Raudsepä Vambola ja Agnessa: Koorastõn om eski uma Šveits!

Kanepi kihlkunna Koorastõ külä om külh väigokõnõ, no tuu kotsilõ sai valmis joba tõnõ raamat. Päält 500aastadsõst küläst kirot’ majandusprofessor ja kodo-uurja Raudsepä Vambola (75), kiä sääl eläs. Koorastõ om timä naasõ Agnessa (75) kodokotus ja naanõ oll’ ka raamadu kokkosäädmise man abis.

Ku pall’o aoluu-uurja istva päämidselt arhiivin ja tuhnva papridõ seen, sis sa kävet küllä pite ümbre. Pall’odõ inemiisiga sis raamadu jaos juttu ait?

Vambola: Piaaigu terve külä sai läbi kõnõldus – 20–30 inemist. Üts suur viga om tollõn, et nä ei mäletä kõkkõ. Aastaarvu pantas paari-kolmõ aastaga iks müüdä. Näütüses neläklassilinõ kuul nakkas 1951. aastast, a mäletädäs, et 1953. vai 1954. aastast…

1944, ku vinläne sisse tull’, sai Kapatsil kolm miist surma. Oll’ sääne jutt, et sinnä mõtsa nä ommaki matõdu. Ku naksimi uurma, sis tull’ vällä, et mõtsan om är märgit maahalaskmisõ kotus, kohe om sõaaost pääle iks lille viidü, a matõdu omma nä iks Urvastõlõ surnuaia pääle.

Väega põh’alikult kõnõl’ meile Agnessa 92aastanõ tädi, kelle sakslasõ sõa aigu Koorastõlõ tõiva, Agnessa esi ja timä veli.

Määne elo oll’ Koorastõn vanal aol ja om nüüt?

Vambola: Külä om kõvastõ muutunu. Tan anti iks pall’o asunigutalosit vällä – kõik võtsõva vabadussõast ossa. Talo lätsi häste elämä, selle et Maapank andsõ lahkõlt lainu. No sis tull’ sõda pääle ja kats kõrda käve kiudutaminõ üle. Mõtsamiihi aig kah viil – nelän kotsõn oll’ näid.

No päält sõta läts’ elo jäl käümä ja 1960. aastidõ tõsõl poolõl oll’ joba peris hää. Naksiva tulõma televiisori, raadio, vahtsõnõ müübli… Ku naksi mäele jõudma uma eloga, tull’ perestroika…

Nüüt omma Koorastõn päämidselt pensionääri ja suvitaja. No mul tan ikav külh ei nakka – internet om olõman, ku taha, mängi näütüses filipiinlasõga üte malepartii!

Koorastõn omma korgõ kinnisvarahinna.

Vambola: Maja nii väega ei massaki, a kotus mass. Tii omma hää ja Tartolõ om kah õnnõ 53 km. Ma käve esi viimädse aasta Tartolõ tüüle.

Agnessa: Vanastõ ellimi Kustol, tuu kotsilõ üteldi – Koorastõ Šveits. Tuu oll’ kõgõ ilosamb kotus, midä ma ülepää tiiä! Vana ürgorg, orgopite jõgi, külgoro, tammõallee, sinilillimägi, kost keväjä varra läts’ lumi är. Lätsimi iks kaema, kas om mõni sinilill joba vällä tulnu. Ku ma tuu kotussõ pääle mõtlõ, sis tunnõ kõdunõnu lehti ja mulla lõhna…

Olõt majandusprofessor, kost om peri aoluuhuvi?

Vambola: No iks huvit’, kuis vanastõ elo oll’. Jalotat järve viiri pite, tan omma kivikalmõ, ja märgotat, kuis tan tuhat aastat tagasi elo oll’. Meil om tan eski ohvõrdamisõkotus Korgõmäe otsan. Mitte kivi, a haud. Nüüt omma puu pääle kasunu. A rahvas ei mäletä inämb, mille tuud kotust pühäs peeti. Sääl om väega puhta viiga läte, kost vett võeti.

A Kastumäel on filmit «Sügis» – Kiir kaes katussõ päält Pihlaka talu piire. Filmi jaos tetti majalõ vahtsõnõ korsnapits!

Midä tuu kandi mõisnigõ kotsilõ om kõnõldu?

Vambola: Kae, mu meelest mõnõ jutu kül ei olõ õigõ. Näütüses tuu edimädse üü õigus. No ei olõ ma kül Koorastõ vai Kärgula mõisnigõ kotsilõ säänest asja vällä lugõnu.

