eestläse kaema tulnu: kül Muratist, kül Krabilt. Ma vist olli ainumanõ lätläne.

Ku sa kaet ello Läti ja Eesti maapiirkunnan: mis om üttemuudu, mis tõistmuudu?

Maa jääs tühäs, inemise jääse vanas, tuu om üttemuudu. Meil omma kah seldsi: lauluselts, naisselts jne, a küläseltse om väega veidü. Teil om küläliikmine, «Maalõ elämä» ja muu sääne. Paistus, et Eestin tetäs rohkõmb maaelo hääs, taad veereala värki. Näütüses Krabilgi om puut valla.

A Kornetin om jo puut!

Om jah puut. A mis ma imestä, Kornetin om viil ka postkontor valla. Säält ostõtas pall’o õnnõloosipiletiid.

Midä tähendäs su jaos tuu, et Kaika suvõülikuul timahava Kornetin peetäs?

Mu jaos om väega suur asi, et siiä jõud Kaika suvõülikuul. Niisama oll’ mu jaos suur asi, ku paar aastat tagasi tull’ tast rohiliidsi rattaretk läbi. Seo om mu jaos üts elo tähtsämbit aigõ.

Küsse Rahmani Jan


Prangli Jaan. Rahmani Jani pilt

Prangli Jaan: olõ uman vaimun osalidsõlt Eestin2017-08-01T15:31:09+03:00

Kas jummals om lätläne vai?

Olõ-i taa läti kiil midägi nii lihtsä, et panõt mugu

egäle sõnalõ s-tähe lõppu ja saatki kõnõldus

Kornetin, Vana-Võromaa Läti-osan, tulõ 11.–13. põimukuu pääväl Kaika suvõülikuul. Viil ei mõista arvada, määne ilm tuuaig om. Ku Eestin vihma satas, ütles eestläne, et jummal om lätläne.

Tuu ütelüs võisi olla peri läti rahvalaulust ehk daina’st. Om laultu, et vihmakõnõ, mine mürinäga eestläisi pääle, selle et eestläisil omma musta rõiva, näile om vihma vaia, lätläisil valgõ rõiva, näile vihma vaia ei olõ.

Eestläisi musta rõiva – sääl om vast mõtõld mulgi kuubõ. Lätläse tundva mulke maru häste, iks piirinaabri. Käü esiki jutt, et nimi «mulk» om lätläisi pantu, selle et muļķis om läti keelen «ull». A tuu om ull jutt, selle et läti muļķis üteldäs vällä inämb-vähämb nigu «muljtis». Esi olõmi ulli, ku mõtlõmi, et lätläse meid ullis pedävä.

Ja mõtlõmi, et läti jummals lask mi pääle vihma sata. Tuu vihm ei olõki nigu sääne vesi, miä taivast tulõ, a tulõ pudõlast ja kraat om ka viil seen. Tuu om põnnõv, et innemb eestläse es juu viina sukugi, a ku taa Lätin läts’ odavambas ku mi poolõ pääl, sis naksimi Läti vahet sõitma, et kõrraligu päätävve kätte saasi.

Ma ei tiiä, määndsen keelen eestläse Lätin viina küsüsse. Eestläne muiduki tiid, et prantsusõ kiil om väega lihtsä, panõ õnnõ egäle sõnalõ la ette. Viil lihtsämb om läti kiil – s-tähe lõppu ja lätläne saa kõgõst arvu. No olku, alkohol om läti keelen tõtõst alkohols.

Korneti kandin või muiduki ka võru keelen pruuvi, iks või trehvädä. A om üts illus võru sõna, midä teedäs küländ pall’u ka suurõn Eestin ja midä mu meelest piässi ka lätläisile rohkõmp oppama. Tuu om «pudsunudsija». Läti keelen putekļu sūcējs. Mu meelest väega illus naid kõrvuisi kullõlda. Üts sõna, midä mullõ viil miildüs võru ja läti keelen võrrõlda, om mazgāt, miä tähendäs – mõskma.

Põnnõv oll’, ku löüdse kirätükü, kon lätläse märgutasõ, kas näide president Vējonise Raimonds kõnõlõs maliena (malēniešu) kiilt. Maliena keeles kutsutas ülembläti murrõt, midä kõnõldas päämidselt Vidzeme hummoguosan. Kiäki oll’ tähele pandnu, et presidendiherrä ütles tiigi kottalõ «lump». Omgi niimuudu, et läti keelen diķis ja maliena keelen lumpis. Üte maliena keele sõna kuulsõ viil Läti raadiost – tuu om umba, miä tähendäs latsõhoitjat.

