Armuliku Hedi: nuuril omma täämbä otsalda võimalusõ

Põlvast peri Armuliku Hedi (23) eläs ja tüütäs täämbä Villändin. Tä lõpõtas parasjago kultuurikõrraldusõ opmist ja tegeles pall’o kõrraldamisõga. Hedi oll’ timahava esitõt kõgõ parõmba sekretäri konkursilõ ja sai sääl tõõsõ kotussõ.

Noorõ inemise kotsilõ om Hedi pall’o tetä ja oppi jõudnu. No kõnõlõs tä umast tüüst, kodopaigast ja nuur olõmisõst.

Kos olet peri ja koolin käünü ja midä hääd om miilde jäänü?

Peri olõ Hundikutsari talost Põlva maakunnast. Mu latsõpõlv ja juurõ omma vanaesä ehitet majah ja talohuunih ja mailma kõgõ suurõmbah aiah ja tagahoovih, mõtsu ja nurmi vaihõl.

Koolitii läts müüdä päämidselt Põlva liinah. Kõgõpäält Mamastõ Latsiaid-algkoolih, edesi Põlva ütisgümnaasiumih. Parhilla tulõ vällä, et kumbagi kuuli olõ-i inämb sama nimega esiki olõmah – mälehtüse siski omma. Olli küländ tagasihoitlik väiku tütrik, a ummete miildü mullõ laulda, tandsi ja näütemänguh üteh lüvvä. Mamastõst om meeleh klassijuhataja Lepassoni Marju, kiä om mu lemmikoppaja läbi ao ja pikki keksumängu maratonne.

Põlva ütisgümnaasiumih kasvi üles, opõ hinnäst tundma, nika ku gümnaasiumi lõpuni ja tuu tundmaopminõ käü loomuligult viil parhillaki. Gümnaasiumist om peri mu tukõv inglüse keele taust ja armastus tiatri vasta. Ülikooli kõrvalt lõpõti viil Võromaa kutsõhariduskeskuseh väikuettevõtlusõ eriala.

Ei saa unõhta ka Põlva muusikakuuli, koh käve tõõsõst klassist katsanda lõpuni kõik päävä tõõsõ poolõ. Viiolit ja viiolimängmist hinda ma siiäni korgõhõ.
Parhilla nakka lõpõtama Viljandi Kultuuriakadeemiät. Üts ainõ om viil tetä ja lõputüü kaitsa, päält tuud om kultuurikõrraldusõ eriala diplom karmanih. Seo kuul om mullõ opanu inämb, ku ilmahki arvada olõs mõistnu. Esieränis omma miilde jäänü raamatu välläandmine lõputüüs ja teleproduktsiooni man tett praktika.

Armuliku Hedi. Süllä Krisi pilt

Midä su jaos tähendäs kodokant?

Mu jaos om Põlva sündümise ja kooliliin. Hundilaanõ (vai parhillatsõ nimega Võiardi, minkast mullõ iks ja jäl müüdä kaia miildüs) om latsõpõlvõ kodopaik. Tuu tähendäs mullõ mu perekunda – essä, immä, velle, sõsarat ja pini Tommit, kiä om mu kõgõ kallimb sõbõr.

Seo tähendäs kõiki lemmikeläjit, kinkaga üles kasunu olõ.

Seo tähendäs seelikidõ ja sukkõ katski tõmbamist puiõ otsah turnõh, poodi mängmist naabritütrik Liisiga, mõtsah ja suuh müttämist, var’olist lilliaida, rabarberikoogi küdsämist ja pall’o viioli har’otamist. Ja seol kõgõl om esimuudu kodo hõng ja tundminõ.

Täämbä elät Villändin. Midä sääl olõt jõudnu är tetä?

Villändi aig mu eloh om olnu kõgõ inämb täüs tüüd ja loomingut. Olõ saanu suurõ hulga tiidmisi, kuis kultuuri kõrralda. Olõ Villändi folgil kolm aastakka kaubanduspäälikku avitanu, timahava olõ edimäst kõrda plaadimüügi päälik. Olõ olnu Tudõngidõ tiatripäivi, Tõrva Dokfesti, Kultuuridessandi, Muusikapäivi ja pall’odõ muiõ sündmüisi kõrraldamisõ man. Teno Villändile om mu mano jõudnu ka Lõõtspillipäev 2017 kõrraldamine. Suurt ossa mu eloh om mängnü ka tüükotus Ugala tiatrih turundussptesialistina. Tiatrimaagia om minno kõgõ köütnü.