Kül omma muu jutu: skulptor Weizenbergi August olnu viimädse paruni vanaesä poig.

Selle tuud juttu kõnõldi, et parun oll’ väega hoolõn olnu, et Weizenberg saanu oppi Peterburin ja Saksamaal. Tuu paruni ihuarst oll’ muido Kreutzwald esi.

Mändsit nal’ajuttõ om Koorastõ elost kõnõldu?

Vambola: Mul om raamadu lõppu sändsit juttõ pantu.

No kõgõ huvitavamba, midä peräkõrd raamatulõ es panõki, omma hüüdnime, midä Koorastõn om pall’u pantu. 40 aastat tagasi oll’ Koorastõn 400 inemise ümbre ja suurõmbal jaol oll’ määnegi hüüdnimi.

Painamiis – oll’ kombainimiis, kes sai Tüüpunalipu ordõni.

Kilupang – väikeist kasvu naistõrahvas oll’ ja ku mehega paarin tulliva, sis oll’gi nigu kilupang käe otsan.

Agnessa: Sis oll’ meil Kihva-Värdi – tuul oll’ juttu nii, et võisõt hinnäst ullis naarda. Tä oll’ autojuht ja ku viina võtsõ, oll’ pahanduisi. Läts’ kolhoosiesimehe mano, lasksõ hindä põlvildõ ja pallõl’ andis. Terve pere olli sändse. Essä kutsuti Vana Kihv, veli oll’ Väiku-Kihva.

Liinapää – ütte kotust kutsuti Tutiliinas ja et timä sääl elli, tuuperäst oll’ tä Liinapää.

Vanapakan – elli mõtsa seen ja habõna olli ajamada.

Persekell – esi kõgõ kõnõl’ nii ja sis naatigi tedä niimuudu kutsma, esi tekk’ hindäle nime.

Meduus – tuu nimi tull’ perrenimest Mõtus.

Pääväkaja – tuu miis tiidse kõiki ja ku puuti tull’, sis kõnõl’ kõik uudissõ är. Tä tiidse, kes midä ostsõ ja ku pall’o midägi massõ.

Tsigle – oll’ väikeist kasvu häste kipõ naistõrahvas. Ku kolhoositüül ollimi, sis tä oll’ kõgõ edimäne. Ku kartulipandminõ oll’, sis tä lasksõ puuljoostõn iin, nigu tsikliga sõidassi, ja nigu külbse noid kartult. Mi vaivalt jõudsõmi perrä.

Viiulikunstnik – vanõmb meesterahvas, viiulit es mängi, a tegi nigu mäng ja väega ehtsält tull’ vällä. Jaanipidol oll’ tsommin, mänge «viiulit» ja ütel’: ega ma naidõ joodikidõga ei tahaki olla, a mullõ miildüse noorõ tütärlatsõ!

Sannamiis – mõisarahvas käve näide poolõ sanna, timä kütt’ ja jäigi sääne nimi.

Pinna – mu veli, Paul oll’ tä nimi. Naatigi Pinnas kutsma. Kanepi pääl küsüti, konkotsil Koorastõn Paul eläs – kiäki es tiiä. A küsüti, kon Pinna eläs – kõik tiidsevä!

Pant – oll’ perrenimi Mant ja nimi käänti Pandis. Naabrivallast peri kuulsa Pandi Valdoga täl kül midägi ütist es olõ pääle eesnime!

Summ-Summ – oll’ koskilt mesitarusit hindäle toonu, traktorikäro pääle pandnu. Käro oll’ ümbre ja mesipuu katski lännü…

Midä viil Koorastõn tetti?

Agnessa: Meil oll’ pall’o nuuri ja kolhoosi küünün näüdäti kinno.

India film oll’, müüdi üle 200 piledi. Ku «Tarzan» oll’, sis es mahu rahvas är, panti lina majasaina otsa pääle ja näüdäti kinno sinnä pääle.
Vambola: Ma naksi kah Koorastõn pidol käümä 1950. aastidõ lõpun.

Kas tan saitki Agnessaga kokko?

Vambola: Sulbi külän sai – pääle kinno oll’ tands…

Küsse Harju Ülle


Raudsepä Agnessa ja Vambola omma uma kodokülä Koorastõ veerest veereni läbi uurnu. Harju Ülle pilt

Raudsepä Vambola ja Agnessa: Koorastõn om eski uma Šveits!2017-02-28T14:30:42+02:00

Tsiatembolõ panti käsi ette

Aol, ku rahvas om mugu inämb murrõn tuu peräst, et uma riik kurnas mi umma maad ja luudust, om hää kuulda, ku mõnõlõ tsiatembolõ ka käsi ette pandas.

