Hää tervüse nimel

Kuuli raadiost, et limonaadipudõli saava vahtsõ sildi. Tuu om väega hää, silditegijä saava tüüd, majandus kasus.

Ildaaigu panti silte eelektripostõ pääle. Tuu käve nii, et suurõ veoautoga sõidõti posti mant posti mano, egä post sai välgunoolõga sildi. No saami mi silti kaiõn arvo, et eelektriposti otsan liigus eelektri, taad massa-i näppi, ku vuulu ei taha saia. Kiäki sai tüüd, riik massõ. Inemise läävä õnnõ rikkambas.

Nii rikka inemise ostva massulõ kaemalda iks edesi tuud tsukruliimi, kohe om vurtsu sisse pant.

Sõs ei jääki muud üle, ku tulõ tetä säändse hirmusildi, nigu suidsupakkõ pääl parhilla omma. Telekast ollõv joba näüdätü katskiidsi hambidõ pilte, mis sildi pääle tulõva. Alalõ jäänü tervide hambidõ pääle omgi hää sõs limonaadi nimme kirota.

A ma mõtlõ viil, et ku viinapudõli piät poodin saina taadõ är käkmä, sõs võissi tetä tõõsõ saina, kohe taadõ limonaati käkki.

Kolmanda ja neländä saina taadõ saa rasvadsõ ja sooladsõ söögi är käkki, a sõs ommaki saina otsan.

Lihtsämb olõs vast jo inemiisile, kiä puuti läävä, kõrraga kott päähä tõmmada. Sõs nä ei näe, määndsit halvu asjo sääl müvväs.

Tuu olõs kõik hää tervüse nimel.

Muda Mari

Hää tervüse nimel2017-04-25T15:36:01+03:00

Hellengi Ege: koolitunn ei piä olõma õnnõ klassih

Mehikuurma kooli matõmaatigaoppajast direktri Hellengi Ege kotsilõ ütlese tüüseldsilidse, et tä taht egä vahtsõ as’aga üten minnä. Ku oppaja esi kahtlõsõ, kas tetä vai ei, sis direktri juhatas näid iks kõgõ vahtsõ poolõ. Ja tuu juhataminõ ei olõ pääle sunnit, a om meistre muudu tett.

Uuri Hellengi Ege käest, määne om täämbäne koolielo Mehikuurman ja miä viil Vana-Võromaa üten kavvõmban nukan sünnüs.

Mehikuurma kuul om 18 opilasõga Vana-Võromaa üts väikumbit kuulõ. Määndse omma väiku kooli murrõ ja rõõmu?

Rõõmu omma nuu, et saami latsiga eräle kammanda. Oppaja jõud egä latsõ mano, jõud opada tunni aigu ja ku vajja, ka pääle tunnõ.

Murrõ omma säändse, et ku latsi om veidü, sis ei saa näütüses maakunnavõistluisist ossa võtta – spordivõistluisist ja muust. Hädä om, ku piät olõma joba kolm last võistkunnah, meil om mõnõh klassih õnnõ üts lats.

Oppaminõ liitklassõn, kas tuu om rassõ vai om liitklassi man midägi hääd kah?

Om külh hääd kah. Latsõ opva esi pall’o, esi opmisõ mõistminõ edenes. A omma ka hädä. Üte klassiga saat rohkõmb, terve tunn tüüd tetä, a ku om kats klassi, meil om esiki kolm klassi kuuh, sis tulõ aig naidõ vahel är jaka.

Kuis täämbädse päävä koolilatsõ tarkust vasta võtva? Kas om ka vaih varatsõmpi aigõga?

Ei olõ vaiht. Väega häste võtva vasta.

Kas nutimaailm mõotas oppamist?

Jaa, mi liigumi sinnäpoolõ. Saimi hindäle pordso vahtsit tahvlipuutrit, mi tarvitami noid tunnõh. Oppajilõ omma no koolitusõ, digioppus. Nuu koolitusõ omma meil üteh Ruusa kooli oppajidõga, kats kõrda om joba olnu, no tulõ ka kolmas kõrd.