Midä olet tiatrin mängnü?

Mu sükäv tiatrihuvi om kindlapääle peri Põlva Ütisgümnaasiumist, koh naksi näütetsõõrih käümä. Tiatri tundu mullõ nigu tävveline võlumaa, joba viiendäh klassih unisti, et võinu kunagi tiatrih tüüd tetä. Ja tuu, minkast unistat – nigu mi tiiämi – saa tihtipääle tõtõs. Näütlejä olõ olnu kunagidseh Põlva Eksperimentaaltiatrih, koh tuukõrd olli vägevä ja ütehkiskva noorõ. Pääle tuud olli näütleja Kanepi Harrastusteatrih. A täüskasunust pääst sai kõrraldushuvi näütemängu huvist võitu ja viil aasta iist tüüti Ugala tiatri turundusosakunnah.

Tüütät perimüsmuusika keskusen. Kuis tuu folgiseltskund su är võlusi?

Ainus õigõ sõna seletämises, mille ma tii tüüd Eesti Perimüsmuusika Keskuseh, omgi tuu, et nä võlusiva mu är. Uma missioonitundõ, tüükusõ, õkvaütlemise, häätahtligu olõki ja rõõmsa meelega. Päämidselt või keskusõ tüütäjä jaada katõs – uma ala prohvi perimüskultuurih ja kõrraldaja. Mul om kats kolleegi, kedä ma päämidselt assistenditüüga avita – Ostumaa Liina ja Jaago Jaan. Mõlõmba kuldaväärt inemise, kinkaga üteh tüüd tetä ei olõ õnnõ au, a ka puhas õnn.

Sait tõsõ kotussõ konkursil Parim Sekretär 2017. Midä sääl tegemä pidit?

Ülesandit oll’ sainast saina! Etteütlusõ kirotamisõst, pressikonverendsest kooni loominguliisi võiuleibuni vällä. Niisamate tull’ valmis tetä ammõtligu vormiga võimaligult nal’akas seletüskiri. Kõgõ inämb jäi miilde kõik taa lõppvuuru jõudnu seltskund, kinkaga üteh aig peris linnas ja ütski ülesannõ es tundu võimalda.

A sa ei oleki jo peris sekretär, olõt Perimüsmuusika Aida kõrraldusassistent. Midä su egäpääväne tüü hindäst kujotas?

Tõsi. Mu egäpäävä tüü man om kollektiiv joba tuuga rehkendänü, et saa-i must ilmangi õnnõ arvutilavva takah istjat, sinnä ma ärä närvetüs. Avita produtsenti ja administraatorit, päämidselt avita majah sündmüisi kõrrldamise man ja tegele kavah olõvidõ sündmüisi ja esinejidõga. No lavva takah tulõ kah istu, a tegeligult miildüs mullõ egä osa mu tüüst. Saa egä päiv kokko suurõperätsidõ eesti artistõga, kõrralda saaliteenendüse puult Perimüsmuusika Aidah, tunnõ mõnno perimüskultuurist ja opi egä päiv midägi vahtsõt. Mul om unistuisi tüü. Ja omma unistuisi tüükaaslasõ.

Määndse omma täämbädse ao noorõ võimalusõ?

Võimalusõ omma otsalda. Esi tulõ olla päälenakkaja. Ja mitte õnnõ vällämaal, a tahsamah kah. Õkva tah, Eestih. Ma ei olõ ilmangi saanu külmäs jäiä, ku vingutas, et «palka ei masta, tüü om ull, olõ-i võimaluisi». Tii, midä armastat ja armasta, midä tiit ja kõik muu tulõ esihindäst, ku olõt parasjago tüükäs. Edimält tulõ Eestih otsa pääle saia ja sis kaia, kas saat äkki lisas viil mõnõlõ muulõ maalõ hindäst midägi pakku. A kodomaa innekõkkõ!

