Tegüsit inemiisi om vaia inämb kittä

Seon lehen om juttu mitmõst inemisest, kiä ajasõ umma asja suurõ himo ja pühendümisega: lauluoppaja, kultuuriperändi hoitja, kimmä naiskodokaitsja, hää lõõdsamängjä…

Väega illos, ku tegüsä ja andõka inemise mõnikõrd ka kittä ja avvohindu saava. Kitmist ei olõ kunagi ülearvo, ku inemine midägi häste mõist tetä ja tuud süämest tege.

Viil üts tähtsä asi: kitmä piät õkva. Ka tegüsäl inemisel om vaia tiidmist, tunnõt, et timä ja timä tegemise omma inemiisi jaos tähtsä. Sis tä saa väke uma as’a edesiajamisõs.

Sis om kehväste lännü, ku avvomärk vai preemiä tulõ Austraalialõ perrä saata vai ku esieränis kehväste lätt, sis kirstu üten panda.

Ka tuu olõ-i määnegi õigõ asi, ku inemine piät kõgõ uma tegüsä elo koonõrdama, selle et om tennü inämb priitahtlikku ku palgatüüd ja preemiäraha nakkasõ konto pääle pudõnõma 75 aasta juubõlis.

Nuu omma mi uma inemise, kiä hoitva ello üllen ja/vai tegevä uma loominguga elo rõõmsas. Hoiami näid!

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Tegüsit inemiisi om vaia inämb kittä2017-01-17T13:35:41+02:00

Millest kõnõlda tõsõl Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil?

Vahtsõaastakuu lõpuni saa vällä pakku mõttit Kagu-Eesti tõsõ [eel]arvamusfestivali jaos.

«Välläpakut mõtõ võisi olla sääne, et tuu lääsi umalõ kogokunnalõ kõrda,» selet’ Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali üts iistvõtja Rätsepä Ott.

[Eel]arvamusfestivali kõrraldaja omma rõõmsa, ku mõttõ välläpakja taht esi festivalil tuu mõttõ ümbre märgotamist iist võtta. A ka tõsõ hää mõttõ võetas vasta ja ku mõnt mõtõt pakutas vällä mitmit kõrdo, sis saa ka tuust [eel]arvamusfestivalil kõnõlda.

Mändse teema Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali jaos vällä valitas, tuust andva kõrraldaja teedä radokuu (veebruari) lõpus.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival tulõ suvõl (14.07.) tõist kõrda, iks Eesti suurõtiimuusõumin Varbusõl. Festival om üts kolmõst arvamusfestivalist, tõsõ omma 10.06. Hiiumaal ja 11.–12.-08. Paidõn.

Teedüst saa Rätsepä Oti käest tel 5648 4440, kagueesti@arvamusfestival.ee,
www.arvamusfestival.ee/arvamusfestival-kagu-eestis/.

UL

Millest kõnõlda tõsõl Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil?2017-01-17T13:34:04+02:00

Riigikohtulõ miildü võrokiilne luuvtüü

12. vahtsõaastakuu pääväl tunnust’ riigikohus õigusteemalidsõ opilastöie võistlusõ parõmbit, kittä sai ka Võromaa kutsõhariduskeskusõ metallilõikamisõtüü 1. kursusõ opilasõ Issaku Kermo võrokiilne tüü teemal «Annat sõrmõ…».

«Kermo juhendaja Adamsoni Mehis soovit’, et võrokiilne tüü om tõistmuudu ja jääs silmä,» selet’ Võromaa kutsõhariduskeskusõ eesti keele oppaja Sillamäe Ülle.

Ülle avit’ki Kermol taad tüüd võro kiilde panda. «Juriidilinõ jutt oll’ paras pähkmäs – tull’ iks vaiva nätä ja loomingulinõ olla,» muheli Ülle.

Issaku Kermo arotas uman tüün etteantut juriidilist küsümüst: kas oppaja või opilasõ käest nutikmassina jõvvuga är võtta, timä telehvonin nuhki, säält saad teedüsse perrä opilasõ narkomaanis arvada ja tuuperäst koolist vällä visada.

Sillamäe Üllel oll’ hää miil ka tuu üle, et seo oll’ ülepää kõgõ edimäne kõrd, ku Eesti kutsõoppõasutusõ opilanõ riigikohtu konkursilõ tüü saatsõ.

Riigikohus tunnust’ kokko 19 gümnaasiumiopilast. Kittä sai viil võrokõisi: Võro gümnaasiumi opilanõ Sulõ Rene, Hugo Treffneri gümnaasiumi opilanõ Narusbergi Henrik ja Kanepi gümnaasiumi opilasõ Lina Kristen-Kalev, Pedäjä (Pettäi) Tauno ja Varuli Jakob.

Kanepi opilaisi tüü om kah ummamuudu – luulõtus ja räpilugu teema «Annat sõrmõ…» kotsilõ.

Harju Ülle


Issaku Kermo riigikohtu käest saadu avvokiräga. Sillamäe Ülle pilt

Riigikohtulõ miildü võrokiilne luuvtüü2017-01-17T13:32:54+02:00

Vahtsõnõ rekordhaab

Vana-Võromaa kõgõ jämmämbä haavapuu tiitli napsas’ hindäle 3,14 m jämme puu Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskaitsõala pääl.

«Koolilatsil om taad nummõrd hää miilde jättä – õkva arv pii matõmaatikast!» muheli puu löüdnü RMK Pähni luuduskeskusõ teedüssejuht Tatsi Taavi. Et tä kõrraldas latsilõ Pähni luuduskaitsõala pääl mõtsaretki, sis om päält kõlakodadõ ja ristipuiõ viil üts kinä asi näüdädä.