Meil om väega hää tüüseltskund. Saami opilaisiga läbi ja umavahel kah. Teemi tüüd ütidse tsihi nimel, et kõik laabunu. Oppaja omma positiivsõ.

A kas opilaisi nutitelefoni tunnõ aigu ei sekä?

Tunnih või nutitelefoni tarvita õnnõ sis, ku oppaja lupa. Kokkolepe om sääne tett ja tuust peetäs kinni. Väikoh koolih tuuga hätä ei olõ.

Midä koolitunnõlõ viil lisas tetäs?

Omma tsõõri, Känguru matõmaatigavõistluisist võtimi ossa, kävemi Tartomaa latsiraamadupäävä ettevõtmiisil, koh olli kunstitüü ja üts umaloomingulinõ jutt. Täämbä (21.04) om meil algatus «Kunstnigu kuuli!», tetäs tüütarri. Mooste kunstnigu kõrraldasõ tuud.

Kas opilaisil om huvvi lisaasju vasta?

Jah, om huvvi. Tõsõpäävä kävevä 1.–4. klassi latsõ Eesti põllumajandusmuusõumih, sääl oll’ opiprogramm, koh kõnõldi kardohkast. Latsilõ miildü. Lisa- ja välähpuul kuuli ettevõtmisõ latsilõ miildüse, ilmanägemine saa laemb.

Kas tuu lisatüü latsi är ei vaiva?

Opitüü sisse omma klapitõdu neo as’a. Tunn ei olõ õnnõ klassitunn, tuu om ka välähpuul kuuli.

Kas väikun koolin saava nuu latsõ, kiä keskmädsest kehvembähe vai parõmbahe toimõ tulõva, rohkõmb tähelepandmist?

Mõnõ opilasõ nõudva rohkõmb tähelepandmist ja tuud nä saava kah.

Noilõ, kes parõmbahe toimõ tulõva, andas lisaülesandit, saadõtas võistluisilõ. Üts opilanõ meil opsõ TÜ tiidüsülikooli matõmaatiga kursusõl, säitsmendä klassi poiss, sai lisatiidmiisi.

Olõti esi ka matõmaatigaoppaja. Kas arvudiaoga om matõmaatiga mõistminõ lännü parõmbas vai jäänü kehvembäs?

Ma oppa matõmaatikat väega veidü, õnnõ katõh klassih. A ku võrrõlda varatsõmbat aigo, sis täämbä paistus huvi suurõmb. Taa ainõ miildüs.

Latsil om huvi ka programmiirmise vasta. Eelä olli meil koolih robootiga tüütarõ, ja nuu väega miildü. Ütsändä klassi uma ütli, et ei olõki taa programmiirmine väega rassõ.

Kohe läävä Mehikuurma kooli lõpõtanu edesi opma?

Perämäidsil aastil omma lännü gümnaasiummi. Rohkõmb om tsiht Tarto vai Nõo poolõ. A mõni lätt ka Räpinähe.

Ku tähtsä om paikkunna jaos kuul?

Uma kuul om väiku paikkunna jaos väega tähtsä. Seo om iks külä hing. Üteldäs, et ku kuuli ei olõ, sis kaos elo.

Määne om elo Mehikuurma külän täämbä? Midä inemise tan päämidselt tegevä?

Elo nigu elo iks maal. Tüül käävä inemise kalafirmah OÜ Latikas, vallamaja om, kuul, raamadukogo, latsihoit, osa rahvast käü ka Räpinä ja Linte kanti tüüle. Nuuriklubi, seldsikeskus, huvitsõõri. Miikse vallah om ka maanaisi selts väega teküs.

Kuimuudu Mehikuurma rahvas om muust rahvast esimuudu?

