Õnnõlikkõ inemiisi kogokund

Ku kullõt, kaet ja tunnõt täämbädse ilma ello, jääs silmä, et kõgõ inämb kitvä umma ello nuu, kink ümbre om kamp inemiisi, kiä samma ello eläse. Muudsa sõnaga kutsutas tuud kampa kogokunnas.

Kogokund või olla külä, paikkund, a ka määnegi muu seltskund, kiä hinnäst ütidse nimega nimmada saa. Uma külä, uma ansambli, tiatritrupp. Inemise, kiä umavahel inämb läbi käävä, saava tuust kuunkäümisest ja -tegemisest rõõmu mano. Nä omma õnnõligu.

Mullõ paistus, et parhillanõ valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ om kogokundõ üles herätänü. Inemise noist paigust, miä jääse keskuisist küländ kavvõlõ, omma naanu kõrrast inämb arvo saama, et uma elo kõrraldaminõ tulõ hindä kätte võtta. Ku tuu tõtõst niimuudu om, sis om taast umavalitsuisi suurõmbas tegemisest iks kassu kah.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Õnnõlikkõ inemiisi kogokund2017-07-18T13:53:15+03:00

Teedüs Kaika suvõülikuuli tulõjilõ

Timahavanõ Kaika suvõülikuul tulõ 11.–13.08 Lätimaal Kornetin. Kolmõl pääväl peetäs loengit ja arotluisi, käüdäs huvisõidul ja õdagidõ om kultuuriprogramm. Latsilõ om loengidõ aigu eräle latsikoolitus.

Et seokõrd om suvõülikuul vällämaal, tulõ kimmäle üten võtta ID-kaart vai pass, autoga sõitõn piät juhil üten olõma juhiluba ja auto tehniline pass.

Suvõülikuuli saa minnä ka bussiga. Buss lätt riidi, 11. põimukuul kell 12 Võro kerigu mant. Tagasi Võrolõ tulõ buss pühäpäävä kell 13.30.

Üümaja teedüs. Maada saa Korneti rahvamaja põrmandu pääl. Vaia om uma magamisaúa üten võtta! Telke saa kah üles panda.

Viil om võimalik saia raha iist üümaja 5 km kavvõn Romeškalnsi mõisan. Tuu piät egäüts esi kirja pandma ja läbi kõnõlõma tel +371 2241 3373.

Kaika suvõülikuul om võrokeelitside ja -meelitside inemiisi egäsuvinõ kokkosaaminõ, midä peetäs joba 1989. aastagast pääle. Edimäne suvõülikuul peeti Kaikal. Tuu kotusõ perrä om ettevõtminõ ka uma nime saanu.

Timahavadsõ suvõülikooli täpsembist tegemiisist ja Korneti kandist tulõ pikembält juttu järgmädsen Uman Lehen.

UL

Teedüs Kaika suvõülikuuli tulõjilõ2017-07-18T13:50:36+03:00

Vahtsõnõ luudusliidsi kaupu puut Võrol


Võro liinan Jüri uulidsa pääl valgusfoori lähkül om seo kuu alostusõst valla tett vahtsõnõ puut, kon müvväs luudusliidsi värve ja krohvõ ja egäsugumaidsi kodo kujondamisõs vajaminevit asjo. Pääle tuu om poodist viil saia tsehkendüisi, käsitüükaartõ ja -ehtit. Poodil om põnnõv nimi kah: «Uma tare disain». Rahmani Jani jutt ja pilt

Vahtsõnõ luudusliidsi kaupu puut Võrol2017-07-18T13:49:44+03:00

Võro liinan tulõ latsifestival

Seo kuu lõpun, 28.–30. hainakuul peetäs Võro liinan suurt latsifestivali. Kõrraldaja lubasõ, et liinast saa noil päivil suur ja rõõmsa mängumaa, kon terve pere tegemiisi löüd.

Liina esi paigun saa üten lüvvä tüütarrin, kaia etendüisi ja multikit, kävvü diskol ja kontsõrtõl ja oppi vahtsit asjo. Tamula järve viirde tetäs latsifestivali aos suur liivast kujo.

