Tähemõrsja Moisekatsi Elohelül

Timahavadsõ Moisekatsi Elohelü festivali vallategemisel saa kullõlda Põlva kihlkunna rahvaviie perrä tettüt oratooriummi «Tähemõrsja».

Oratooriumi autor Meistri Erki ütel’, et muusikateos om pühendet Moisekatsi Elohelü pääkõrraldaja Podekrati Ülle elotüüle.

«Olõmi pall’o kõrdi üten löönü Moisekatsi Elohelül, kon Ülle haard’ üten nii pall’o inemiisi,» kõnõl’ tä. ««Tähemõrsjaga» ütlemi tälle aituma. Mullõ om rahvamuusigasäädide kirotaminõ olnu iks süämelähküne, eski võro kiil nakkas hillätassa külge.»

Oratooriumi laul ette vokaalansambli Miinus Seitse. Abis omma kammõrorkestri ja solisti, juhatas Sirbi Lauri.

«Tähemõrsja» sais kuun 16 jaost, egänüten om üts vai mitu rahvaviit. Nuu omma peri Hurda Jakobi rahvaluulõkogomikust «Vana kannel». Sinnä kogomikku kor’ati rahvalaulõ 150 aastakka tagasi.

Põlva kandi rahvalaulõ vanaperätsest võro keelest ja mõttõst avidi arvu saia Kalla Urmas, Sarvõ Mari ja Lintropi Aado.

«Tähemõrsja» luku tiidvä pall’o soomõ-ugri rahva. Tuu luu päätegeläse omma veli ja sõsar, suur tamm ehk ilmapuu. Lugu om lühkült sääne: veli lätt ilma pite hulkma ja sõsar ei lövvä tedä inämb. Ilmapuu raotas maaha ja timäst tetäs sõsaralõ nii uhkõ kaasavara, et kosilasõs tulõva eski Päiv, Kuu ja Täht. Perämädsele lätt sis sõsar mehele.

Harju Ülle

Tähemõrsja Moisekatsi Elohelül2017-03-14T18:01:25+02:00

Latsõ meisterdi perimüsmuusikilõ kingis 320 külmäkapi-käokiräst

Vana-Võromaa latsõ teivä Moisekatsi Elohelü jaos 320 käokiräst, kingitüse tulõtasõ rahvamuusigapidoliidsilõ miilde festivali idee autorit ja pääkõrraldajat Podekrati Üllet.

Käokirässe (eesti k lepatriinu) omma tettü mitmõst esi matõrjaalist (vilt, lang, luidsa, karvatraat jne) ja kleebidü külmäkapimagnõdi paprõhoitja pääle. Mano om kirotõt ’käokiräs’ kah.

Käokirä-kingitüisi meisterdi Vana-Võromaa latsõ kuu aigu.

Üten lei 14 latsiaida, kon om võrokeeline keelepesärühm: Veriora, Räpinä, Sõmmõrpalo, Kuldri, Lusti (Antsla), Väimälä, Lasva, Harglõ kooli ja Rõugõ latsiaid, Põlvast Mesimumm ja Pihlapuu, Võro liinast Päkapikk, Punamütsike ja Sõleke.

Väikeisi meistrimiihi oll’ kokko 260 – kipõmba saiva tetä mitu käokiräst.

Näid juhendi uma rühmä oppaja, avidi ka Võro instituudi keelepesäoppaja Lindsalu Evely ja Toomõ Triin.

Päält meisterdämise saiva latsõ kullõlda võrokeelitsit luulõtuisi ja laulõ, millen om tegeläses käokiräs.

Uma käokirässe saiva Moisekatsi Elohelü kõrraldaja kätte imäkeelepääväl (14.03.), külälise ja esinejä saava tuu festivaali aigu.

Ettevõtmisõ mõtõ tull’ tuust, et Eesti rahvamuusigatüütlüisi Moisekatsi Elohelü idee autor ja pääkõrraldaja Podekrati Ülle (1958–2016) juhtsõ 1988. aastast folkloorirühmä Käokiräs.