Järve veereh olõmi. Eestläse ja vinläse omma kokko sulanu, kats kultuuri omma tõõnõtõõsõ kõrval. Tah kõnõldas eesti kiilt ja vinne kiilt ja veidükese võro kiilt kah.

Kuis elo maalõ tagasi tulnu?

Ku tüükotussit rohkõmb olõs, tulõs rahvast ja latsi maalõ rohkõmb.

Siiä om iks suvõmajjo ostõtu, suvõl om inämb rahvast. Järve veereh ja… Järv tõmbas.

Olõti ka Miikse vallavolikogon. Kas väikun vallan piät koolidirektri volikogon olõma, et kooli iist parõmbalõ saista?

Jah, volikogoh saa iks kooli iist saista.

Parhilladsõ plaaniga lätt Miikse vald Räpinä vallaga ütte, tulõ vahtsõnõ vald vana Räpinä kihlkunna piire seeh. Kas inemise omma tuuga nõuh?

Mõni arvas, et olõs võinu Tarto poolõ kaia, mõni, et Räpinä poolõ. Otsustimi minnä Räpinä poolõ.

Midä tähendäs valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ Mehikuurma kooli jaos?

No tuu paistus. Kooli alalõpüsümine om läbikõnõlõmisõ man tähtsä teema olnu.

Ühinemislepingüh om kiräh, et olõmaholõva haridusasotusõ hoiõtas alalõ vähembält 2021. aastani.

Ti esi olõti ka spordihuvilinõ, käüti joosuvõistluisil. Midä sport teile and?

Mis juuskja ma nii väega olõ. Naksi mõni aasta tagasi veidükese… Joosuvõistluisil käü kõndmah, kõndimisraa pääl.

Võistluisil käümine and hindäle positiivsust. Meil om sääne hää seltskund, kellega mi käümi. Tervüse iist tulõ huult kanda!

Küsse Rahmani Jan


Hellengi Ege. Rahmani Jani pilt

Hellengi Ege: koolitunn ei piä olõma õnnõ klassih2017-04-25T15:34:15+03:00

Tarkus ello jäiä

Näütämi hindä esimuudu olõkit ja käümi muu

ilmaga läbi, nii pall´o ku tossu om

Noorõmban, ku hinnäst otsõ, mõtli, mis võinu olla mu elo tsiht. Sai arvo, et taha olla küläpillimiis, kiä saa umah kogokunnah mitmidõ ettevõtmiisi ja kombõtäütmiisi man abis olla.

Täämbä jaga umma ello Villändi tüükotussõ ja Haanimaa talo vaihõl. Pillimehel om rassõ muuta suurõmbat pilti, a pia 30 000 päältkaejaga festivaali kõrraldaja tüüriista omma hoobis võimsamba. Nii olõgi trehvänü perimüskultuuriga toimõndama kotusõ pääl ja suurõmbalt maailmah kah.

Tuu, ku tähtsä om paikkundlikkus, sai mullõ selgembäs, ku opsõ Villändi kultuuriakadeemiäh. Esieränis huvitav oll’, et perimüsmuusiga om esi paiguh tsipakõsõ tõistmuudu. Koolih olli ka väega kõrvust nõstõt tuuperäst, et mu Haani juuri väega korgõhe hinnati ja esiki loenguh mu pääle näüdäti, ku mõnõst Haani kandi laulust vai pilliluust kõnõldi.

Sääne asi pand’ minno viil süvembält umakandi lõõdsaperändüst uurma. Ku kävemi vällämaal esinemäh ja saimi kokko sarnatsidõ kuulõ tudõngidõga, sis ka nuu kulssi suurõ häämeelega mu ands’akit vahtsõstlövvetüid lõõdsapallo ja tahtsõ noid selges oppi. Mul oll’, midä näile pakku.

