Noorõ omma väega tubli

Minevä nädäli lõpun Tal’nan peet nuuri laulu- ja tandsupido jääs aolukku tuuga, et noorõ teivä vihmadsõ ilma peräst ärjäetü tandsupido etendüse asõmõl kipõstõ uma tandsupido. Mõnõ tunniga aeti vällä tarvilik tehnika ja 1000 tandsjat tandsõva umma lusti vällä Tal’nan Vabadusõ platsi pääl.

Noorõ näütsi niimuudu, et sutva tetä väega hääd ütist tüüd. Et ku midägi väega tahetas, saias kõik kõrda. Ja ku üts suur asi om kõrda saanu, jääs sääne esitegemise rõõm noorilõ pikembäs aos külge. Tuu, midä esi ja uma tahtmisõ perrä opit, jääs kõgõ parõmbalõ külge.

Noorõ saava peris hulga sõnna ka täämbädsen Uman Lehen. Võiolla piäski näid tsipa inämb kullõma? Vast omgi loosung «Nuurus om hukan!» tsipa vanas jäänü?


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Noorõ omma väega tubli2017-07-04T11:02:58+03:00

Tsirgumäel opatas hobõsõga hainatüüd

15. ja 16. hainakuul opatas Harglõ vallan Parmu ökokülä talgukeskusõn hobõsõga hainatüüd.

Plaanin om hobõsõ niidümassinaga niitä, kaaruta, suurõrihäga hain kokko riibu, hain kokko vitä ja kuhja panda. Tüüd oppasõ Raudsepä Kalev ja Tiidu Raul.

Kiä taht koolitusõlõ minnä, piät hinnäst kirja pandma: Marelle Mangus, tel 5198 9796, e-post marelle.mangus@gmail.com.

Koolitust kõrraldas keskkunnaammõt, tugõ keskkunnainvesteeringide keskus. Teedüst saa parmu.ee.

UL

Tsirgumäel opatas hobõsõga hainatüüd2017-07-04T11:01:20+03:00

Kogokunnapäiv ja Ritsike laat Kanepin

8. hainakuul tulõ Kanepin Pühäjõõ veeren Ritsikel kogokunnapäiv. Om kultuuriprogramm ja peetäs laata, kon müvväs päämidselt talokraami.

UL

Kogokunnapäiv ja Ritsike laat Kanepin2017-07-04T10:59:58+03:00

Kodokandipäiv Leevakul

Timahava tähüstedäs Leevaku kooliharidusõ 150. aastapäivä. Õkva nii pall’o saa aost, ku Leevakulõ kuul tetti. Kuigi 2001. aastast ei olõ Leevaku külän inämb kuuli, om siski hulk inneskiidsi opilaisi, kelle nuurus om müüdä saanu Võhandu kaldõ pääl verrevpruunin koolimajan.

8. hainakuul kell 13 nakkas Leevakul pääle kodokandipäiv, kon kõnõldas koolilukõ. Om esisugumaidsi ülesastmiisi ja nätä saa näütemängo. Kõrraldaja kutsva kokko kõiki inneskiidsi koolioppajit ja opjit, Leevaku kandi rahvast ja küläliidsi.

UL

Kodokandipäiv Leevakul2017-07-04T10:58:59+03:00

Põllumiihi päiv Sännän

Puulpäävä, 8. hainakuul kell 10 nakkas Rõugõ vallan Sännän pääle põllumiihi päiv. Ütenkuun peetäs är Eesti talopäävä ja Võromaa põllumiihi päiv. Om kündmise võistlus, vällä kuulutõdas «Eesti talo 2017» ja «Ehtsä Eesti talosüük 2017» võitja.

Tegemist om kõgõlõ perrele. Teedüs: taluliit.info.

UL

Põllumiihi päiv Sännän2017-07-04T10:58:31+03:00

Kõgõ osavamba püssälaskja võti mõõtu Võromaal

Nursipallu meisterdet kavval püssälaskmisõ võistlusala meelüt’ minevä nädälivaihtus laskmisõ Eesti meistrivõistluisilõ ka vällämaa kõvvu laskjit.

«USA kolmõravva-laskmisõ meistri Casanova James ütel’, et Estonian Open Rifle om maailma top 5 võistlus nii kõrraldusõ ku (laskmis)ala poolõst,» kitt’ vintpüssä praktikal-laskmisõ Eesti meistrivõistluisi juht, kapten Eesmaa Allar. «Eesti kaitsõvägi om siiä tennü hää paiga hulga laskõtiirõga, kon saa mitmõn paigan kõrraga laskõ, Eestin tõist säänest kotust ei olõ.»

Vintpüssä praktikal-laskminõ om sääne võistlus, kon püssämiis saa esi valli stiili, kuimuudu tä määnestki laskmisõ har’otust lask. Pruugitas puulautomaatrelva. Märklavva omma 5 kooni 300 miitre pääl.