Kittüs keskkunnaammõtilõ julgusõ iist tetä Eestin edimäne sääne otsus ja tunnista nipimeistrist lumbikaibja «lump» iks kaivandusõs, mille päätsiht paistus ollõv vällä kaivõdu liiva ja ruusaga ärri tetä.

Looda, et ka tõisi Eesti nipimiihi naatas vahtsõ maapõvvõsäädüse abiga vaihõlõ võtma ja näide «lumpõ» kaivanduisis tunnistama.

Ku tsiht om liiva-ruusa müvvä, käügu tuu asi iks ammõtlikku tiid pite: kõgõpäält piät olõma geoloogiline uurminõ, sis naabride käest küsümine, kas nä omma kaivandusõga nõun, sõs maavara kaibmisõ iist tasu masminõ ja perän mulgu kõrdategemine.

Või arvada, et ku tõtõst lätt Rail Balticu ehitämises, sis naatas kaivandus-lupõ suurõmba huuga küsümä. Parhilla om Vanal-Võromaal vällä antu ütsigu vahtsõ geoloogilidsõ uurmisõ lua, vaivalt tuu nii jääs.

Nii et kaegõ iks huulsahe uma valla kodolehekülge, kohe sääne teedüs vällä pantas. Sis saati õigõl aol märku anda, ku kaivandus kodolõ pall’o lähküle jääs vai teile ei passi, et kodomaja takast nakkasõ liiva-ja ruusamassina müüdä vuurma.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Tsiatembolõ panti käsi ette2017-02-28T14:25:15+02:00

Uma Lehe välläandjas saa SA Kultuurileht

Aolehte Uma Leht nakkas vahtsõst kuust vällä andma sihtasutus Kultuurileht – 17 aastat projektipõhisõlt ilmunu leht saa riiklikus kultuurivälläandõs.

Vana-Võromaa lugõja saava lehte iks nigu innegi. Teljä saava edespite lehte telli ExpressPosti kaudu. Lehetoimõndus jääs Võrolõ. Lehe päätoimõndaja võtt Kultuurileht tüüle konkursiga.

Uma Leht tull’ vällä aastal 2000, välläandja oll’ AS Põlva Koit. 2004. aastast pääle om lehte vällä andnu Võro Selts VKKF.

SA Kultuurileht and vällä Eesti tähtsämbit kultuuriaokirju ja -lehti: Sirp, Vikerkaar, Looming jne.

UL

Uma Lehe välläandjas saa SA Kultuurileht2017-02-28T14:23:25+02:00

Vali Uma Pido laulu!

Rahvas saa viil kuu aigu valli laulõ, midä naatas laulma tulõval Umal Pidol.

Vabariigi aastapääväs oll’ meeleperädse laulu vällä valinu 260 inemist. Kõgõ populaarsõmba olli Uma Pido popurrii (ütiskoorilaulu), «A mille?» (segäkoori), «Tulõ aga tulõ!» (naisikoori), «Ei olõ hullu» (miihikoori) ja «Puupää rock-n-roll» (latsikoori).

Ummi lemmikide puult saa helü anda nikani ku urbõkuu lõpuni (www.umapido.ee).

«Kel viil valimada, võisi kullõlda-kaia laulõ üten sõpru, koorikaaslaisi vai sugulaisiga,» härgüt’ Uma Pido vidäjä Laanõ Triinu. «Valiminõ võtt kül aigu, a tuu om hää aig üten häie võrokeelitside laulõga.»

Uma Pido tulõ 2.06.2018 Võro Kubijal laululava pääl.

UL

Vali Uma Pido laulu!2017-02-28T14:22:45+02:00

Mürinäga kuulsas

Võromaa poissõ bändi Tankist aviti üle-eestilidsel rokk- ja metal-bände konkursil Fubar 666 võidulõ ummamuudu olõminõ ja maskott Apokalüpsilehm.

«Mi muusiga tõmbas rahva käümä,» kõnõli Võro-lähküdse Räpo külä poisi Marksi Kevin (19) ja Kisandi Joonas (19) võidust (18.02.). Viil mängvä pundin Tormi Henry (19) Võrolt ja Laanelinnu Ivo (20) Verskast.

