Osta tulõ aru järgi

Jo märdipääväst pääle tetäs joulust juttu. Poodi ja kaubakataloogi mugu pakva, et ostkõ joulus tuud ja tõist. Mi inemise omma muiduki enämbüisi taa jandiga harinu, tegevä hendäle nimekirja, medä om vaija pikis pühis söögitegemises ja medä kinkmises, ja ostva tasahaaval ja mõistusõga.

Mõni nätäl tagasi naksi siin ja sääl kuulda ja lukõ olõma, et mi peami egas juhus katastroofis valmi olõma ja kodu egäsugust kraami ostma. Et või tulla uputus vai torm vai sõda …

Tormi meil mõnikõrd om jah. Minevä suvigi oll’ elektri mitmal puul üle nädäli ärä ja rahval lätsi talvõs külmä pantu marja summa, aga ega elektrit kohegi tagavaras ei korja.

Uputus ei saa meil vast külh kuigi suurt hätä tetä, aga sõta inemise, kõgõ rohkõmb vanõmba, kiä egasugutsõid aigu nännü, külh pelgäse.

Vanõmbail inemiisil om õks tsukrukott nulgan, ei käü kiäki taad üte kilu kaupa ostman, ja vääga hää, ku noorõmba autuga tuu kraami poodist kodu toova.

Ega tuu tsukrukott ja mõni kilu suula kotun halvas ei lähä, ku inemisel nii kimmämb olla om.

Esiasi om jahu ja pudrukraamiga. Kui naid henele pall’u kodu kor’ada, omma varsti mardiga sisen.

Kompvekke ja piskviite soovitõdas kah tagavaras osta, aga tuu om sääne kraam, mea jo poodin tükis vanas lännü olõma, selle et taad kõkkõ om jo nii armõtudõ riiulide pääl …

Määnegi tagavara om egalütel, kiä sis õks hommugu puuti manna vai riisi vai helbeide perrä juusk, ku putru kiitä taht.

Maainemise ei saaki säänest tsirkust henele lupa ja hiina süüki vai pitsasid ei olõ nail ka kostki telli.

Tiku ja patareiga lamp omma kah olõman, selle et ku elektri vai mõnõs tunniski ärä lätt, medä mõnõl puul peris pall’u ette tulõ, sis peat õks nägemä, kohe minnä ja medä tetä.

Vast peat suurõmbõidõ liinu inemiisile miilde tulõtama, et külmän kapin võis olla mõni konserv, moosipurk ja muna, jahu võisõ ka pühapäävätse koogi jaos nädäli seen valmis osta. Esiasi, ku elektri lätt ja muud pliiti ei olõ… No sääntseide plaanõga lähät jo peris suhe!

Ütest suurõmbat sorti maapoodist oll’gi ildaaigu kõgõ lihtsämb jahu ärä ostõt ja pudruhelbeid es olõ ka säidsend sorti, ennegi vast kats.

Aga mõni päiv ildamb näi, ku müüjätütrigu rõõmsa näoga riiulid täüs pandi: vahtsõnõ kaup oll’ kohal, kuuplaan täüs ja preemiä paistu!

Vahel tulõ sääne andsak mõtõ, et kas kõgõ suurõmb kriis ei olõki meil nain suurin poodõn, konh om hädäste vaija riiuli vanõmbast kaubast lakõmbas saija …

Üts hallus asi tulõ enne joulu viil egäl puul postkasti. Nuu omma suu ja jalguga joonistõt pühädekaardi.

Tinavasta oll’ mõnõn kuväärin kallendri kah ja tuu pakk oll’ peris kallis.

Tagasi ei taheta ja masma ei pea, om sääl kirutõt, aga kiä taht sääntse vaivaga tettüt ilma rahalda! Ja ku naid henele ei taha, sis mindäs ja saadõtas õks tagasi, ja süä valutas.

Vast olõs targõmb nuil, kiä puudõga kunstnigõ iist rahaasju ajava, kiruta paki manu, et egaüts või massa nii pall’u, ku massa saa.

Sis olõs kõigil süä enämb rahul, selle et mi inemise ju tahtva avita, kas vai veidü, ku rahha ülearu ei olõ.