President iks peris maliena keele kõnõlõja ei olõ, a mõnõ sõna ommava külge jäänü. A või olla ei julgu egäüts hinnäst ka malieniidis pedädä, selle et tuu nimi om tulnu kunagi nall’alugudõst. Ku viil kõnõldas, et maliena rahvas oll’ sääne, kiä valgust kotiga tarrõ kandsõ, sis võisi arvada, et nä omma olnu lätläisil nuusama, kiä meil kilplasõ. A peris vast ei olõ, selle et kilplaisi keelest ei olõ midägi kuulnu.

Hää om tuu, et Markusõ Dace, kiä om põralt Liepāja ülikooli rektri, om rohkõmb kursin tuu maliena keelega ja kõnõlõs tuust meile Kornetin ligembält.

Ku eestläsel iks tuu väega henge pääl om, et lätläse kõgõlõ s-tähe lõppu pandva, sis om vällä pakku sääne keele piirkundlik erikuju, midä kõnõlõsõ ventini ehk Ventspilsi kandi rahvas. Näil om kombõs tuu s-täht säält sõna lõpust är häötä. Üldäs viil, et nä esi ei häötä midägi, selle et Ventspils om väega mere veeren, ja sääl om piaaigu kõik aig nii kõva tuul, et tuu viigi nuu s-i säält sõna lõpust minemä.

A noilõ eesti miihile, kelle nimele lätläse s-i otsa pandva, või lohutusõs üldä, et nii ku näide nimme veidükese käänetäs, kaos tuu s jälleki takast är. Ja esihindäst om ka mi keelen hulga sõnnu, minkal s lõpun, näütüses «oinas» vai «lammas». Ja lammas om läti keelen hoobis aita.


Konnula Margus (Contra),
Läti-huvilinõ kiränik,
timahavadsõ Kaika suvõülikooli rektri

Kas jummals om lätläne vai?2017-08-01T15:28:06+03:00

«Halloo, ma olõ tiatrin!»

Kõvva telefonihelinät ja säänest juttu kuuli ma perämädsel katõl kõrral, ku tiatrin ja kontsõrdil käve.

Ja es kuulõ õnnõ ma, a tõõsõ kaeja-kullõja kah.

Ja muud ei olõki mul täämbä üteldä.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

«Halloo, ma olõ tiatrin!»2017-08-01T15:21:47+03:00

Kaika suvõülikuul Kornetin

11.–13. põimukuul peetäs Lätimaal Kornetin Kaika suvõülikuuli.

Suvõülikoolin saa kullõlda loengit ja kaia kultuuriprogrammi. Tutvas saias ka paigaga, tuujaos tetäs sääl huvisõit.

Suvõülikuuli peetäs timahava 29. kõrda. Edimäne võrokõisi suvõülikuul oll’ 1989. aastagal Karula kihlkunnan Kaikal.

UL

KAIKA SUVÕÜLIKUUL KORNETIN 11.–13.08.2017

RIIDI, 11. PÕIMUKUU

12.00 Buss Võro kerigu mant
13–14 Kirjapandminõ ja süük
14.00 Suvõülikooli vallategemine
LOENGU: KIIL JA AOLUGU
14.30 Allilenderi Kaja «160 aastakka Mulgimaad»
15.15 Markusõ Dace «Ülembläti murdõ süvälatgali murraku maliena (malēniešu) variants»
16.15 Mednise Jānis «Liivläisi hindätiidmine 21. aastasaal»
17.15 Elleri Kalle «Kuralasõ ei jaa Kaupo häpü»
18.00 Tanilsoo Valdur «Korneti ja Luutsnigu aoluust»
19.00 Õdagusüük
20–23 Tulõ veeren laulminõ
20 Tal’na Liiso 21 Konnula Herbert 22 Hundi Indrek
Seen om samal aol võimalik kaia filme.
14.30–19 Tüütarõ (latsilõ, a tõisilõ kah): savitüü; lillisäädmine; raamadukogo saina värvmine

PUULPÄIV, 12. PÕIMUKUU

8.00 Hummogusüük
LOENGU: TÄÄMBÄNE PÄIV
9.00 Lõbu Terje «Kuimuudu läts’ õnnõs Lätin eestläses jäiä»
9.45 Jüvä Sullõv «Võro keeleteknoloogia»
10.30 Visseli Agu «Etno-futurism kunstist elukõrras!?»
11.00 Godiņši Guntars «Vana ao eesti rahvalaulõ ja «Kalõvipuja» eeposõ läti kiilde ümbrepandmisõst»
12.00 Karu Kadri «Võromaa süüke tutvustus»
12–13 Lõuna
13–18 Ekskursioon Korneti kandin. Giid Prangli Jaan
18.00 Õdagusüük
19.00 Krabi külätiatri näütemäng «Jahilkäük»
20.30 Simman: Laube Kadri ja Varblasõ Marju