Mõnõkümne aasta iist oll’ perimüsmuusikal ja -kultuuril halv kuulsus, selle et nä olli ehtsäst kavvõlõ lännü. Tuuaigsõ tudõngi võti tsihis perimüsmuusiga vahtsõst ello herätä ja muuta seo-ilma-ao loomuligus osas. Opiti ja uuriti pall’o ja otsiti üles nuu meistri, kiä viil eloh olli. Villändi perimüsmuusiga festivaal saa timahava 25 aastakka vanas. Seo aoga om pall’o muutunu. Edimädsel festivalil käve 200 inemist, parhilla saa mi tegemiisist aasta läbi ossa 75 000 inemist.

Seo, et kimmä rahvusligu umaperäga ansambli Trad.Attack! ja Nuudi Maarja täämbä maailmah ilma tegevä, om iks väega kõva värk! Kullõja küsüse, kost kuradist naa inemise uma vaimopuhahusõ (inspiratsioon) saanu omma vai kost nä tulõva. Vastussõs või näile üteldä, et paigapääline hindätiidmine ja juurõ omma väega võimsa värk.

Illos om kävvü noih paiguh, miä omma umma näko. Hää om kokko saia inemiisiga, kiä omma sõbralidsõ, võtva lahkõhe küläliisi vasta ja omma uhkõ uma kultuuriperändüse üle. Mi võimalus om näüdädä hindä esimuudu olõkit ja läbi kävvü muu ilmaga, nii pall’o ku tossu jakkus. Hindäette hoitminõ häötäs egäsugumadsõ kultuuri, olku tä ütskõik ku esimuudu ja põnnõv.

Mi kandi umakultuuri man piä ma tähtsäs säändsit asjo:

Köüdüs juuriga. Perimüs tulõ süvembä tiidmise ja tüüga, taa saa ei olla pal’as reklaamis tarvitõt sõnakõlks. Kultuurifiltri, minkast vahtsit mõjjõ sisse lastas, piät olõma tegünü süvembäs minekiga saaduisi tiidmiisi ja sisemäidsi tundmiisiga. Muido om oht saia vahtsõs vaimsusõs (new age), miä lätt paigapäälitsest ja ehtsäst kavvõndahe ja om võlss.

Hindätiidmine sünnüs sis, ku inemise saava kokko, opva, tegevä tüüd ja viitvä aigu ütehkuuh, jututasõ, pidävä pito. Tähtsä osa om tah koolil, latsiaial, raamadukogol, poodil, rahvamajal. Umakandi latsõ piät käümä paiklikuh koolih!

Haanimaa, a ka kõgõ Vana-Võromaa umaperä om kiil, uma näoga külä ja talo, taloehitüskunst, luudus, inemise ja luudusõ ütehelämine. Neo omma as’a, midä tulõ hoita ja süvembält tundma oppi.

Mi tuhandit aastit vana ellojäämistarkus, midä perimüskultuuris kutsutas, om täüs luumisõ ja löüdmise rõõmu. Julgust ja päälenakkamist taa tarkusõ alalõhoitmisõs!

Märgotus um sündünü 13. mahlakuul peet konvõrendsi «Haanjamaa pärandmaastikud jutustavad» ettekandõ perrä.


Noormaa Tarmo,
haanimiis,
Haanimiihhi Nõvvokua liigõ,
Eesti perimüsmuusiga keskusõ juht

Tarkus ello jäiä2017-04-25T15:30:57+03:00

Mõnikõrd mass mõistlik olla!

Illos õdak. Päiv om õkva jumalihe minegi pääl. Istu autoroolin, sõida suurt kõrralist asvalti piten.

Üts kihotas müüdä. Ohh, hää, lasõ täl takan, niimuudu om julgõmb sõita. Niimuudu saa kipõmbalõ kodo, latsi mano. Ja trahv tetäs iks edimädse auto juhilõ, mitte toolõ, kiä takan sõit.

Stopp! Midägi om taa pildi pääl võlssi. Jah, tsipa kipõmbahe saa, a kas tuu iks tasos är? Koton oodõtas kimmähe paar minotit kavvõmb kah. Pääasi, et eloga.