Folkloorirühmä tsiht om Põlva kihlkunna kultuuriperändi hoitminõ ja tutvastegemine.

Harju Ülle


Võro Päkapiku latsiaia Himpeli rühm ja näide käokirässe. Mägi Monika pilt


Külmäkapi-käokiräs. Harju Ülle pilt

Latsõ meisterdi perimüsmuusikilõ kingis 320 külmäkapi-käokiräst2017-03-14T18:00:36+02:00

Meistrikäega tettü käsitüüsokulaat

Söögimeistri Värtoni Anti (37) vahet’ Urvastõ Nõiariigi koka ammõdi paprõtüü vasta, et jäässi aigu ka käsitüüsokulaadi tegemises.

«Mõtõ oll’ juba ammu umma loomingulist puult sokulaatõ tegemisega arõnda,» kõnõlõs Anti, kiä om ka tordimeistri. «A kunagi es olõ tuus aigu. Ku mu 12aastanõ poig Kevin ütel’, et sukka nigunii rehkendä ei saa, sa olõt kõik aig tüül, sis oll’ tuu viimäne tsilk karikan ja ma tulli sügüse Nõiariigist är.»

No om Anti Lõuna-Eesti hoolõkeskusõ toitlustusjuht – sääd söögikaardi kokku viie pansionaadi päält 700 inemise jaos, tege paprit ja kammandas tüüliisi. Tüüpäiv lõpõs kell viis õdagu ja kõik nädälivahetusõ omma kah vaba.

Anti tuu sokulaadikastikõsõ ja seletäs: «Edimält ma tei sokulaati ummi sõpru jaos ja kinkmises. 2015. aasta Kuldri kooli jõululaadas sai edimäst kõrda suurõmb laar tettüs ja säält tuu valla läts’.»

Sõbrapääväs tulli joba karbi kah manu, naisipääväs taheti naisipääväsuuvõga karbikõisi.

«Mu naanõ Jarnila tege sokulaatõlõ kabikõsõ ümbre, et olõs illus,» kõnõlõs Anti. «Tuu jaos sai ostõtus massin, millega saat egäsugumaisi vigurit paprõst vällä lõigada.»

Antil omma põra paluka- rüäkama-, mustika-, vabarna-, ja mustika-arooniasokulaat. Jõulus märke tä vällä ubina-kardõmonisokulaadi. Omma nii tummõ, piimä- , ku ka valgõ sokulaadi.

«Põra omma mul valmis röstidü joba rüähelbe miiga, a sokulaati ei olõ jõudnu viil tetä,» kahjatsõs miis.

Tälle hindäle miildüse kõgõ rohkõmb paloka-rüäkama- ja ubina-kardõmonisokulaat. Latsilõ miidüse rohkõmb valgõ sokulaadi, ütskõik mis sääl sis seen om.

Marja, mis sokulaadi sisse läävä, omma umast aiast kor’adu. «Eestin om üts firma, mis tege külmkuivatuid marju,» seletäs Anti. «Ku viit uma marja, sis tulõ odavamb, muidu om tuu pakikõnõ hirmsalõ kallis osta. Timahavva tahami maasikit kah laskõ kuivata.»

Sokulaatõ saa Anti kõrraga teta ütessä tükkü. «Suurõmbas ei tahaki taad tegemist aia, muidu kaos tuu käsilde tegemise rõõm är,» kõnõlõs tä. «Näütüses temperiirmine võtt hulga aigu. Nigu silm päält lätt, nii om asi vussin. Sokulaadimassi piät kuumutama 45–47 kraadini, mitte rohkõmb, sis ruttu maha jahutama 29 kraadini. Sis saat maiguainõ sisse panda, sokulaadi vormi valla ja külmä panda. Om muiduki sääne massin kah olõman, kon esi man ei piä vahtma, a sis ei olõ tuu mu meelest inämb käsitüü.»