Nõlvaku Kaie
Nõlvaku Kaie,
võrukõnõ

Osta tulõ aru järgi2016-12-06T15:37:31+02:00

Kõik priitahtligus?

Seon lehen om mitu juttu, mille pääle tulõ küsümüs: ku tahat, et Eesti riigin midägi tarvilikku sünnüs, kas sis piät tuu esi är tegemä?

Tuud om pästeammõt ammu kõnõlnu, et suurõmb jago pästmisetüüst piässi jäämä priitahtligõ pritsimiihi olgõ pääle. Võro maakunna kõgõ tegüsämbäs kodanigus valitu Pruti Väle seletäs ilosahe, et muidoki avitas tä, pall’o saa, no tiiä-i, kavva vasta pidä – kohustuisi saa joba ülearvo ja piät hinnäst kasvai poolõs kaksama, et kõgõga toimõ tulla. Priitahtligu tüü man piät jo olõma ka tuu tüü, millest perrele elämise raha tulõ.

Ku tahat Võromaalt saata Võromaa-teemalidsõ margiga jõulukaarti, sis piät tuu kas esi hindäle telmä vai sis kirotama kokko nii kõva ja hulgani põhjõnduisiga «projekti», et Omniva võtassi sändse margi tetä.

No tulõ tuugi vällä, et, egä riik saadaki-i as’atundjit uurma, kas Eesti lõunatipun eläs-kasus niipall’o kaitsõalotsit liike, et sääl olõssi vaia maastigukaitsõalla suurõmbas tetä. Luudusõkaitsja uurku esi, ku luudusõ peräst murõtasõ…

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Kõik priitahtligus?2016-12-06T15:35:17+02:00

Luuduskaitsja kutsva Eesti mõtsa iist hellü andma

Luuduskaitsja kutsva kõiki, kiä Eesti mõtsa peräst süänd haltasõ, andma uma helü Eesti mõtsa iist ja üteliidsi mõtsasäädüse muutmisõ vasta.

Üleskutsõ tetti tuu pääle, et Riigikogo taht muuta mõtsasäädüst tuun tsihin, et saasi viil inämb ja noorõmbat kuusõ- ja pedäjämõtsa maaha rako.

Hellü saa anda www.petsitsioon.ee/eestimetsaeest. Ku kokko saias vähämbält 5000 allkirja, sis antas papõr üle Riigikogolõ. Sama mõttõga avaligu kirä saadi 101 tunnõtut inemist 1. joulukuu pääväl presidendile, Riigikogolõ ja ministeeriümmele.

Keskkunnaministeeriüm selet’ uman vastakirän, et säädüse muutminõ pututas õnnõ 4200 hektärri mõtsa. Vastakaalus plaan ministeeriüm laanõ- ja salumõtsa vähämbält saman mahun kaitsa, riigimaal ka mitu vahtsõt kaitsõalla luvva.

Seo nätäl arotas keskkunnaministeeriüm mõtsateemat keskkunnakaitsjidõga.

UL

Luuduskaitsja kutsva Eesti mõtsa iist hellü andma2016-12-06T15:34:00+02:00

Mi kandi latsõ robotivõistlusõl

2.–4. joulukuul pääliinan peetül robodivõistlusõl Robotex leivä huuga üten ka mi kandi koolilatsõ.

Robotexil oll’ hulga võistluisi, võistlusõl «Kinä päiv robotiga» võistli Rõugõ roboditsõõr ja kats võistkunda Haani koolist. Avvohinna sai võistkund «Haanja tiigrid» (Soka Andrika-Anete, Järe Kusti, Säde Sädeli, Jõgeva Raimondo ja Vodi Õnnõlõim). Võistlustüün suusat’ Ozoboti robot alla Suurõ Munamäe mäejala päält, suusat’ Haani suusarato pite ja käve püssä laskman. Nigu robot, om ka võistkund suusahuvilinõ, kõik latsõ käävä suusatrennin. Opilaisi juhend’ Perendi Kerli.