Päämidse paiga, kon midägi tetäs, omma Keskliina park, Kandlõ kultuurimaja, muusõumi, kooli, latsiaia ja Tamula järve viir.

Järve veeren tulõ ka väiku muinasala, kon saa kiviaoliidsi tegemiisi tetä ja nätä. Mõnistõ muusõumi rahva iistvidämisel ehitedäs püstkoda, pandas sinnä eläjänaha pääle, lüvväs tulõkiviga tuld palama, küdsetäs kivi pääl leibä ja tetäs muid kiviao asjo.

Latsifestivali aigu saa ka võro kiilt oppi. Võro instituudi aian tetäs puulpäävä ja pühäpäävä egäsugutsit mängõ ja mõistatuisi, miä avitasõ võrokeelitsit sõnno miilde jättä.

Järve veeren tetäs noil päivil ka sporti. Saa tsukõlda ja vii seen võimõlda, võrkpalli mängi, püssälaskmisõ massinat pruuvi ja hinnäst muud muudu liiguta.

Festivali aigu tuvvas liina ka eläjit. Tiidüsehuvilidsõ saava tetä ja kaia tiidüskatsit, tsirkusõhuvilidsõ mustkunsti oppi.

Kandlõ kinon juuskva festivali aigu latsifilmi. Kino näütäs ka ummi müstiliidsi telgitagotsit ja lask suurõ kinoekraani pääl arvutimängõ mängi.
Oppi ja kaia saa ka kabla pääl kargamist (slackline). Festivali aigu peetäs laatu ja mitmõl puul omma valla kohviku.

Hulga latsifestivali tegemiisi omma rahalda, a mõni asi om piletiga kah. Täpsembät teedüst ja kavva saa kaia internetist vorulastefestival.ee.

UL

Võro liinan tulõ latsifestival2017-07-18T13:48:07+03:00

Viitinä Kuurits pidä puulpäävä väikut juubõlit

Puulpäävä, 22. hainakuul tulõ Viitinän 20. kalapüüdmise võistlus Viitinä Kuurits. Tuu om esieräline võistlus, kon kallo püütäs vanaaolidsõ püügiriistaga. Et võistlusõl om juubõl, om seo kõrd püügipäiv tsipa pikemb: võistlõja läävä vette kats kõrda ja tetäs ka pikemb kontsõrdiprogramm ja mõisaekskursioon.

Uma võistkunnaga tulõ timahava Viitinän vällä ka ETV saatõ «Osoon» võttõgrupp. Võistlusõlõ om uuta saatõjuht Koržetsit hinnäst. Kultuuriprogrammin saa nätä karaoket, Puka ja Viitina miihiansamblit, kontsõrdi and ka Kalkuna Mari üten Aida Ilmariga.

Viitina mõisaprovva Barbara Juliane von Krüdeneri ratu tutvustas kiränik Kauksi Ülle. Viitinä mõisa saalin saa nätä liikva pildi näütüst Viitinä Kuuritsast.

Kuurits om vanaaolinõ püügiriist, kon võrk om pantu puujalassidõ külge. Püüdvä kolm miist, neläs, kotimiis, om kaldõ pääl ja korjas saaki kokko. Hariligult jääs võrku hulk viikasvõ ja muud prahti, a mõni kala kah.

Kuuritsaga kalapüük täämbä kalla pere söögilavva pääle ei tuu. Kuuritsaga kala püüdmises piät olõma luba, mitmõ kuuritsaga kõrraga püüdmises eriluba. Avaligult näge kuuritsaga kalapüüdmist õnnõ kõrd aastan Viitinä järve pääl, kon püütäs rohkõmb lõbu peräst. Ummõhtõgi olõ-i kuuritsaga kalapüüdmise mõistminõ kohegi kaonu. Viitinä Kuurits avitas seod vanna mõismist alalõ hoita.

Eesti vaimsõ kultuuriperändi nimistün om kirän, et Vanal Võromaal või olla paarkümmend põlist taloperet, kon kuuritsaga kalapüügi mõistmist om põlvõst põlvõ edesi antu. Nimistün om ka kirän, et varrampa tarvitõdi püügiriistan hõrrõt koetut rõivast ja säändse püügiviisi nimi oll «kallo rõivaga tõmbaminõ».