«Mahhes taad sokulaati viil pitä ei saa, tuuga om pall’u paprõmajandust, a tsiht om kimmähe sinnäpoolõ,» ütles miis.

Värtoni Anti sokulaatõ saa osta Võrult ja Urvastõst. No om täl tettü ka uma firma. Tuul om ka Mol’uvihun uma lehekülg.

«Ku inemise helistäse ja küsüse, sis ma tii rohkõmb kõrraga kah, a ega mul suurt varru kotun ei olõ,» kõnõlõs Anti. «Tii nigu jõvva ja tuju om. Päälegi tii ma iks tortõ, nii magõhit ku soolatsit, kah edesi. Naisipääväs taheti esieränis pall’u sefiiritortõ.»

Antil om himu kõik aig midägi vahtsõt pruuvi. «No näütüses tei sukaati,» ütles tä. «A tulõ hirmsalõ kallis ja kiäki ei osta… No ku Uma Mekiga Brüsselin käve, võti üten, ja kaarahelbeküpsisse kah. Üts eestläne ostsõ küpsisit ja sis tsipa ao peräst olliva kõik eestläse, kes sääl tüütivä, mul leti iin ja kõik küpsisse ostõti är. Inemise ütlivä, et näile tull’ õkva kodu miilde. A prantslasõ ostsõva jäl sukaadi är. Ütski prantslanõ es osta küpsissit ja ütski eestläne es osta sukaati!»

Kuulmetsa Heli


Värtoni Anti tege sokulaati. Raudsepä Jarnila pilt


Anti naanõ Jarnila meisterdäs sokulaadile kinä karbikõsõ ümbre. Raudsepä Jarnila pilt

Meistrikäega tettü käsitüüsokulaat2017-03-14T17:58:24+02:00

Toomõpuukõ kuts kullõma

Lasva valla lauluansambli Toomõpuukõ saa 20 aastat vanas. Kõik omma oodõdu aastapääväkontsõrdilõ 20.03. kell 12 Tsolgo külämajja.

Nimekirän om meid 12 lauljat, juhatas Videri Koidu. Laulnu olõmi pall’odõn kotussin, üten olõmi löönü ka Umal Pidol. Ku uman vallan om laulu-tandsupido, sis olõmi iks platsin. Ku laulma kutsutas, läämi hää meelega.

Kõgõ noorõmb laulja om 46aastanõ, kõgõ vanõmb (a väega nuuruslik) saa 81.

Soovi Toomõpuukõsõlõ hääd tervüst, nõkla kurku ja kimmäst häitsemist edesi!

Riitsaarõ Lainõ, laulja

Toomõpuukõ kuts kullõma2017-03-14T17:52:44+02:00

Tammõ Kaia: nuuriga tüütegemine hoit hinnäst kah herksä!

Põlva kooli ja Põlva gümnaasiumi oppaja Tammõ Kaia (54) sai Põlvamaa ettevõtlusõ edendäjä nimetüse – tä om pikkä aigu andnu latsilõ edesi ettevõtlusõ pisikut. 2016. aastal sai timä iistvidämisel algusõ 12 vahtsõt opilasfirmat.

Kuis su egapääväne koolielo vällä näge?

Põlva koolih (põhikuul – UL) oppa maatiidüst ja majandusoppust. Sääl om ka üts säitsmendä klassi minifirma. Põlva gümnaasiumih oppa majandust ja ettevõtlust, turundust ja juhi opilasfirmasid.

Mullõ miildüs oppaja tüü man nuuri inemiisi energia, rõõmsa miil, nali ja naar. Olõ kuulnu ütlemist, et nuuriga tüütämine hoit hinnäst kah herksä.

Mu edimäne opilasfirma Coolix nakas’ toimõndama 1990. aastidõ lõpuh. Andsõmi vällä kooli aolehte. Tuu oll’ paras sehkendämine, sõs õkva jõudsõva edimädse arvudi kuuli ja nuu olli väega algõlidsõ. Koolilehe firma toimõnd’ kõik aig edesi ja leht ilmu kooni kooli lõpuni minevaasta.