10.30 Jüvä Sulõvi Wikipeediä tüütarõ
9–12 Tüütarõ latsilõ: multifilmi tegemine

PÜHÄPÄIV, 13. PÕIMUKUU

8.00 Hummogusüük
LOENGU JA MÕTTÕTSÕÕR: ÜLE-PIIRI KUUNTÜÜ
9.00 Vaba Lembit «Mulgid, kuradid, urmased jt etnonüümid ja keelekontaktid»
9.45 Daume Santa «Mis mõlgus lätläse meelen?»
10.45 Korjuse Hannes «Midä omma eestläse Lätin löüdnü?»
11.30–12.45 Mõttõtsõõr: kuis ja kas alalõ hoita eestlüst Kornetin?
12.45 Suvõülikooli lõpõtus
13.00 Lõunasüük
13.30 Buss Võrolõ
Söögitegemise ja kompvegipundi tegemise tüütarõ

Kavva või tulla muutuisi.

Kaika suvõülikuul Kornetin2017-08-01T15:18:54+03:00

Pühäjõõ käsitüülaat tulõ jäl

Tõist kõrda peetäv Pühäjõõ käsitüülaat tuu kokko hulga esi käsitüümeistriid.

Laadu pääl saa osta käsitüüd õkva meistre käest ja mano uuri, kuis ja minkast timä kaup tettü om. Päält käsitüü müvväs ka talokraami.

Laat tulõ 12. põimukuul Sõmmõrpalo vallan Varõsõ küläliisimaja man ja nakkas pääle kell 10. Laadu lõpõtas Tauli Anu ja Noormaa Tarmo kontsõrt.

UL

Pühäjõõ käsitüülaat tulõ jäl2017-08-01T15:15:30+03:00

Rõugõ pritsimehe pidävä käräjit

5. põimukuul pidävä Rõugõ priitahtligu pritsimehe käräjit. Päiv nakkas pääle kell 15 pritsimiihi ja küläliidsi rongikäügiga Ala-Rõugõst parki.

Põnõvit ja lustlikkõ tegemiisi om kõgõlõ perrele, maaha peetäs ka lahinghargnõmisõ võigõlus. Pritsimiihi päiv lõpõs tandsuga.

UL

Rõugõ pritsimehe pidävä käräjit2017-08-01T15:15:00+03:00

Taheva valla küläpäiv

Puulpäävä, 5. põimukuul peetäs Harglõ kihlkunnan Taheva vallan Kaldavere turismitalon Taheva valla küläde päivä.

Om kultuuriprogrammi ja laatu, tetäs võistlusmängõ ja saa opitarrin üten lüvvä.

Päävä päämine teema om puu: puust ragova kujotegijä vällä kujjõ, opatas ka puuluitsidõ tegemist.

Kavan om ka kodosöögi konkurss, valitas vällä Taheva kandi kõgõ parõmb süük.

Õdagu, ku hämäräs nakkas minemä, pandas palama puukujomeistride tett tulõskulptuur.

Täpsembät kavva saa kaia taheva.ee.

UL

Taheva valla küläpäiv2017-08-01T15:14:29+03:00

Haanimaal tulõ säitsmes suidsusanna nätäl

Timahavanõ Haanimaa suidsusanna nätäl peetäs 10.–13. põimukuuni. Säänest nädälit om varrampa Haanimaal peet jo kuus aastakka.

Sannalidsõ saava suidsusanna nädälil tetä kõkkõ, midä ütel sannapääväl tetäs: puiõ ja vii tuuminõ, vihtu tegemine, sannakütmine ja muu.

Kavan om tüütarri, kontsõrtõ, huvisõitõ ja Haanimaa perrin suidsusannan käümiisi.

Üts timahavadsõ sannanädäli oppus om suidsusanna keresse kudaminõ. Sääl opatas keressele võlvõ tegemist, keressekivve korjamist ja keresse valmistegemist.

Suidsusann üten sannakombidõga om üts jago võrokõisi põlitsõst eloviiest ja kultuuriperändüsest, mille hoitminõ ja nuurilõ edesiandminõ om kogokunna jaos tähtsä. Vana-Võromaa suidsusannakombõ omma kannõt UNESCO vaimlidsõ perändüse esindüsnimistühe.

Ligembät teedüst saa internetist suitsusaun.haanja.eu.

Rahmani Jan


Suidsusann. Rahmani Jani pilt

Haanimaal tulõ säitsmes suidsusanna nätäl2017-08-01T15:13:09+03:00

Metalliotsja tegevä kurja

Tarto ülikooli arheoloogi omma aastit suvõl Võromaal välläkaibmiisi tennü. Minevä nätäl olli välläkaibja Valgu Heiki iistvidämisel Urvastõ ja Põlva kihlkunna piiri pääl Soe kõrdsi man, kon uuriti vanna kalmukotust. A uurmisõ tege rassõs tuu, et metalliotsja (detektoristi) omma seo kalmukotussõ väega segi käändnü.