Valli om aga tõtõst pall’o. Olõ tuu puult, et hinnäst välämaal tävvendä ja avasta, kõik tuu tulõ ütele noorõlõ hindä tundma opmisõ man kasus. A õnnõ välämaa poolõ kaeminõ ei olõ mu jaos sukugi tähtsä. Kultuurikõrraldusõh toimõtadõh tulõ ette peris pall’o (kuuh)tüüpakmisi, keerolinõ om naidõ vahel valli. Parhilla olõ hindä jaos löüdnü muusika ja proovi seole truus jäiä, vähembält parhilla.

Kas näet umma tulõvikku ka kodokandiga köüdetült?

Kindlapääle. A mu parhilladsõ elo kodo om Villändih, latsõpõlvõkodo Hundilaanõh. Ja ma tiiä, et jõvva ütel pääväl hindä kodotallo ütte vai tõistmuudu tagasi. Parhilla olõ-i lihtsalõ viil paras aig. Kõik juhtus õkva sis, ku juhtuma piät.

Küsse Rahmani Jan

Armuliku Hedi: nuuril omma täämbä otsalda võimalusõ2017-05-08T16:51:33+03:00

Kas maarahvas hiit hinge?

Keskkunna hoitminõ nakkas pääle ilmakaemisõst,

kon päämidses jüväs hingi uskminõ.

Vahtsõl Meremaal juusk ilmadu käänüline Whanganui jõgi, midä maoori, säälse perismaalasõ, omma muistidsõst aost pääle elusas pidänü. Urbõkuul anti jõõlõ koguni eräõigus ja taast sai ammõtligult füüsiline isik. Jõgi või nüüt esiki kohtulõ minnä, ku tedä pall’u tsusitas.

Tuu «pommuudis» kõrvun, sõidi ma Lüllemäelt Antsla poolõ. Suur tii läts’ läbi langi. Kõrraga tundu, nigu olõs käünü pedäjide koonduslaagrin. Tuhandõ puu olli sinnä uma hinge jätnü, mõni ütsik kõvvõr petäi viil saisõ pistü. Sääl om kül torm kõvastõ üten avitanu, et nuu langi nii suurõ omma, a lakõsraot mõtsa jääs iks egäl puul silmä. Mõnõn paigan om esiki ristipuid maha võetu.

Mõtsu raotas ülearu joba hulk aigu. Nüüt omma inemise üles heränü ja pelgäse, et Eesti jääs peris lakõs. Kuis mõtsatüüstüs kül niimuudu perutama nakas’? Asi lihtsä: riik (tuu tähendäs, et rahvas esi kah) om luudusõst kavvõmbalõ liiknu.

Turumajandusõ müüdi perrä om kasuminõ igäväne, rikkus tulõ majja sis, ku kaivat süvembält ja künnät laembalt. Luudusõusu müüt seovasta kirutas ette, et kõik käü tsõõri piten ja ütski kipõn siin ilman ei sünnü tühä paiga pääle. Ku koskilt võtat, piät kohegi tagasi ka andma.

Om nätä, et liin tõmbas maa inemisist puhtas. A liinan om joba tsivilisatsiooni hällüaost pääle masnu turu- ja progressiusk. Liinun ei olõ luudusõ iin koogutaminõ ilmangi au seen olnu. Vana-ao tsivilisatsioon pidäsi tähtsämbäs sõta, kauplõmist ja kiräsõnna. Tulõ igäveste edesi liiku, varra ja rikkust kokku aia. Ku muu ei avita, võta mõõk abis! Turumajandusõ müüt sündü liinaplatsil ja kasvi sõavällä pääl.

Luudusõusk om inämbältjaolt hingi uskminõ. Viimätse paarikümne aasta seen om tettü mitu tiidüsuuringut, kon om inemiisi käest küsütü luudusõ hinge kotsilõ. Tulõ vällä, et väiku pakan istus eestläsel viil ola pääl.

65% Eesti rahvast usk, et puul om hing (1994. ja 2010. aasta näütäjä), 82% pidä luudust hingelidses ja pühäs (2002). Protsendi omma ilusa, a kas inemise uskva periselt luudusõ hinge vai om tuu pall’as poosõtaminõ? Taa või olla kõgõst helleroosa rahvuslik ettekujutus, et mi olõmi õdagumaa viimäne maarahvas – kütämi sanna, krõmpsutami püdsehaina ja olõmi tuuperäst nii vägevä ja esimuudu.