Mille omma opilasfirma mooduh?

Põlva gümnaasiumi 11. klassist tahtsõ 36 last opilasfirmat tetä ja nii omgi seo aasta 12 firmat.

Nuu opilasõ piät olõma päälenakkaja, tüütegijä ja hoolõlidsõ. Nä opva miiskunnatüüd, uma ao planiirmist, täpsüst rahaasjoh ja lõpus piät uma firma tegemisest ka hää tunnõ olõma. Vägüsi ei saa tuud tetä.

Opilasõ esi tegevä miiskunna, valiva, määnest asja vai teenüst nakkasõ tegemä. Opilasfirma om aktsiaseldsi vormih ettevõttõ läbitegemine luumisõst kooni lõpõtamisõni. Tüü käü üte aasta, a tetä om pall’o. Tulõ tuuta, tetä pakõndi, kõrralda päähämäärmist (reklaami), müvvä, tetä raamadupidämist, kävvü laatu pääl. Opilasõ esi pandva edimält uma raha mängu, selle om tähtsä naada kasumit tiinmä.

Juhendaja tüü om kaia perrä, et rahha es kulunu ülearvo pall’o, et täüdetäs reeglit ja kokkoleppit. Opilasfirmadõ programmi om kokko pandnu ja juht Junior Achievement Eesti. Opilasfirma omma Eestih väega mooduh. Veebruarih oll’ opilaslaadal 230 opilasfirmat.

Mito mu opilast om lännü edesi opma majandust põhi- vai lisaainõna. Mitmõ omma ka uma firma tennü. Opilasfirmaga toimõndaminõ and kogõmuisi ja avitas rahaasjost arvo saia.

Kuna sul tull’ mõtõ oppajas naada?

Latsõpõlvõh mängse sõpro, puppõ ja vanaimäga kuuli ja ma olli iks oppaja. Ostsõ uma kommiraha iist Võrost raamadupoodist NSV Liidu füüsilidse kaardi, kliipse suurõ kaardi neläst tüküst kokko ja tuu oll’ meil kotoh saina pääl. Vanaimä pidi näütämä mullõ jõki, järvi, mäki.

Maatiidüs meelüt’ minno: luudus, matka, mäe ja kavvõ maa… Mu matkahuvi om peri keskkoolist, ku klassijuhataja meid matkama vei.

Midä olõt latsõpõlvõst üteh võtnu?

Olõ sündünü ja edimält elänü Ida-Virumaal. Kolisimi perrega Võrro, ku olli 10aastanõ. Virolasõst sai võrokõnõ. Ku koolih tõõsõ küsse: «Mille sa siiä elämä tullit?», es mõista ma vastada. Ma es saa arvo, midä tähendäs «mille».

Mu imä oll’ väega hää oppaja. Tä opas’ aoluku ja eesti kiilt. Paar aastat opas’ tä ka minno ja tuu tähend’, et ma pidi hää hinde saamisõs egä kõrd ka kõkkõ innembä opitut tiidmä. Tä ütel’, et sõs ei arva kiäki, et ma olõ kergembähe hinde saanu. Esä oll’ mul eloaignõ mõtsamiis.

Lõpõti tuuaigsõ Fr. R. Kreutzwaldi nimelidse Võro I Keskkooli matõmaatiga-füüsigaklassi. Mu klassijuhataja oll’ Linnu Avo, kiä om üts mu oppajaammõdi parõmbit iinkujjõ täämbädseni.

Oppaja tüü om rassõ. Kuimuudu sa hinnäst laadit?

Mullõ väega miildüs maal ellä. Mul om suur lilliaid. Kasvata esi hindäle lille, proovi egäsugutsit sortõ.

Lemmigu omma vanaimäaigsõ floksi. Viil om mul põrkna- ja hernepinnär, tomadi, kurgi, sibularida ja maas’ka, kats pinni, kass ja kilpkunn.

