12. vahtsõaastakuu pääväl tunnust’ riigikohus õigusteemalidsõ opilastöie võistlusõ parõmbit, kittä sai ka Võromaa kutsõhariduskeskusõ metallilõikamisõtüü 1. kursusõ opilasõ Issaku Kermo võrokiilne tüü teemal «Annat sõrmõ…».

«Kermo juhendaja Adamsoni Mehis soovit’, et võrokiilne tüü om tõistmuudu ja jääs silmä,» selet’ Võromaa kutsõhariduskeskusõ eesti keele oppaja Sillamäe Ülle.

Ülle avit’ki Kermol taad tüüd võro kiilde panda. «Juriidilinõ jutt oll’ paras pähkmäs – tull’ iks vaiva nätä ja loomingulinõ olla,» muheli Ülle.

Issaku Kermo arotas uman tüün etteantut juriidilist küsümüst: kas oppaja või opilasõ käest nutikmassina jõvvuga är võtta, timä telehvonin nuhki, säält saad teedüsse perrä opilasõ narkomaanis arvada ja tuuperäst koolist vällä visada.

Sillamäe Üllel oll’ hää miil ka tuu üle, et seo oll’ ülepää kõgõ edimäne kõrd, ku Eesti kutsõoppõasutusõ opilanõ riigikohtu konkursilõ tüü saatsõ.

Riigikohus tunnust’ kokko 19 gümnaasiumiopilast. Kittä sai viil võrokõisi: Võro gümnaasiumi opilanõ Sulõ Rene, Hugo Treffneri gümnaasiumi opilanõ Narusbergi Henrik ja Kanepi gümnaasiumi opilasõ Lina Kristen-Kalev, Pedäjä (Pettäi) Tauno ja Varuli Jakob.

Kanepi opilaisi tüü om kah ummamuudu – luulõtus ja räpilugu teema «Annat sõrmõ…» kotsilõ.

Harju Ülle

Issaku Kermo riigikohtu käest saadu avvokiräga. Sillamäe Ülle pilt

Vana-Võromaa kõgõ jämmämbä haavapuu tiitli napsas’ hindäle 3,14 m jämme puu Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskaitsõala pääl.

«Koolilatsil om taad nummõrd hää miilde jättä – õkva arv pii matõmaatikast!» muheli puu löüdnü RMK Pähni luuduskeskusõ teedüssejuht Tatsi Taavi. Et tä kõrraldas latsilõ Pähni luuduskaitsõala pääl mõtsaretki, sis om päält kõlakodadõ ja ristipuiõ viil üts kinä asi näüdädä.

Taavi kõnõl’, et Pähni ümbre kasus viil jämmit haavapuid – maa om tuus hää. «Peris korgõ omma kah, silmäga kaia nii 40 miitre ümbre. Vast saava as’atundja kunagi ka täpsele mõõtma tulla,» luut tä. «Tasus tulla iks mitmõ puu peräst – kõivupuu kasusõ kah tan häste korgõs.»

Nii või trehvädä, et tast kandist löütäs mõni viil jämmämb haavapuu. Otsi tasus – Eesti rekordini (3,75 m) olõ-i inämb pall’o jäänü.

Harju Ülle

3,14 m jämme haavapuu Pähni luuduskaitsõala pääl. Tatsi Taavi pilt

14. vahtsõaastakuu pääväl oll’ lõõdsapääliinan Põlvan Talina TV saatõ «Rahvalõõts» finaal, mille võitsõ 9aastanõ lõõdsapoiss Arula Ainar.

Võitja om julgõ ja vägeva lauluhelüga pillimiis Suurõ-Jaani kandist. Kuna pillimängun tä viil ässä-klassi ei jõvvassi, selle omma mõnõ as’atundja ütelnü, et rahvahääletüse võitsõ nunnumiitre.

Tõsõs mängse hinnäst Kooli Kristi ja kolmandas Järve Ants. Põlva rahvalõ miildü iks kõgõ inämb uma kandi miis Hinrikusõ Henrik. Viil pässi «Rahvalõõdsa» finaali Pikä Tiina ja Lumõ Aigar.

Nuuri oll’ lava pääl rohkõmb ku saalin – tuu näütäs, et lõõdsamäng om elojõun.

Naisivägi (girl power) om kah tävveste olõman: kõik lava pääl eräle pilli mängnü naasõ – Pikä Tiina, Kooli Kristi ja eelmädse «Rahvalõõdsa» võitja Semmi Kristin – mõistva pääle pillimängu viil ilosalõ laulda.

Oll’ kuulda, et «Rahvalõõtsa» piledi olli juba kuu aigu tagasi vällä müüdü. Pidol oll’ mõnnus rahvas, lõõdsaelo vidäjä Tartese Heino tennämine läts’ väega süämele.

Kuundorkestri sai külh õnnõ kolm luku tetä ja oll’ nätä, et pillimehe tahtnu viil mängi, ku ei olõs pidänü saatõ lõpuga pito är lõpõtama.

Hallik-Konnula Airi

«Rahvalõõtsa» võitja Arula Ainar (kural), Põlva rahva lemmik Hinrikusõ Henrik ja tõsõ kotussõ saanu Kooli Kristi. Semmi Riho pilt

12.–14. vahtsõaastakuu pääväl teivä kangõ Võromaa naasõ Virumaal läbi üte rassõmba sõaväematka – Utria dessandi.

Kullõ artiklit:

 
Võromaa ringkunna naiskodokaitsja Haina Karme (34), Maadla Ruth (29), Aste Gristel (25) ja näide tugõja Niilo Tõnu (30) kõndsõ Ida-Virumaa mõtsu pite 100 kilomiitret. Rännäk võtt’ aigu 38 tunni.

«Kõgõ rassõmb oll’ sis, ku jäimi kõrras mõtsa suikma,» kõnõl’ Aste Gristel. «Unõn näi, et olõ joba bussin lämmän. A ku silmä vallalõ lei, sis sai arru, et olõ iks viil mõtsan ja piä edesi minemä.»

«Pümmen piät väega ette kaema,» ütel’ Haina Karme. «Suiksõ puu nõal, ku kuulsõ krabistamist. Tei silmä valla ja mõtli, et oi, liikma piät. Aiõ hinnäst joba pistü, a sis kai sälä taadõ ja näi, et mu võistkund viil magasi ja ma olõssi võlss võistkunnaga üten lännü.»

Et võistlõjidõ pää peris selge es olõ, tull’ tuust, et 38 tunni joosul sai kokko jupikaupa maada nii kats tunni. Ilma magamalda olõminõ ja rassõ matk panni proovilõ nii kihä ku vaimu. Matka tugõjalõ Niilo Tõnulõ jäi silmä, et ku katõ kontrollpunkti vahel tull’ 7–10 km lihtsäle kõmpi, sis sutsõ naasõ kõndmisõ pääl magama jäiä.

Naiskodokaitsõ Võromaa ringkunna naasõ saiva võistlusõl 22. kotussõ (alost’ 28 võistkunda, lõpõt’ 24).

Mi naisi avit’ lõpuni kimmäs tahtmine: mineväaastanõ Võromaa naiskund es jõvva Utria dessanti lõpuni läbi kävvü ja seo võistkund tahtsõ alostõdu as’a lõpuni viiä.

Peedosaarõ Kaisa

Võromaa võistkund Utria dessandil (kuralt): tugõja Niilo Tõnu, Aste Gristel, Maadla Ruth ja Haina Karme pidäsi vasta 100 kilomiitret rassõt mõtsaretke. Pilt eräkogost