Kaarna Kalev: ku om hää idee, tasus uman kodokandin ettevõtõ luvva

Ühisnätäl (21.–27.11.) pidä tähtsäs ütenkuun luumist ja ettevõtmist

Põlva maakunna nuuri jaos om vällä hõigat ideekonkurss päälkiräga «Välgatus» – noorõ opva uma kodokandi häti tähele pandma ja vällä pakma, kuis võisi nuu kõrda saia. Ütitsel nädälil, 24.11. om Põlvan ideeturg, kon nuuri miiskunna saava hindä mõttõ käümätoukamisõs avitaja. Nuuri avitas 12 uma ala as’atundjat, üts noist om puidutüütlemise ja müüblituutmisõ kompetentsikeskusõ Tsenter juht Kaarna Kalev (38) – Raplan koolin käünü Rõugõ juuriga miis, kiä tull’ elämä Põlvahe.

Mille tahat avita nuuril ummi mõttit arõnda?

Taha anda uma osa, et noorõ julgusi ummi mõttit ello viiä ja pruugissi tuu man seoilma-ao võimaluisi. Taha avita löüdä lihtsit välläpäsemiisi hätile, miä edimält pall’o rassõ tunnusõ.

Noorõ pelgäse, et näil olõ-i rahha, tutvuisi, et nä ei mõista vai ei saa. A saa külh. Üte Tarto ülikooli majandustiidüskunna tudõngiga arotimi timä kattõ äriplaani. Tä oll’ märgotanu, et mõlõmbaga päälenakkamisõs olõssi vaia 5000 eurot. Märgotimi puul tunni ja tull’ vällä, et tä saanu joba hummõn 50 euroga pääle naada.

Konkurss käü keväjäni, midä plaaniti tuus tetä, et ti võistkund võidassi?

Tulõ kõrra perrä kokko saia ja kokko kõnõlda, mis tüüjupi omma noorõ valmis järgmädses kokkosaamisõs är tegemä. Keväjäs saa väiksist ärtettüist töiest suur kuhi.

Tsentri juhina taha avita nuuri, kelle plaan om köüdetü puust tettüisi asjoga. Ooda, et miiskund om valmis pruuvma. Minevä aasta käve Tsentrist läbi Tarto Miina Härma gümnaasiumi opilasfirma, kiä tekk’ puust laptop’i-alossit (et üsk kuumas es lännü ja hoias puutrit hää nuka all). Noorõ saiva opilaisifirmadõ konkursil kolmanda kotussõ ja möivä aastaga maaha 80 alust. Nä olli är pruuvnu 90% plaanõst, midä mi ollimi ütenkuun märgotanu. Poolõ noist es tüütä, a tõsõ tüütivä väega häste ja mõnda olli nä viil edesi märgotanu. Säändse suhtumisõga miiskunda tahassi juhenda!

Ku häste mõistva noorõ miiskunnatüüd tetä?

Miiskunnatüüd saa-i noorõ väega pall’o pruuvi. Ku määnegi oppus om, sis hariligult visatas nä nii-üteldä vette ja üteldäs, et piät midägi är tegemä. Väega sakõst käü mäng tuu pääle, kiä kõgõ inne murdus ja tõisi iist tüü är tege. Õnnõ nuu miiskunnajuhi saava hää kogõmusõ, kiä mõistva osa ülesandit tõisilõ anda, pruuki är inemiisi mõistmiisi ja tahtmist oppi.

Ku Tsenter minevä sügüse valla tetti, sis Võro liinapää kitt’, et teno Tsentrile om Kagu-Eestil võimalus saia Eestin puuvaldkunna tippkeskusõs. Kuis tuuga lätt?

Meile om jõudnu päält 200 päringu: küsütü om nõvvo ja api prototüüpe tegemise ja laboripruuvõni vällä. Kuun kõrra om meil teemahummok: uma valla as’atundja kõnõlõs tuutõarõndusõst ja tuutmisjuhtmisõst, vahtsist võimaluisist nigu 3D-skänmine ja 3D-modelliirmine. Perämäne kõrd oll’ kuun 50 ja internetist kai perrä viil mitusada huvilist.

Olõmi saanu pall’odõl ettevõttil avita ummamuudu tuutit vällä märki. Tsentrin om pruuvmisõ jaos hulga massinit, näütüses pinnaprinter ja harjamismassin.

Wermoga pruuvsõmi, kuis saa harjamismassina abiga tetä puud «vanõmbas». Päält tuud printsemi pääle maahakuurdunu värvi pildi. Säänestmuudu tett puust kapp jätt tundõ, et om Bahama saarõ pääl tuulõ käen kümme aastat tassakõistõ vanõmbas saanu. Villändi Aknõ-Ussõga printsemi jälki ussõ pääle tammõspooni ja Spidermani pildi. Ettevõttit huvitas sääne pruuvminõ – tahetas tetä ummamuudu asjo.

Kuuntüün Maripuu Indrekuga teimi 14 sohvalavva prototüüpi: kontorin saa sohvast tetä lavva, kohe pääle saa mõttit tsikõrda, ja ku ideerünnak om läbi, lavvast jäl sohva tetä. Mõtõ om tuun, et asotusõl es pidänü ülearvo pall’o müüblit olõma.

Mändse niši omma tühä, kohe tasos uma vahtsõnõ ettevõtõ tetä?

Mõtlõmisõ kotus om tuu, määnest teenüst saa uma tuutõ man müvvä. Taburetti ei suta tetä nii odavalõ, et sullõ kah iks rahha kätte jääs. A teenüs tähendäs näütüses, et sa viit tabureti kõgõ kipõmbalt kätte vai et su tabureti jõudva kõgõ õigõs aos peräle.