Mullõ miildüs visselemine, talvõl iä pääl ja suvõl rulluiskõga. Olõ pia kümme aastat rullsõitu tennu ja ka Tarto rulluisumaratonõl käünü.

Miildüs ka ujjo ja talvõl suusata. 25 aastat olõ laulnu Põlva Maarja kammõrkoorih. Piä tähtsäs raamatit ja loe pall’o. Kõik nuu tegemise avitasõ kooliväsümist unõhta ja hinnäst laati.

Ütle suuv vai mõtõ latsõvanõmbilõ.

Tugõgõ ummi latsi tegemiisi ja luuvust. Tundkõ näide tegemiisi vasta huvvi egä päiv. Kitke näid ja olkõ rõõmsa, et nä teil olõmah omma.

Küsse Säinasti Ene


Tammõ Kaia latsõlats Henryga. Pilt eräkogost

Tammõ Kaia: nuuriga tüütegemine hoit hinnäst kah herksä!2017-03-14T17:51:39+02:00

Tarkust kogokunnalõ!

Ku as’ast pall’o ei tiiä, sis nakkatki pelgämä

Nii mõnõhki küläh om inemiisi, kes pelgäse vahtsõ suurõmba valla tulõkit. Ega inemise täpsele ei mõista üteldägi, midä nä pelgäse. Edimäne pelgämine om, et kuis ma sinnä vallamajja saa, tuu om kavvõh ja võõrah majah. Inemine kõnõlõs tuud murõt ka naabrilõ ja no pelgäs joba kats inemist. Ja nii kasus tuu hirm nigu lumõpall.

Inämbüseh kokkopantuh valduh jääs iks vanna vallakeskusõhe määnegi vastavõtupunkt alalõ. Ku om vaia asju aia, sõs ei piäki väega kavvõhe minemä. Esiasi, kas tuu vana majagi õkva tarõ takah oll’.

Mu imä olõ-i viimädse katskümmend aastat vallamajah käünü. Ku vaia om olnu, sõs olõ ma tä iist asjo ajanu.

Ma esi käü ka vallamajja harva. Kõrd kuu joosul volikogo istungit kullõmah vai mõni kõrd aastah komisjoni kuuholõkil.

Suvõl hirmutõdi, et Orava pandas Rõugõ külge, ku mi iks Võromaa poolõ kaemi. Ma ütli jo sõs, et mullõ sünnüs ka nii.

Mul olõ-i vaiht, kavvõh tuu vallamaja om. Rohkõmb ku vallamajja om mul asja Tartohe, Villändihe ja Pärnohe, koh mu latsõlatsõ eläse.

Hiussit lõika ma iks edesi Põlvah, kinno ja kontsõrdilõ käü Võrro ni tiatrihe ja tohtri mano Tartohe. A vallaammõtnikõga aja asjo e-postiga.

Tõõsõs pelätäs, et suurõ valla volikokko väiku kotusõ kandidaadi ei päse. Tuu või nii olla, a või ka tõisildõ minnä. Ku üles säetäs umast kandist veidemb ja kimmämbit kandidaatõ, kes saava toetusõ hindäle, sõs om võimalik uma inemine sisse saia külh.

A ku egä külä pand vällä hulga kandidaatõ, sõs läävä helü lakja ja kiäki näist ei päse volikokko.

Tark kogokund mõtlõs joba täämbä läbi, kellest näil vahtsõh volikogoh kõgõ rohkõmb kassu om, ja tege kõik tuu nimel, et uma inemise puult pall’o helüsit tulõssi.

A ku umavahel kokko ei lepütä, sõs olõ-i midägi nurista kah.

Ku sügüses om valitsus ammõtlikult vahtsidõ valdu piiri paika pandnu, om egä väikumbki külä määndsegi valla osa ja tävve mõistusõga volikogo ei jätä ummi inemiisi kohki hättä. Tuu ei saa ülepää jutuski tulla.

Nii et ma julgusta külh asja rahulikult võtma. Kül aig and arotust.