Mõnõl puul ilman lövvüs päält maoorõ viil ehtsid luudusrahvit, kiä pidävä luku jõõst ja mäest. Nä ei murra pühäst mõtsast ossagi, selle et kiä luudust teotas, tollõlõ masva vaimu kätte. Samasugudsõ uskmisõ omma kimmäle kõigil luudusrahvil Tsiberi laanõst Andõ mägistüni. Usk kaits luudust parõmbalõ ku säädüs. Valitsusõ vahetusõ, sääduse võiva muutu, a usk püsüs mitmid aastasatu.

Tuud usku olõs seo ilma aigu ka «tsiviliseeritüil» rahvil õkvalt vaia. Eestin om pall’u vahtsõ ao pühämõtsu vai kaitsõalasid, a vahepääl om tunnõ, et noist ütsindä jääs vähäs. Eestimaalõ olõs inämb paganid vaia! Õnnõs vai õnnõtusõs ei tohe usku ütelegi inemisele pääle pressi, egäüts om prii uskma, midä taht.

Ummõtõ paistus mullõ, et keskkunna hoitminõ nakkas pääle ummamuudu ilmakaemisõst, mille päämidses jüväs om hingi uskminõ. Keskkunna hoitmist tulõ opata joba latsiaian, kõik haridus olku luudusluuga köüdetü. Haridustiidläse kõnõlõsõ ütesttüküst, et koolin piät opma väärtüisi tundma, sis kasus lats häätahtligus ja arusaajas inemises. Luudust tundõn ja tunnõtaden om taa tsiht käega kumpi.

Muiduki ei elä inemine õnnõ siimnist ja viitsilgast nigu tsirk. Rikkus lahmas karmanilõ edespitegi mõtsast, merest ja maa seest. Pääasi, et maa andõ tarvitõdas vastutustundõga, et näid as’anda es kulutõdu õga tsolgitu. Muidu löüdvä perän tulõva põlvõ, et nä eläse maal, millel ei olõki inämb hinge seen.


Kahro Marek,
kirämiis

Kas maarahvas hiit hinge?2017-05-08T16:45:13+03:00

Heränemisel om huug seen

Oroviir, mõtsatii. Egäl puul paistus heränemine silmä. Toomõ ja mar’apuhma kasvatasõ lehti. Liinan joba ka kõo. Haniparvõ õkva külvetüisi põldõ pääl tegevä põllumehe vihatsõs. Naabrinaanõ äritses laatu pääl lillega. Mõni veretäs näost, om kõvastõ päivä saanu. Künnetäs ja kaivõtas maad, mõnõl om kardokas joba pantu. Aia-usku inemise omma lõpus uma käe ja dressipüksi kõrraligult mullaga kokko saanu. Nädälivahetus tossas ja hõngas hütsi pääl küdsetü liha perrä. Om aimdus, et pia nakkas kostma muromassinidõ larmi. Kägo kuuk hummogu – tähendäs, tulõ hoolõn olla.

Neo ja viil mitmõ märgi näütäse, et vahtsõnõ aastatsõõr luudusõn om kõva huuga käümä lännü. Timahava küländ ilda, ei julgu viil häste uskugi. A no om selge, et huug om seen ja inämb päsemist ei olõ.

«Huug om sääne, et sääl, kon silmäpiir, ummi varbit näe!» Niimuudu ütles tunnõt laulusalm ja laul, tuu ei saa jo ummõtõ võlssi.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Heränemisel om huug seen2017-05-08T16:41:39+03:00

Havvõpüügikeelu aig saa läbi

Täämbädsest om lubatu siseviikogodõn haugõ püüdä. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest viil püüdä ei või, sääl om keeluaig 15. lehekuuni.

Kalamiis Otsa Kallõv kõnõl’, et timahava lõpõtiva havvõ kudõmisõ küländ ilda, vast nii nätäl tagasi. A osa kudõnõsõ varrampa, viil ijäga.

Otsa Kalõvi jutu perrä kudõmisõ lõpust kats nädälit haug ei võta. A ku tuu aig täüs saa, tulõva kalamiihile rõõmupäävä. «Sis tä om nii näläne, et nakkas võtma, ja sis võit saia kõrraga kümme haugõ,» selet’ Otsa Kallõv.