Mõtlõ ummi sõpru ja sugulaisi pääle. Meid om nii hulga, kiä tihtsäle autoroolin. Tüüle piät sõitma, tüült tagasi kah. Ja niimuudu egä päiv.

Auto seen ei saa inemine peris täpsehe arvo, ku kipõstõ tä edesi liigus. Tasos hinnäst mõtõlda hobõsõ sälga: miä olnu sis, ku hopõn lasknu sõitu 90 km tunnin. Ja ku säändse huu päält hobõsõ säläst maaha satat?

Mõnikõrd mass mõistlik olla, esieränis ilosa ilmaga autoroolin. Koton oodõtas.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Mõnikõrd mass mõistlik olla!2017-04-25T15:34:52+03:00

Kuis lilli pildi pääle saia?


Palu-karukell, võro keeli palolill, paloninn vai kahrulill om luuduskaitsõ all. Tedä ei tohe vällä kaiba ja muialõ istuta. Olõ-i mõtõt kah, selle et tä lätt kasuma õnnõ siimnest.

15. mahlakuu hummogu olli vällän külmäkraadi, a iks tull´ Piusalõ kokko kümmekund huvilist, kiä tahi oppi tuud, kuis olõssi hää pilti tetä ütest uhkõmbast keväjälillist. Lillipildistämise retke kõrrald´ inneskine Räpinä kandi tõpratohtri Piiri Ain, kinkal om nüüt inämb aigu uma hobi ehk luudusõpilte tegemise jaos.

Harju Ülle jutt ja pilt

Kuis lilli pildi pääle saia?2017-04-25T15:24:07+03:00

Mooste Folgi võit läts´ pääliina

Rahvamuusigatüütlüisi pido Moisekatsi Elohelü pääpreemiä sai Tal’na ansambli Ruut.

Ansamblin mängvä Rebase Ann-Lisett ja Kivi Katariina, kiä opva Vanaliina hariduskolleegiumin. Festivaali pääpreemiä oll’ 1000 eurot.

Kullõja valisi umas lemmikus Pärnu ansambli Tähtihellad.

UL

Mooste Folgi võit läts´ pääliina2017-04-25T15:21:53+03:00

Ruusal tulõ miihi show-tandsuõdak

Riidi, 28. mahlakuu pääväl tulõva Räpinä valda Ruusalõ kokko mehe, et tandsi kaemismänguliidsi tandsõ. Säänest pito peetäs Ruusal joba säitsmes kevväi.

Tõisi siän astus üles ka Ruusa uma kaemismängutandsu kamp «Nõtked ja karvased».

UL

Ruusa «Nõtked ja karvased».
Pilt eräkogost.

Ruusal tulõ miihi show-tandsuõdak2017-04-25T15:20:58+03:00

Latsõ jutustasõ Sännän uman keelen

Timahavva om Adsoni Arturi nimelidse luulõpäävä asõmõl tõsõ Sännän sündünü Võromaa kirämehe Jaigi Juhani (1899–1948) avvus võrokiilne juttõ kõnõlõmisõ päiv. Edimäne Jaigi jutupäiv peetäs 27. mahlakuul kell 12.30 Sännä mõisan.

Egä osalinõ esitäs üte ütskõik määndse autori võrokiilse jutu, ette või kanda ka hindä luudut.

«Kõnõldas eri juttõ: om esä kirotõtuid ja Võromaa muinasjuttõ ja muidugi ka tunnõtuid võro kirändüse lugusiid,» ütel’ jutupäävä kõrraldaja Allasõ Tiia. Pääväle om hinnäst üles andnu 30 jutustajat.

Kõgõ parõmba jutukõnõlõja valiva vällä kullõja. Kõnõlõmisniti and ette perimüsmuusik Lepassoni Kadri.

UL

Latsõ jutustasõ Sännän uman keelen2017-04-25T15:17:49+03:00

Põlva muusõumin kuts kikas koolitarrõ

Lehekuu alostusõst om Põlva talorahvamuusõumin vahtsõnõ püsünäütüs, miä kõnõlõs algharidusõ saamisõ luku Vanal-Võromaal.