LEGO sumo võistlusõl leivä üten Haani, Rõugõ, Kuldri, Osula ja Kääpä kuul. Finaali pässi Rõugõ miiskund Rõuge Robot Team Two, robodi ehiti ja programmiirse Palo Nansen, Jürise Joonatan Tähe ja Võsumägi Jan Markkus.

Grossmanni Triinu

Mi kandi latsõ robotivõistlusõl2016-12-06T15:33:34+02:00

Ekspertiis: Eesti lõunatippu tulõssi viil uuri

Luuduskaitsja tahtva tetä Eesti lõunatipun Piitre jõõ kaitsõalla suurõmbas, no tuus pidänü tuu maanuka põh’aligumbalt läbi uurma, ütles vahtsõnõ ekspertiis.

«Et kaitsõalla suurõmbas tetä, olõssi vaia tetä viil mitu põh’alikku hindamist: uuri mõtsaelopaiku tüüpe, vääriselopaiku, samblit, sammõlikkõ ja siini,» selet’ Eestimaa luudusõ fondi (ELF) mõtsatundja Selli Indrek, kelle käest keskkunnaammõt ekspertiisi telse.

ELFi tüürühm (päält Selli Kasaku Kuno ja Pindusõ Mihkli) võtt’ kokko kõik, miä Eesti lõunatipu ja Piitre jõõ kaitsõala kotsilõ teedä om. Selli Indrek ütel’, et om külh teedä kaitsõalotsit tsirkõ (eläse teder ja kärg, luuduskaitsja omma nännü ka habõkakku ja musta toonõkurgõ), kasus kaitsõalotsit lillikeisi (nt 16 sorti orhideid), a tõist sorti kaitsõalotsidõ liike kotsilõ om liiga veidü teedä.

Sell hinnas’, et paiga pääle piässi kutsma mitmõ uma ala as’atundja, kiä maa-ala läbi uurva. Priitahtlige luuduskaitsjidõ tiidmiisist ja tehnikast jääs veitüs.

«ELFi arvaminõ oll’ jah, et teedüst om vähävõitu ja et viil tulõssi kaia mõtso ja samblikkõ ja tsirkõ ja nii edesi,» ütel’ ekspertiisi kotsilõ keskkunnaammõdi kaitsõ planiirmise spetsiälist Reimani Reet. «No mi telsemi tüü, kon oll’ vaia kaia kaitsõala laembastegemist taa perrä, miä om joba teedä. Ekspertiisist tulõ vällä, et ala pääl eläjä tsirgu ja kasuja kasvu omma üle riigi joba peris häste kaitstu ja õkva näide peräst olõ-i vaia naada Piitre jõõ maastigukaitsõalla suurõmbas tegemä.»

Keskkunnaammõt kujondas uma lõpligu otsusõ viil seo aasta seen ja lupa tuust kõigilõ as’aosaliidsilõ ka teedä anda.

Piitre jõõ kaitsõala suurõmbas tegemist suuv Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakund.

Luuduskaitsja tahtva haarda kaitsõala sisse ka tuu maa, kohe plaanitas kattõ suurt dolokivikaivandust (pindala kokko umbõs 100 ha). Kaitsõala laembas tegemine andnu kimmüse, et kaivandust sinnä ei tulõ.

Paikligu inemise ja ka Mõnistõ vallavolikogo omma kaivanduisi vasta, selle et õkva üle piiri Lätimaal om sääne kaivandus luudusõ ja paikligu elo är tsurknu.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Ekspertiis: Eesti lõunatippu tulõssi viil uuri2016-12-06T15:33:07+02:00

«Vana katskinõ kass» – Eesti kõgõ umaperätsemb latsiraamat

Keväjä vällä tulnu Laanõ Triinu latsiraamat «Vana katskinõ kass» sai kõgõ umaperätsembä latsiraamadu preemiä – Eesti latsikirändüse keskusõ Aasta Rosina.

«Vana katskinõ kass» kõnõlõs vana kassi eloõdagust ja pakk võimaluisi tõsõ ilma ja vanassaamisõ seletämises latsõlõ.

Latsikirändüse keskus põhjõnd’ preemiä andmist tuuga, et raamadu teemat – elokaar ja vanas saaminõ, elost ärminemine ja lein – om latsikirändüsen veidü.