Kõgõ parõmbalõ passis havvõ püüdmises sumbõnõ ilm. Midä kehvemb ilm inemisele, toda parõmb kalalõ, kõnõl’ Otsa Kallõv.

Kalõvil om havvõ saamisõs salanipp kah: «Inne vette viskamist sülgä kolm kõrda landi pääle ja ütle: mine ja murra!»

UL

Havvõpüügikeelu aig saa läbi2017-05-08T16:40:04+03:00

Muusõumi kutsva üüse mängmä

Tulõva puulpäävä, 20. lehekuu õdagu tegevä muusõumi uma ussõ valla. Tähistedäs üle-euruupalist muusõumiüüd, timahavanõ teema om mängmine.

Vanal-Võromaal om 13 kotust, kon muusõumiüü programmi tetäs. Om egäsugumaidsi mängõ, lisas pillimängo, midä inämbüsin paigun kuulda saa.

Räpinäl kõnõlõs Kalla Urmas umaaigsõst Räpinä kuulsast viiolimehest Pilli-Reinust.
Põlva talorahvamuusõumin otsitas käkitüid salaperäliidsi asjo.
Pähnil näüdätäs Družba saagõ ja lastas tuud ka näppi.
Vahtsõliina linnussõn käävä keskao mängo.
Pokumaal lastas hinnäst üten giidiga mõtsa piaaigu är essütädä ja kullõldas mõtsa helüsiid.
Rogosil mängitäs varandusõotsmist.
Mõnistõ muusõumin Kuudsil käüdäs üüse külä pääl.
Kreutzwaldi muusõumin mängitäs Kalõvipoja kiviviskamisõ mängõ.
Munamäel ja Teppo lõõdsatalon kõnõldas Kreutzwaldi juttõ võro keelen.
Suurõtiimuusõum saa ütes suurõs mängoplatsis.
Vana-Võromaa kultuurikuan mängitäs lavvamängõ, laulumängõ, tsõõrimängõ.
Süvähavva villavabrikun näüdätäs külä päält kokko otsituid mängoasjo.

Kae mano: muuseumioo.ee

UL

Muusõumi kutsva üüse mängmä2017-05-08T16:39:13+03:00

Võro liin uut avvomärgi ettepanõkit

Võro liinavalitsus uut 2017. aastaga avvomärgi ettepanõkit.

Pallõldas teedä anda inemisist, kiä ummi tegemiisiga märgi vällä omma tiinnü.

Ettepanõkit võiva tetä kõik, sääl piät olõma põhjõndus ja kandidaadi andmõ.

Taotlusõ pallõldas viiä vai saata kiräga Võro liinavalitsustõ vai e-kiräga info@voru.ee ildampa 15. lehekuu pääväs.

UL

Võro liin uut avvomärgi ettepanõkit2017-05-08T17:13:33+03:00

Otsitas häid täüskasunuid opjit ja näide oppajit

Täüskasunuidõ koolitamist kõrraldav kogo Andras kuts üles märku andma noist opjist ja oppuisi kõrraldajist, kiä omma väärt tunnustamist. Sügüse peetäs täüskasunuidõ opjidõ nädälit, kon parõmbit kitetäs. Säänest kitmist võetas ette joba 20. kõrda.

«Pallõ kõiki, kiä omma tähele pandnu mõnt täüskasunut, kiä om opnu midägi ja tuuga umma ello parõmbas muutnu, timäst märku anda,» ütel’ Andrasõ juhatusõ liigõ, Võro täüskasunuidõ gümnaasiumi direktri Ojamaa Merike.

«Tuu opminõ ei piä olõma koolin lavva takan, tuu või olla ütskõik mis ala pääl,» selet’ Ojamaa Merike. Ka opmisõ kõrraldaja piä-i olõma kimmäle kuul, sama häste või tuu olla mõni väikumb selts vai ütisüs, kiä inemiisile midägi oppas.

Esieränis oodõtas säändsit kandidaatõ, kiä omma uma opmisõga kedägi umast kogokunnast kah üten tõmmanu. Muidogi ka noid, kiä lihtsäle väega tubli opja omma olnu.

Kittä tahetas ka noid, kiä oppuisi kõrraldasõ. Ettepanõkit oodõtas aasta opja, aasta koolitaja, aasta koolitusõsõbraligu ütisüse, aasta opiteo ja aasta raamadukogo kotsilõ.