Eräle omma vällä tuudu teedä-tunnõdu mi kandist peri inemise, kiä omma haridust edendänü.

Nätä saa, kuis sai algusõ maarahva lugõma oppaminõ. Teedä saa ka tuud, määne vahe om valla- ja kihlkunnakoolil ja määndse säädüse kooli kotsilõ käünü omma.

Juttõ ja pilte abiga saa aimu koolielost tsaariaol, Eesti aol, sõtu aigu ja Nõvvokogodõ aol.

Viil lubatas istu vanan koolipingin ja näüdätäs vanna koolilatsi jaos mõtõldut kolmõ kotussõga kemmergut.

Näütüse kujondaja om kunstnik Margna Epp.

UL

Põlva muusõumin kuts kikas koolitarrõ2017-04-25T15:17:14+03:00

Kõivupuu sai Eesti Rahva Muusõumi Oskari

Eesti Rahva Muusõum and’ uma timahavadsõ Kallassõ Oskari stipendiümi Võromaalt peri rahvaluulõtiidläsele Kõivupuu Marjulõ. Muusõumi tenopreemiä om nime saanu rahvaluulõtiidläse ja diplomaadi Kallassõ Oskari (1868–1946) perrä, kiä vidi iist ka ERMi asutamist.

Ütes avvohinna saamisõ põhjussõs pidä Kõivupuu Marju tuud, et avit’ minevä aasta ERMi näütüse jaos Tal’nan adru kokkokorjamist kõrralda. «Pikäkari rand sai ilostõ puhtas pääle tuud. Mul ja tõisil Tal’na inemiisil oll’ perän hää tsuklõman kävvü,» selet’ Kõivupuu Marju.

Tõsitsõmbist asjust võtsõ Kõivupuu Marju iist Laatrõ vana, ligi 300aastadsõ kuionu ristipedäjä muusõummi hoiulõ toimõndamist. «Kohalik rahvas es taha, et puu mädänes niisama sääl paiga pääl är, a säänest nall’a es olõ inne tettü, et pühä puu viiäs muusõummi,» kõnõl’ Kõivupuu Marju.

«No ma sis selleti, et olõ-i tuu halv mõtõ, ku kotusõpääline rahvas taht niimuudu, näide sugulaisi risti sääl seen, mõnõ mu uma kah. Arboristi iinotsan Hanso Heikiga teivä hääd tüüd. Puu asõmõl om no suur infotahvli vällän, et inemise piäs meelen,» selet’ tä.

Marju om elo joosul hulga raamatit kirotanu, kost mi umakultuuri kotsilõ ütte-tõist teedä saa. Ka ristipuiõ kaardirakõndus sai seo keväjä valmis. «Ma mõista egäle poolõ umma nõnna toppi, tuu oll’ tuu päämine häda.»

Ka parhilla sääd Marju mitund raamatut kokko. «Ku jummal taht, vast saa suvõs üts raamat valmis. Ja sügüse tahtnu Harglõ kihlkunna kotusõperimüse raamatut tegemä naada, tuu om kõvastõ hinge pääl. Umal aol sai kõvastõ säälnukan korjamistüüd ka tettüs,» selet’ tä.

Kallasõ Oskari stipendiüm vai suuperätsembält Oskar om Eesti Rahva Muusõumi avvohind pikä ja silmäpaistva tüü iist rahvustiidüisi ja kultuuri ala pääl, miä om avitanu muusõumil täütä umma ossa eesti kultuurilõ mõttõ andmisõ man. Oskarit anti vällä kolmas kõrd, edimädse sai Maatee Aet, tõsõ Laari Mart.

Rahmani Jan

Kõivupuu Marju. Harju Ülle pilt.

Kõivupuu sai Eesti Rahva Muusõumi Oskari2017-04-25T15:15:26+03:00