Kuuritsapüügivõistlust om Viitinä Suurjärve pääl peet joba aastast 1998. Võistlusõ vällämärkjä oll’ Viitinä kandi küläelo vidäjä, talomiis ja aokiränik Kalkuna Mati (1941–2014). Võistlusõ kõrraldamist vidä Viitinä küläselts.

Rahmani Jan


Kuuritsaga kala püüdmine Viitinä järvest. Pilt kuuritsavõistlusõ Molovihu lehe päält

Viitinä Kuurits pidä puulpäävä väikut juubõlit2017-07-18T13:46:28+03:00

Talo tegevä ussõ valla

Pühäpäävä, 23. hainakuul uutva pall’o talo üle Eesti küläliisi. Joba kolmas kõrd peetäs vallaliidsi talodõ päivi. Vanal Võromaal tege uma ussõ küläliisi jaos valla päält kolmõkümne talo.

Alle-Saija tiatritalo Kanepi vallan Kaagna külän om üts, kiä tuul pääväl küläliisi uut. Nigu nimigi ütles, ei tetä sääl talon põllutüüd, a hoobis tiatrit.

Taloperemiis Kikermani Aivo kõnõlõs, et päält esä surma jäi talo tühäs. «Põllumiis ma ei olõ, a midägi võinu tetä,» seletäs tä tiatritalo alostusõ luku. Nii tull’gi Aivol üte Kanepi harrastusnäütlejide laagri aigu mõtõ, et seo talo man võinu tiatriga tegeldä.

Lavastaja Ulsti Ingrid võtsõ mõttõst kinni ja no tetäs talon joba neläs aasta tiatrit. Ku edimält oll’ talo rohkõmb lihtsäle hää mõnnus kotus, sis no tetäs tiatriprojekte joba tõsitsõmbalt.

«No om sisesaal kah valmis, küte seen, saa aasta läbi toimõnda, pruuvi tetä,» seletäs Kikermani Aivo.

Tiatritalo kunstilidsõ juhi Ulsti Ingridi sõnno perrä om talo tegemiisi tulipunkt nimme hoitu harrastajidõ pääl. «Tahami, et piledi hind püsünü küläliisi jaos kättesaadav, proovimi hinnäst nulltuluga är majanda,» seletäs tä.

Talo tiatritükken mängjä omma mitmõlt puult üle Lõuna-Eesti. «Meil om uma trupp. Inemiisi tulõ tassakõistõ mano, kiäki är ei lää. Seo ansambli tüütäs häste,» kõnõlõs Ulsti Ingrid.

Aastan tuvvas vällä kats-kolm vahtsõt lavastust. Üts noist om kimmäle täüspikk suvõtükk. Timahavanõ vahtsõnõ suvõtükk om Puusepa Janno kirotõt «Viikingitütar Ragna», miä seo nädäli lõpun lava pääle saa.

Plaanõ, midä mano ehitä, om tiatritalol hulga. Projektitoetuisi abiga püütäs otsast iks midägi tetä. «Parhilla huvvi om, nii mi seod asja laembas teemi, nigu jõvvami,» seletäs Kikermani Aivo.

Üts põhjus, mille vallaliidsi talodõ pääväl küläliisi oodõtas, om Aivol viil. Timä meelest om maal väega pall’o erävaldusõ silte, mõni paik võinu olla ka sääne, kon küläliisi oodõtas. Alle-Saija tiatritalo egäl juhul uut.

Rahmani Jan

Teedüst tuu kotsilõ, määndse talo viil uma ussõ vallaliidsi talodõ pääväl küläliisi uutva, saa kaia internetist avatudtalud.ee.


Tiatritalo uut küläliisi: pildi pääl Ulsti Ingrid tütrega, näütlejä Joosepi Kent ja Kikermani Aivo. Rahmani Jani pilt

Talo tegevä ussõ valla2017-07-18T13:47:10+03:00