«Seo om sääne spordiala, kon tähtsä omma jõud, kibõhus ja täpsüs: midä kipõmbalõ ja täpsembäle sa lasõt, toda inämb punktõ saat,» selet’ Eesmaa Allar. «Jõud tähendäs tuud, et lastas mitmist kaliibriist, midä suurõmb om kaliibri, toda tugõvamb tagasilüük. Piät olõma füüsilidselt tukõv ja kipõ, selle et midä inämb relv tagasi lüü, toda inämb piät pingutama.»

Kaitsõväe spordiklubi kõrrald’ taad võistlust joba säitsmes aasta Nursipalun ja timahava näivä klubilidsõ esieränis pall’o vaiva, et laskmismeistriil iks põnnõv võistõlda olõssi.

Hobõsõ säläst ja baaripuki päält

Näütüses sai laskõ kiikva hobõsõ säläst, baarilavva takast ja massina roolist niimuudu, et inne pidi jalaga ussõ vallalõ lüümä. Sai pruuvi laskmist ka säändsen olokõrran ja saisun, ku inemine laskmisõs väega valmis ei olõ, näütüses pidi üles kargama peldigupoti päält, relva haardma ja liikvalõ märklavvalõ pihta saama.

Eesti meistrivõistlusõ üten vällämaalaisiga

Olli külh Eesti meistrivõistlusõ, a osavõtjit oll’ katsast riigist. Eesti, Saksa, Prantsusõ, Soomõ, Poola, Vinnemaa, Roodsi ja USA. Kohalõ sõitnu USA kolmõravva meistri om harinu võistlõma nii püstoli, sille ravvaga relva ku ka automaadiga. Seokõrd oll’ tä umast riigist ainukõnõ, a kõrraldaja arvssi, et tä jaga ummi kogõmuisi tõisiga ja järgmäne kõrd om luuta USAst joba suurõmbat esindüst. «Hariligult tulõ riigist üts kaema, sis järgmäne aasta om rohkõmb tulõjit,» tiidse Eesmaa kõnõlda.

Estonian Open Rifle võistlusõl lassõ seokõrd 60 eestläst, kokko oll’ ligi 140 osavõtjat.

Eestläse omma kõva püssälaskja

Eesti laskja omma seol alal kõva: Euruupan omma eestläse võitnu miiskondligult edimädse kotussõ. Miiskundligult om oltu ka tõõnõ ja kolmas, nii et eestläse pakva miiskundligult kõvva konkurentsi.
Eesmaa Allar kõnõl’, et säänest võistlust võiva kaema tulla kõik huvilidsõ, ku prilli ja kõrvatropi üten omma. Iks tulõ paiklikku rahvast kah. «Tahas tennädä noid inemiisi, kiä aviti kõrralda, ja Rõugõ vallavalitsust, kiä and’ lua,» ütel’ tä.

Nakkas muutuma rahvaspordis

Vintpüssä praktikal-laskja omma Eestin inämbüisi sõaväeläse, kaitsõliitlasõ, politsei, vai pästjä, a aastidõga om seo joba väikeist viisi rahvaspordis muutunu. Kaitsõväe spordiklubi naas’ laskmisvõistluisi tegemä 13 aastakka tagasi, vintpüssäga saa võistlõlda aastast 2009. Naisi võistlõs kah, kaitsõväe spordiklubin om parhilla kolm naist.

Estonian Open Rifle om üts jago kaitsõjõudõ spordiklubi laskmisvõistluisi sar’ast, kon omma viil püstoli- ja haavlipüssävõistlus.

Rahmani Jan


Püssä laskminõ «hobõsõ» säläst: laskja jaos oll΄ehitet vetrõ pääle hopõn ja laskmisõ aigu es või jalgu maan hoita. Rahmani Jani pilt.

Kõgõ osavamba püssälaskja võti mõõtu Võromaal2017-07-04T10:56:31+03:00

Rattasõit «Taha sõita oholda»

Minevä riidi ja puulpäävä sõidi Vana-Võromaa teie pääl kamban ligi sada rattasõitjat. Seo sõiduga tahtsõ rattasõitja miilde tulõta, et rattaga sõitja piät kah suurõmba hirmulda tii pääl sõita saama.

Sõit naas’ pääle Põlvan ja lõppi Antslan, a tsiirutõdi peris hulga ja esiki Lätimaalõ kääneti sisse.


Seo pildi pääl omma rattasõitja edimädse päävä õdagu jõudnu Sulbi küllä, samal pääväl om iin viil 40 kilomiitret sõitu. Rahmani Jani pilt

Rattasõit «Taha sõita oholda»2017-07-04T10:53:46+03:00