«Raamadukogo ei olõ parhilla inämb õnnõ raamatidõ lainamisõ kotus. Sääl om väega põnõvit asju: käävä kuun opitsõõri, tihtsäle om raamadukogo uma kogokunna sõlmpunkt,» selet’ Ojamaa Merike, mille eräle raamadukogo vällä om tuudu.

Aigu kandidaatõ esitämises om kooni 15. lehekuu pääväni. Kotus, kon täüskasunuid opjit üles anda, om internetin kodolehe andras.ee pääl.

UL

Otsitas häid täüskasunuid opjit ja näide oppajit2017-05-08T16:36:46+03:00

Lehmänimmi uurminõ tõi võrokõsõlõ korgõ tunnustusõ

Minevä kuu lõpun kooliopilaisi suurõl tiidüsfestivalil Tal´nan kuulutõdi vällä riikligu tiidüstöie konkursi avvuhinna. Põhikooli rehkendüsen sai tõõsõ kotussõ Saarõ Hipp Osula põhikooli 9. klassist, kiä uursõ uman tiidüstüün lehmänimmi.

«Säitsmendän klassin ma trehvsi kaema Eesti jõudluskontrolli keskusõ lehmänimmi nimekirja ja sääl oll’ häste pall’o säändsit nall’akit ja huvitavit nimmi,» kõnõl’ Saarõ Hipp tuust, kuis uurmistüü algusõ sai. «Mõtli, et võinu uuri, kost säändse nime tulõva ja mille säändsit pandas.»

Hipp naas’ noid lehmänimmi sis lahksama, lugõsi mano artikliid eläjänimmi kottalõ ja kor’as külä päält inemiisi käest kah noid nimmi, midä nimä omma lehmile pandnu.

Saarõ Hipõ tüü päämidses tsihis oll’ kõrvuisi säädi 20. aastasaa talolehmi nime täämbädse päävä suurlautu lehmi nimmiga. Tull’ vällä, et lehmänimemuud om parhilla hoobis tõistsugumanõ ku varrampa. «Vanastõ talolaudan peeti hääs luudusõst peri nimmi ja noid, miä lehmä vällänägemisega köüdedü, a täämbädsen suurfarmin pandas rohkõmb naasõnimmi. Noid om hää panda, ku suurin lautun om vajja panda pall’o nimmi kõrraga,» selet’ Saarõ Hipp.

Kõgõ rohkõmb om Eestin lehmi nimega Mustik (üle 4000), viil om hulga Maasikit, Maasusid, Kirjakit, Moonisid ja Täpisid. A kõgõ üllätävämbäs nimes oll’ Hipõ jaos lehmänimi Praak, midä om kah küländ hulga pantu.

Naasõnimmi pandminõ lehmile om tulnu muudu viimädse saa aasta joosul. «Vinne aol es lubata kolhoosilautun lehmile naasõnimmi panda, vast tuuperäst, et keski är es pahanu,» ütel’ Hipp.

Tiidüstüün tull’ vällä ka kurb uudis: kõrrast inämb peetäs Eestin lehmi robotlautun ja lehmänime nakkasõ är häömä. Täämbädse ao lehmäl om õnnõ kõrvan nummõr. Tä lätt, robot nüss tä är ja inemisel ei olõ vaia timäga kokko puttu.

Hipõ tiidüstüüd kiteti, et tuu oll’ esieräline ja jäi silmä. «Ku ma kõnõli taast tüüst festivalil, sis inemise jäivä kaema, naaratus näon. Lihtsä ja põnnõv asi, minkast kõik saava arru, egäüts mõist midägi üteldä, a saman uuritu ei olõ,» selet’ Saarõ Hipp.

«Või-olla ma uuri viil edesi tõisi eläjänimmi ja lehmänimmi iks kah,» and’ tä veidükese umist plaanõst aimu.

Vana-Võromaa kooliopilaisist jõudsõ uma tüüga riikligu tiidüstöie konkursi lõppvuuru viil Lattiku Mari-Liis Kanepi gümnaasiumist. Timä uurminõ küberkiusamisõst Kanepi gümnaasiumi opilaisi siän sai siseministeeriümi ja Tal’na ülikooli eripreemiä.