Säinasti Ene
Säinasti Ene
Orava, Vahtsõliina khk

 

 

 

Tarkust kogokunnalõ!2017-03-14T17:46:59+02:00

Opata om vaia peris tüüd!

Tüünkäümisreformi tsõõrõ ala om jäänü hulga inemiisi. Üts ja tõnõ kaibas meediän, et tä om tunnistõt terves ja aetas tüüd otsma. Lugõ ette uma kümme tõpõ ja ütles: ma ei jõvva jo tüüd tetä!

No omgi nii: haigõ sälläga ei jõvva 12 tunni pistü saista ja viinerit saia sisse toppi. Olku tuu palk määne taht vai kor’aku firma takso sinno kotost pääle. No ei jõvva lihtsäle.

A tuu om tüü, midä om. Ei olõ säänest tüüd, midä pakutas har’otamisõs inemiisile, kiä ei jõvva täüsjõuga tüüd tetä ja/vai omma joba ammu ilma tüüldä: karbikõisi, kaardikõisi ja lillikeisi meisterdämine, taldrikidõ maalminõ, lapiteki umblõminõ.

Sääne mõttõlda käsitüü nakkas pääle joba koolin ja inemise tüüle har’otamisõs ei mõistõta kah midägi muud vällä pakku. Opakõ kasvai söögitegemist, kokk saa iks tüüd. Opakõ mitte pelgämä egäsugutsit massinit. Ja miä om peris är unõhtõt – lõvva. Hää lõvva avitasõ häste rahha tiini, a inemine ei tulõ lihtsäle tuu pääle. Telefoni ja arvudi abiga saa müvvä, osta, nõvvo anda kasvai sängüst.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Opata om vaia peris tüüd!2017-03-16T10:37:46+02:00

Edimäne võrokiilne jutupäiv

Seeni om Sännä kultuurimõisan Adsoni Arturi avvus luulõt loetu, timahava omma latsõ sinnä oodõdu 27. 04. kell 12.30 Jaigi Juhani avvus võrokiilsit juttõ kõnõlama.

Jutupääväle omma oodõdu Vana-Võromaa latsõ. Egä osalinõ esitäs üte võrokiilse jutu, ette või kanda ka hindä luudut.

Kõgõ parõmba jutukõnõlõja valisõ vällä kullõja – egäüts saa anda helü umalõ lemmikulõ.

Sännä mõisan sündünü Jaigi Juhani (1899–1948) loomingun lövvüs pall’o rahvaliidsi juttõ. Sännä külä ja taa lähkü kant om kultuurilidsõlt rikas kotus.

Tast Pärlijõõ veerest peri Adsoni Arturi avvus seeni peet võrokiilne luulõ lugõmisõ võistlus tulõ edespiten ütstõõsõ ala jutupääväga.

Jutupääväle saa kirja panda nikani ku 21. 04. 2017. Jutupäävä kõrraldasõ Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuntüün MTÜga Sänna Kultuurimõis.

UL

Edimäne võrokiilne jutupäiv2017-03-14T17:40:53+02:00

Paisutaminõ luubi all

Vanal-Võromaal om pia 130 paisu, mille jaos piässi umanigu timahava viilua küsümä.

Viilupa om vaia sis, ku viist tetäs hüdroenergiät, ku vett om paisutõt vähämbält miitre jago (ku viin eläse hõrnas vai harjus, sis 30 cm jago).

Ku pais om madalamb, sis tulõssi iks luataotlus är tetä, no keskkunnaammõt või sis otsusta, et lupa ei olõki vaia.

Ammõt soovitas paisuumanigõl hindäl viilupa küssü: masma midägi ei piä ja lua saa hariligult lõppõmada aos. Minevä-aasta es saa tuud lupa terve Eesti pääle õnnõ kats küsüjät.

Keskkunnaammõdi Lõuna piirkunna viispetsiälist Järvemäe Meelis ütel’, et mi kandin om viiluba küsümädä hariligult sis, ku naabri tülütsese. Kas ei lepita kokko, kiä piät lua küsümä vai ei lupa naabri vett paisuta.