Taavi kõnõl’, et Pähni ümbre kasus viil jämmit haavapuid – maa om tuus hää. «Peris korgõ omma kah, silmäga kaia nii 40 miitre ümbre. Vast saava as’atundja kunagi ka täpsele mõõtma tulla,» luut tä. «Tasus tulla iks mitmõ puu peräst – kõivupuu kasusõ kah tan häste korgõs.»

Nii või trehvädä, et tast kandist löütäs mõni viil jämmämb haavapuu. Otsi tasus – Eesti rekordini (3,75 m) olõ-i inämb pall’o jäänü.

Harju Ülle


3,14 m jämme haavapuu Pähni luuduskaitsõala pääl. Tatsi Taavi pilt

Vahtsõnõ rekordhaab2017-01-17T13:30:51+02:00

Põlvan peeti «Rahvalõõtsa» finaalvõistlus

14. vahtsõaastakuu pääväl oll’ lõõdsapääliinan Põlvan Talina TV saatõ «Rahvalõõts» finaal, mille võitsõ 9aastanõ lõõdsapoiss Arula Ainar.

Võitja om julgõ ja vägeva lauluhelüga pillimiis Suurõ-Jaani kandist. Kuna pillimängun tä viil ässä-klassi ei jõvvassi, selle omma mõnõ as’atundja ütelnü, et rahvahääletüse võitsõ nunnumiitre.

Tõsõs mängse hinnäst Kooli Kristi ja kolmandas Järve Ants. Põlva rahvalõ miildü iks kõgõ inämb uma kandi miis Hinrikusõ Henrik. Viil pässi «Rahvalõõdsa» finaali Pikä Tiina ja Lumõ Aigar.

Nuuri oll’ lava pääl rohkõmb ku saalin – tuu näütäs, et lõõdsamäng om elojõun.

Naisivägi (girl power) om kah tävveste olõman: kõik lava pääl eräle pilli mängnü naasõ – Pikä Tiina, Kooli Kristi ja eelmädse «Rahvalõõdsa» võitja Semmi Kristin – mõistva pääle pillimängu viil ilosalõ laulda.

Oll’ kuulda, et «Rahvalõõtsa» piledi olli juba kuu aigu tagasi vällä müüdü. Pidol oll’ mõnnus rahvas, lõõdsaelo vidäjä Tartese Heino tennämine läts’ väega süämele.

Kuundorkestri sai külh õnnõ kolm luku tetä ja oll’ nätä, et pillimehe tahtnu viil mängi, ku ei olõs pidänü saatõ lõpuga pito är lõpõtama.

Hallik-Konnula Airi


«Rahvalõõtsa» võitja Arula Ainar (kural), Põlva rahva lemmik Hinrikusõ Henrik ja tõsõ kotussõ saanu Kooli Kristi. Semmi Riho pilt

Põlvan peeti «Rahvalõõtsa» finaalvõistlus2017-01-17T13:29:37+02:00

Kangõ Võromaa naasõ Utria dessandil

12.–14. vahtsõaastakuu pääväl teivä kangõ Võromaa naasõ Virumaal läbi üte rassõmba sõaväematka – Utria dessandi.

Kullõ artiklit:


 
Võromaa ringkunna naiskodokaitsja Haina Karme (34), Maadla Ruth (29), Aste Gristel (25) ja näide tugõja Niilo Tõnu (30) kõndsõ Ida-Virumaa mõtsu pite 100 kilomiitret. Rännäk võtt’ aigu 38 tunni.

«Kõgõ rassõmb oll’ sis, ku jäimi kõrras mõtsa suikma,» kõnõl’ Aste Gristel. «Unõn näi, et olõ joba bussin lämmän. A ku silmä vallalõ lei, sis sai arru, et olõ iks viil mõtsan ja piä edesi minemä.»

«Pümmen piät väega ette kaema,» ütel’ Haina Karme. «Suiksõ puu nõal, ku kuulsõ krabistamist. Tei silmä valla ja mõtli, et oi, liikma piät. Aiõ hinnäst joba pistü, a sis kai sälä taadõ ja näi, et mu võistkund viil magasi ja ma olõssi võlss võistkunnaga üten lännü.»

Et võistlõjidõ pää peris selge es olõ, tull’ tuust, et 38 tunni joosul sai kokko jupikaupa maada nii kats tunni. Ilma magamalda olõminõ ja rassõ matk panni proovilõ nii kihä ku vaimu. Matka tugõjalõ Niilo Tõnulõ jäi silmä, et ku katõ kontrollpunkti vahel tull’ 7–10 km lihtsäle kõmpi, sis sutsõ naasõ kõndmisõ pääl magama jäiä.

Naiskodokaitsõ Võromaa ringkunna naasõ saiva võistlusõl 22. kotussõ (alost’ 28 võistkunda, lõpõt’ 24).

Mi naisi avit’ lõpuni kimmäs tahtmine: mineväaastanõ Võromaa naiskund es jõvva Utria dessanti lõpuni läbi kävvü ja seo võistkund tahtsõ alostõdu as’a lõpuni viiä.

Peedosaarõ Kaisa


Võromaa võistkund Utria dessandil (kuralt): tugõja Niilo Tõnu, Aste Gristel, Maadla Ruth ja Haina Karme pidäsi vasta 100 kilomiitret rassõt mõtsaretke. Pilt eräkogost

Kangõ Võromaa naasõ Utria dessandil2017-01-19T10:30:49+02:00