Soe kõrdsi mano tulli välläkaibja tuuperäst, et keväjä löüti mõtsavidämise tii päält kuntõ. «Muinsuskaitsõ kaudu tull’ jutt, et omma luu. Olõmi no tan paar päivä küläkalmatut kaibnu,» selet’ välläkaibmisõ vidäjä Valgu Heiki.

Küläkalmatu välläkaibmisõ man midägi väega esierälist es löütä: mõni rahakõnõ, mõni sõrmusõtükükene. Küländ pall’o sõgluti liiva seest vällä ka savianomidõ tükke. Muidogi tull’ vällä ka pää- ja seereluid. Luu võetas uurmisõs üten ja perän matõtas tagasi.

Perän kaibmiisi märgitäs matussõkotus är ja tuu paik lätt kaitsõ ala. Ka tii pandas kinni, et tuud pite inämb es sõidõtu ja säält vahtsit kuntõ vällä es tulnu. «Mõtsaülemb käve kaeman, jäi jutt, et tii pandas kinni,» ütel’ Valgu Heiki.

Taast kotussõst es olõ varrampa teedä muud ku tuu, et tan om olnu vanaaolinõ matus. A no paiga pääl omma välläkaibja löüdnü keskaolidsõ matussõpaiga kõrvalt ka palotuskotussõ vai kalmatu muinasaost.

Esieräline palotuspaik

Keskaoliidsi matussidõ kõrval omma esierälidse palanu kivi. Nuu omma rusigu-suurudsõ ja läävä tii veeren rian. Kivve vaihõl omma ka palanu väiku luutükükese.

«Seo om harv värk: omma palanu luu, a suurt kivikalmu ei olõ, nigu Võromaal harilikult. Tulõ uuri, mis aost neo omma, mis matmiskombõ neo omma,» selet’ Valgu Heiki.

Tuud, kas tego om matussõ vai palotuspaigaga, Valgu Heiki viil üteldä ei mõista. Nigu ka tuud, mis aost täpsembäle seo muinasaignõ osa peri või olla. Noilõ küsümüisile and vastussõ uurminõ.

Maa om segi käänetü

A om üts asi, miä aoluu uurjidõ tüüd sekä. Nigu mitmõ paiga, om seogi kotus joba inne välläkaibjidõ tulõkit läbi kaivõtu.

«Liiv om välän, metalliotsjidõga om metall siist kõik vällä kor’atu. Mis tan oll’, pall’o oll’, ei tiiä ja ei saaki teedä, kur’ategijä omma siist üle käünü,» kõnõl’ Valgu Heiki.

Aparaatõga metalliotsjit pidä tä Eesti arheoloogia jaos saandi õnnõtusõs. «Kunagi ei olõ nii suurt rüüstämist olnu, ku no detektoristega om. Papõrdõga miihi om väega veidü, ja noid kõiki ei saa ka usku. Inämbüs omma rüüvli!»

Papõrdõga metalliotsja om läbi käünü kursusõ, kon kõnõldas, määndse säädüse omma, midä ja kuis tulõ teedä anda. Valgu Heiki sõnno perrä om riigi süstem väega metalliotsja-sõbralik: ku sa tiit nii, nigu säädüs ette näge, mastas löüdjäle lövvedü as’a väärtüs kinni.

A iks lätt asjo ülesostjidõ kätte, kiä omma vahemehe. Nuu ülesostja tahtva, et inemise, kiä aoviidüsses metalli otsva, es andnu umma lövvetüt kraami riigile, selle et nimä saava tuust kassu.

«Ku om huvi, tii papõr ja anna riigile teedä, ku midägi lövvät,» kuts Valgu Heiki üles. «Tii nii, nigu kõrd om tettü: huvilinõ saa kävvü, saa tasu ja teedüs jõud tiidläisini vällä. Riik om tan kimmäs paarimiis. Usu riiki, usu muinsuskaitsõt, a är uskku ülesostjat-vahemiist.»

Valgu Heiki julgustas inemiisi ka detektorimeeste käest paprit küsümä: ja ei avida tuust, ku otsja ütles, et om muinsuskaitsõst. Papõr piät näüdädä olõma. Kahtlaisist otsjist tulnu pilt tetä, autonummer üles kirota ja muinsuskaitsõammõtilõ (6403050, info@muinsuskaitseamet.ee) vai politseile teedä anda.

Rahmani Jan


Välläkaibja Soe kõrdsi man. Valgu Heiki om murrõn: maa om tan segi pööretü ja metallist as’a minemä viidü. Nii ei saaki uurja kunagi teedä, miä tan täpsehe olnu om. Rahmani Jani pilt

Metalliotsja tegevä kurja2017-08-01T15:11:21+03:00