Kiä ilmangi vii paisutamisõs lupa ei küsü, omma kopra. Keskkunnaammõdi JAVE büroo jahindusõ pääspetsiälist Tanniku Margo ütel’, et perämädsel aol kaibasõ mikandi inemise kopra pääle veidü – 15–20 kõrda aastan. Vahtsõ jahisäädüse perrä või koprapaisu ilma lupa küsümäldä är lahku.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Ku paisu umanik keskkunnaammõdi käest viilupa küsüs, sis inämbüisi tä tuu ka saa. Koha Priidu tsehkendüs

Paisutaminõ luubi all2017-03-14T18:03:04+02:00

Mõts või lõunatipu kaivandusõst pästä

Keskkunnaministeeriüm võtt kaitsõ ala varigu ja laanõ (salu- ja laanemets) viien Eesti paigan, Vanal-Võromaal tahetas tetä vahtsõnõ luuduskaitsõala Eesti lõunatippu Karissöödä külä ümbre.

Karissöödä kaitsõala haard umbõs 1200 ha varikut ja 600 ha laant. Kaitsõala seen om suurõmb jago tuust maast, kohe ettevõtja tahassi tetä kats suurt dolokivikaivandust (kotussõ omma kaardi pääl triibulidse).

Paikligu luuduskaitsja rõõmustasõ – nä omma joba mitu aastat pallõlnu Piitre jõõ kaitsõala suurõmbas tegemist, et kaivanduisist päsedä.

Mõtsauurja ütlese, et kaivandusõ-oho peräst joht mõtsakaitsõalla ei tetä. «Tävveste juhusligult läts’ kokko – valisimi vällä säändse ala riigimaal, kon varikut om kõgõ inämb,» selet’ Tarto ülikooli luuduskaitsõtiidläne Lõhmusõ Asko, kiä ministeeriümile viis kaitsõalla vällä pakk’. «Ku kogokund tund kah, et tuu kant tulõ kaitsõ ala võtta, sis tuu õnnõ kinnitäs, et otsus om õigõ.»

Lõhmusõ Asko ütel’, et kaitsõ ala võtmisõs oll’ ilosat varikut väega rassõ löüdä. «Tuud piaaigu ei olõki inämb alalõ,» ütel’ miis.
«Perämäidsil aastil om 40% riigimõtsast lakõs raotu. Tuu tähendäs, et varigu kaitsõala pääl om kah hulga lankõ seen. No kaimi tulõvikku – illos mõts kasus sinnä 50–100 aastaga.»

Karissöödä kanti lähembäst uurnu Tarto ülikooli maastiguökoluug Palo Anneli ütel’, et kaitsõalast 80% pääl kasus laan vai varik. Viie vahtsõ kaitsõala kotsilõ om tuu kõgõ parõmb sais.

«Karissöödä ala esierälidse plussi omma jõõmaastigu ni Läti ja Eesti kaitsealadõ parõmb ütteköütmine,» selet’ tä. «Tulõvikun passis tuu kant näütüses musta toonõkurõ elopaigas.»

Palo Anneli ütel’, et Karissöödä kaitsõalal inämb mõtsa ei raota. Siinde, marja ja jahti või kävvü, nigu tahtmist om.

Varigu ja laanõ tund är tuust, et sääl om hää kuiv kõndi. Muld om hää, esieränis häste kasusõ sääl kuus, haav ja sarapuu. Esi kasunun mõtsan om nätä ka pähnä, vaherd ja jalajat.

Laan om puhmõnõ kuusistik vai pedästik, kon keväjä häitses väega hulga sinilille.Varik om laanõst vähä likõmb, sääl kasus ka lihavat haina, keväjä häitses varõsjalg.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Halli maatükü omma vällä pakutu mõtsakaitsõala jaos.

Mõts või lõunatipu kaivandusõst pästä2017-03-16T10:26:51+02:00