Võistlusõ lõppvuuru saiva ka Jaansoni Kris-Marii Parksepä keskkoolist ja Kissi Raido Võro gümnaasiumist.

Rahmani Jan


Saarõ Hipp. Pilt eräkogost

Lehmänimmi uurminõ tõi võrokõsõlõ korgõ tunnustusõ2017-05-08T16:35:40+03:00

Hobõsõtüü päiv Karulan

Karula kihlkund, Kolski külä, Rõõmu talo. 6. lehekuu pääväl om talomoro pääl paarkümmend hobõsõtüü huvilist. Samapall’o latsi juusk kah ümbre. Hobõsõga tetäs läbi kõik tarvilik, et kardok maaha saia.

«Nüüt läämi vagusid ajama, Kaido aja nigunii kõvõra vao, sinnä mahus rohkõmb kartult,» lõõp Koivakonnu hobõsõmiis Raudsepä Kalev.

Põllumaa om tõtõst virkside ajamisõs valmis. Inne lõunat naatas pääle sitaveoga, tuu laotõdas vikluga põllulapikõsõ pääle är. Sis künnetäs maa är, Raudsepä Kalevil om tuujaos välläopatu hopõn ja tarviliku riista.

«Taa hõlmaga adõr kündki sita ilustõ sisse!» om Rõõmu talo pernaanõ Tali Liilia väega rõõmsa.

Päält kündmist vedrotõdas (kultiveeritas) maa läbi. A ega tan õnnõ inemise opi. Rõõmu talo hobõnõ pand vedro iin lahkma…

Hobõnõ rahustõdas maaha. Tüü tetäs tõõsõ hobõsõga lõpuni. A lõpus pandas lahkmalännü hobõnõ kah viil kõrd ette, et tä arvu saanu: piät ka vedro iin käümä. Hobõsõ piät tan kah opma!

Kõkkõ tetäski periselt

«Rahvusparkõn tegeldäs kõigin kultuuriperändiga, a väega hulga tetäs vanaaoliidsi töie näütämisel etendüisi. Seo tan om nii ehtsä, inemise esi oppasõ ummi hobõsit periselt vällä. Seo om väega eriline,» seletäs päävä kõrraldaja, Karula rahvuspargi kultuuriperändi as’atundja Saarnits Pille.

«Esiki vana hobõsõpidäjä saava tan tõõnõtõõsõ käest vahtsit tarkuisi mano,» om Saarnits pääväga rahul.

Viil inämb om rahul Rõõmu talo pernaanõ Tali Liilia: timäl saa väiku aialapikõsõ pääle kartol maaha. Tä om ka peris kimmäs, et säänest väikut põllulappi omgi hobõsõga kõgõ õigõmb tetä.

«Ku mul om suvõl vajja kartult mullata egä nätäl, sis ma või uma hobõsõ võtta, ei pea kedägi kutsma. Ja kutsminõ ei olõ lihtsä: ei passi vaovahe, ei olõ aigu, ku sul vajja om. Hobõsõga saat kõkkõ tetä hindä perrä,» kitt Tali Liilia.

Sirgõ virkse

Hobõnõ Ekke (pildi pääl) pandas ette. «Virges!» and hobõsõ peremiis Kama Kaido käsu kätte ja Ekke nakkaski astma. Virkse aetas sisse, kartol pandas maaha. No om aig virkse kinni aia.

Nigu tõisigi töid, saava huvilidsõ ka kinniajamist pruuvi. Siiä ommaki tulnu nuu, kel hindäl hobõnõ vai sis väega suur huvi hobõst võtta.

Hobõnõ kõnd virkseharja pite, kartoli saava mulla ala. Vast veidükese varra, muld om viil tsipa külm.

Ummõtõ arvas Rõõmu talo pernaanõ, et naid kartolt om sügüse hää võtta. «Seo om kindlapääle parõmba maiguga kartul. Uma käega tett asja ommaki parõmba!» kitt Tali Liilia.

A virkse, huulmada Raudsepä Kalevi ettekuulutusõst, ei olõki väega kõvõra.

Rahmani Jan


Hobõnõ Ekke om valmis virksit kinni ajama, huvilidsõ saava tuud tüüd pruuvi. Rahmani Jani pilt

Hobõsõtüü päiv Karulan2017-05-08T16:34:10+03:00