«Ma lihvi ekä luku iks väega hoolõga,» ütel’ pundi laululuuja ja laulja Kevin. Tä tege laulõs uma unõnäo, and tuld poliitiga ja ütiskunna pihta. «Üts populaarsõmb lugu om poliitilidsõ korrektsusõ kotsilõ: egä väiku as’a, näütüses geiabielo peräst om meil suur draama.»

Kevini pään sünnüse egäsugudsõ pöörädse mõttõ. Näütüses 2015. aasta suvõl võti poisi Võrol Katariina kerikun linti pümme uskmisõ vastadsõ luu.

Bändiga üten käü lava pääle lehmä pääluu, mille om kujondanu Apokalüpsilehmäs bändi kunstnik-mänedþer Parijõgi Rainer (21). «Pini tõi mõtsast pääluu, võtsõ tuu kuuli üten – opi Villändin metallitüüd –, pääle kasvati vasekihi elektroformimise tehnikan ja pandsõ lambi sisse,» selet’ nuurmiis.

Tankist taht anda vällä albumi «Unhuman». Päämidselt inglüskeelidse luu tulõ õnnõ stuudion sisse mängi. «Suvõl tahassi joba tuurita nii Eestin ku vällämaal,» ütel’ Joonas.

Poisi arvssi, et thrash metal’it võissi tävveste ka võro keelen tetä. Et kõgõ kõvõmb võro keele mõistja om Rainer, sis pandva nä panussõ timä pääle.

Sügüse uut Kevinit ja Joonast sõavägi. «Mul tuu vasta midägi ei olõ, no perän tulõ kats aastat hiussit kasvata,» arvas’ Kevin. «Ma olõ-i 11aastadsõst pääle kiilakas olnu…»

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Tankisti. Kevini (kural) ja Joonase vaihõl om Apokalüpsilehm. Harju Ülle pilt


Rainer. Henry. Ivo. Pildi eräkogost

Mürinäga kuulsas2017-02-28T14:21:10+02:00

Pältre lühtrikuus sattõ ümbre

Eesti kõgõ vägevämb, Pältre lühterkuus Vahtsõliina kihlkunnan om ümbre sadanu, and’ teedä keskkunnaammõt.

Ütetõistkümne ladvaga lühtrikuus kasvi Saika külän, Pältre-Viitka tii veerest 60 miitret kavvõmbal mõtsan.

«9. vahtsõaastakuu pääväl kõlistõdi, et puu om pikäle,» ütel’ keskkunnaammõdi kaitsõ planiirmise as’atundja Reimani Reet. «Mi mõtsaspetsiälist Birnbaumi Artur käve sis kaeman ja pilti tegemän.»

Reimani Reet ütel’, et Eesti luudusõ infosüstemin EELIS om puu mano tettü märk, et tuu om murdunu (9.01.2017). No käü tüü tuuga, et Pältre lühtrikuus ka tõisist andmõkogodõst maaha võtta. Nisamatõ tulõ tii veerest ja puu mant silt är võtta.

Pältre lühtrikuus oll’ Vana-Võromaa üts tunnõtumpi puid. Tuu kotsilõ om ka hulga rahvajuttõ üles kirotõt. Üts jutt kõnõlõs tuust, et kuusõ juurõ ala ollõv varandus käkit.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Ümbre sadanu Pältre lühtrikuus. Birnbaumi Arturi pilt

Pältre lühtrikuus sattõ ümbre2017-02-28T14:16:47+02:00

Lumbinipil pitur pääl

Edimäne sääne otsus Eestin: Keskkunnaammõt hinnas’ «lumbi» kaivandusõs ja ei lupa säält inämb liiva-ruusa vällä vitä.


 
Keskkunnaammõt otsust’ 16.02., et Urvastõ kihlkunnan Ruhingu külän kirgi kütnü «lump» om iks kaivandus, ja anna es kaibjalõ vahtsõt liiva-ruusa vällävidämise lupa. Seo om Eestin edimäne sääne otsus, midä avit’ tetä vahtsõnõ maapõvvõsäädüs.

«Et Palmi Aigar om tennü uma maa pääle kaivandusõ, mitte ei kaiva kattõ lumpi, tuu sai selges mitmõ aasta joosul timä tegemiisi kaiõn,» põhjõnd’ otsust keskkunnaammõdi maapõvvõbüroo as’atundja Nemliheri Reet.