Latsilõ om noist asjost rassõ kirota, no «Vana katskinõ kass» tege tuud nii, et lats saa arvu ja tund tuudsamma, midä raamadu tegeläse, seledi preemiäandja.

«Taa raamat sai jah teemast, millest Eestin om veidü kirotõt,» ütel’ Laanõ Triinu. «Tunnus, et taa om innembi latsõ ja suurõ inemise kuun lugõmisõ raamat. Tuu tege mullõ kah häädmiilt, selle et seoilmaaigu omma vanõmba latsiga ülearvo vähä kuun. No lugõgõ sis kuun raamatut! Soovita lukõ näütüses Püttsepä Juhani raamatut «Vanaema, kes muutus kutsikaks» – seo om kah samal teemal.»

Lugõja omma Triinulõ ütelnü, et raamat om lännü süämehe. «Raamat jätt vabas otsustamisõ, midä täpsehe usku, a and kimmüst ja lohutust, ku om vaia leppü lemmikeläjä vai lähkü inemise surmaga,» selet’ tä.

Raamatun «Vana katskinõ kass» om jutt kõrvuisi nii eesti ku võro keelen.

Laanõ Triinu ütel’, et tuu om julgustanu lugõma ka noid, kiä pelgäse, et nä võro kiilt häste ei mõista. «Inemise sakõst mõistva lukõ, a alahindasõ hinnäst,» kõnõl’ tä. «Sis om keremb naada pääle eesti keelega, sis hiili võro kiilt ja kaia, et ohhoo, olõki-i nii hull!»

Raamadu pildi om tennü Pikkovi Anne.

Triinu sai avvohinnas kilo rosinit ja preemiäraha.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

«Vana katskidse kassi» autori latsõ raamatut lugõman
«Vana katskidse kassi» autori latsõ raamatut lugõman. Laanõ Triinu pilt

«Vana katskinõ kass» – Eesti kõgõ umaperätsemb latsiraamat2016-12-06T15:32:06+02:00

Peetäs jõululaatu

Edimädse 15 laadaminotiga möimi är 24 villaubinat joulukuusõ kaunistusõs,» kitt’ Vana-Võromaa käsitüü jõululaada vidäjä Oja Vilve päält laada vallalõtegemist 5. joulukuu pääväl.

Kullõ artiklit:


 
Vilve ütel’, et joululaadal lätsi kaubas ka pinivillasuka ja Vana-Võromaa kirjoga märkmigu.

Oja Vilve saat’ õkva päält edimäst laadapäivä käsitüümeistriile sõnomi, et käe omma vaia käümä panda ja kingikraami mano tetä – suur jõuluostminõ jo viil lätt vallalõ.

Vana-Võromaa käsitüü jõululaat jääs Võro polikliinigu maja edimädse kõrra pääl vallalõ nikani ku 21. joulukuu pääväni.

Ummamuudu jõulukingitüisi tahtjidõ jaos tetäs käsitüü- ja söögikraami laatu viil mitmõn Vana-Võromaa paigan.

10.12. tulõ suur jõululaat Põlva kultuuri- ja huvikeskusõn. 11.12. peetäs jõuluturgu Moosten ja Valgjärvel.

17.12. tulõ suurõmb jõululaat Võro liinan Keskliina pargin.

Et Võro jõululaadal platsimassu ei küsütä, sis saava sinnä kauplõma minnä ka peris väiku käsitüütegijä ja söögimeistri. No kaup piät olõma esi tettü ja kodokandi-peräne.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Oja Vilve Vana-Võromaa käsitüü jõululaadal puu- ja näputüüd pakman
Oja Vilve Vana-Võromaa käsitüü jõululaadal puu- ja näputüüd pakman. Harju Ülle pilt

Vahtsõnõ kodokandiperäne kingitüs – uma kihlkunna prundsitriibolidse kõrvarõnga
Vahtsõnõ kodokandiperäne kingitüs – uma kihlkunna prundsitriibolidse kõrvarõnga. Harju Ülle pilt

Peetäs jõululaatu2016-12-07T22:43:16+02:00