Tä ütel’, et kaivandamist näütäse lumpõ jaos pall’o suurõ mulgu (plaanitu om umbõs 2 ha lagja maa päält vällä võtta 67550 m³ matõrjaali), pikk kaibmisõ aig, kvaliteetsembä ehitüsmatõrjaali vällätuhnminõ ja sortminõ, ruusa tii-ehitüses pasval aol vällävidämine jne.

Nigu oll’ nätä ka 29.09.2015 Uman Lehen ärtrükitü droonipildi päält, olõ-s mäe otsa kaivõt «lumbin» vett ja tuud olõ-i täämbägi piaaigu sukugi (kae pilti).

1.09.2016 kirot’ Uma Leht, et nipimeistrist Urvastõ valla lumbikaibjal sai otsa liiva-ruusa vällävidämise luba.

Keskkunnaammõt pidi tuu lua varramba vana maapõvvõsäädüse perrä vällä andma, selle et Palmi Aigar oll’ saanu Urvastõ valla käest katõ lumbi kaibmisõs ehitüslua.

Nätäl päält leheluku oll’ keskkunnaammõtil luataotlus lavva pääl. Sis oll’ joba teedä, et 2017. aastast nakkas masma vahtsõnõ maapõvvõsäädüs. Tuu perrä om keskkunnaammõtil õigus esi hinnata, kas tego om lumbi vai kaivandusõga. Ku iks perämädsega, sis om õigus lupa mitte vällä anda.

Aasta lõpun saatsõ ammõt Palmilõ kaemisõs otsussõ eelnõu – et vahtsõt lupa ei anta. Palmi vastus keskkunnaammõtit ümbre mõtlõma es panõ ja otsus sai tettüs.

«Ruusa ja liiva tä inämb jah vällä vitä ei saa, a niikavva, ku ehitüsluba mass, saa tä umma «lumpi» edesi kaiba,» ütel’ Nemliheri Reet. «Kaivõtu matõrjaali või tä panda uma maa pääle, tuud mi keeldä ei saa. Vai sis või tä kotussõ kõrda tetä.»

Palmi Aigar esi taad asja aokirändüsele inämb kommõntiiri es taha.

Urvastõ vallavanõmb Rooni Riho ütel’, et hää, et keskkunnaammõt peräkõrd iks är hinnas’, midä sis Ruhingu külän Anni ja Ruusamäe maatükke pääl õigõhõ tetäs. Miä saa Palmi Aigarile vällä antust ehitüsluast, tuud vallavalitsus viil märgotas.

Nemliheri Reeda sõnnu perrä om seo keskkunnaammõtil edimäne sääne otsus, miä om tettü vahtsõ maapõvvõsäädüse § 97 lõike 7 punkti 4 perrä.
«Eelmidsen säädüsen säänest punkti es olõ. Selle saiva «tegüsämbä» inemise taad säädüsemulku är pruuki ja mitmõl puul Eestin «lumpõ» kaiba, mille var’on käve tegeligult kaivandaminõ,» selet’ tä. «Säändse «lumbikaibja» omma ebaausa konkurendi säädüse perrä kaivandajilõ ja ehitäjile – saava matõrjaali ilma iist kätte. Tõsõ masva uuringidõ iist ja keskkunnatassu ja piät perän viil kotussõ kõrda tegemä.»

No om Palmi Aigaril viil seo kuu 16. pääväni aigu kaivata keskkunnaammõdi otsussõ pääle kas ammõtihe (vaie) vai halduskohtuhe (kaibus).

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Palmi Aigari «lump» Urvastõ kihlkunnan, Ruhingu külän 22.02.2017. Harju Ülle pilt

Vanalõ-Võromaalõ tahetas tetä kats vahtsõt liiva-ruusa kaivandust

Keskkunnaammõdi lavva pääl om parhilla üts geoloogilidsõ uuringu lua taotlus: pääliina firma Procura Group OÜ taht uuri Sõmmõrpalo vallan Alakülän Piho maatükü pääl, ku pall’o liiva sääl om. Kaivandusõ uurmisala om päält 18 ha.

Kuu aigu tagasi and’ keskkunnaammõt vällä lua uuri liiva-ruusa varru Võro vallan Kasaritsa külän.

Minevä aasta anti luba edesi uuri ruusavarru Võro vallan Jaani ruusamaardlan.Põlva maakunnan anti minevä aasta vällä luba uuri Krüüdneri liivahavvan, ku sügäväle liivavaru küünüs.


Alakülä kaivandusõ kotus. Harju Ülle pilt

Lumbinipil pitur pääl2017-03-02T10:56:51+02:00