AS Tiksoja Puidugrupp tege Tartomaal magamistarõmüüblit. Kundõ omma Prantsusmaa poodiketi. Tiksoja pakk näile mugavat ja hääd protsessi mõttõst tähtaos peräleviimiseni, kukki Vietnamist saasi müüblit osta 20% odavampa.

Nuu Prantsusõ poodi luutva, et Tiksoja esi märk näile vällä sängü ja kapi, midä prantslasõ osta tahassi. 8–10 aastaga om Tiksoja Prantsusõ turust nii hää pildi saanu, et tiid tuud parõmbalõ ku prantslasõ esi.

Kas Võromaal om mõtõt uma ettevõtõ tetä?

Ku tiit midägi ummamuudu, sis kotus ei olõ väega tähtsä. Piät olõma hää mõtõ, pruukma seoilma-ao massinit ja tüüvõttit, masma tüüliisile hääd palka. AS Toftan näüdäs’ är, et ku massat 1400–1600 palka, sis tulõ 20 kotussõ pääle 212 kandidaati.

A ku olõ-i säänest palka massa?

Sis tulõ ümbre mõtõlda, mille su kundõ ei olõ nõun sullõ nii pall’o masma, et sul jääs rahha palga masmisõs. Ku ettevõtõ ei olõ valmis muutuma, sis ilm juusk täl iist är.

Eestin palk nõsõs ja om nätä, määndse ettevõttõ tuu pääle inne kinni pantas. Üts oll’ näütüses sprottõ karpi pandmisõ ja Vinnemaalõ müümise ettevõtõ. Plekk-karbi hind oll’ sprotikarbi müügihinnast 70%…

Mugu inämb ostõtas CNC-tüüpinke, mis sutva programmi abiga esi lõigada ja puuri. Üts köögimüüblitegijä ütel’, et tüü, mis inne võtt’ aigu kümme päivä, saa nüüt tetä kümne tunniga.

No muudsa massina taadõ om vaia häid tüüliisi, kiä midägi är ei sopõrda.

Kae, ku su tüülidse kõik aig hinnäst ands’akalõ üllen pidävä, sis om midägi võlssi noidõ reeglide ja põhimõttidõ man, mille perrä su ettevõttõn tüüd ja otsussit tetäs. Reegliid ja otsussit tege ettevõttõ juht. Nii et tulõ minnä piiglihe kaema…

Küsse Harju Ülle

Kaarna Kalev
Kaarna Kalev näütäs Tsentrin tettüt Tsentri meelüst (meenet). Harju Ülle pilt

Kaarna Kalev: ku om hää idee, tasus uman kodokandin ettevõtõ luvva2016-11-22T12:41:07+02:00

Inne märgi, sis müü

Iks kuulõt, kuis üts vai tõnõ inemine om põllumaa müümisega pettä saanu. Skeem om sama, minka pantas inemine ostma 2500eurost pudsunudsijat vai aiatäüt plastmasspäkätsiid – kavval mesijutt. Ku iks müügimiis kõlistas ja kitt, et pakk umbõlõ hääd kaupa, sis nigu ütel’ põllumiis Oidermaa Erki: «Piät olõma väega kimmä sälgroodsuga, et sändsele pommitamisõlõ vasta saista.»

Ku iks pakutas õkva kätte mitukümmend tuhat eurot, sis nakkas inemine unistama, midä kõkkõ tuu suurõ rahaunigu iist saa. Tä satas mesijutu võrku ja tulõ-i päähägi põllumehe käest kah hinda küssü, vai ku tulõgi, sis mõist firma müügimiis osavalõ tuu mõttõ maaha laita: põllumiis pakk nigunii viil veidemb vai ku eski inämb pakk, sis nigunii tä pett ja tuud rahha periselt vällä ei massa.

Telefoni-müügimehe omma opnu väega ilosahe kõnõlõma ja inemine jääski uskma, et tege uma põllumaaga hää kauba. Viil hullõmb om lugu mõtsaga – tuu õigõt hinda om harilikul inemisel viil rassõmb hinnada.

Soovitus noilõ, kiä tahtva umma põllu- vai mõtsamaad müvvä: ku tetäs pakminõ, sis võtkõ mõtlõmisaigu. Arotagõ tuud asja inemiisiga, kedä usuti. Otskõ internetist sarnadsõ maatükü müügikuulutuisi. Vanasõna «ütessä kõrda mõõda, üts kõrd lõika» käü väega häste ka seo as’a kotsilõ.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Inne märgi, sis müü2016-11-22T12:31:52+02:00

Margi Martini pilt võitsõ Vana-Võromaa preemiä

Maavalla kua pühäpaiku pildivõistlusõl sai Vana-Võromaa eräpreemiä Rõugõ piltnigu Margi Martini pilt, mille pääl om Haanimaa Mustahamba tamm kuuvalgõl üül.

Margi Martin selet’, et pühä puu pildistämine sai ette võetus kimmä tsihiga – oll’ tahtminõ pühäpaiku pildivõistlusõl viil kõrd üten lüvvä.

«Minevä-aasta ma võitsõ tuu võistlusõ ja mõtli, et proovi viil,» kõnõl’ tä. «Ma otsõ ja kai, kon meil noid pühäpaiku om, kai pühäpaiku andmõbaasi. Säält ma saigi teedä, et Mustahamba tamm om pühä. Olli tast varrambagi müüdä sõitnu ja eski pilti tennü. No mõtligi, et huvitav puu, mullõ lähkün ja täpselt tii veeren, et mõtlõ midägi põnõvat vällä.»

Martin ütel’, et märgot’ tükk aigu, kuis väkev puu nii pildi pääle säädi, et olõssi iks lugu kah man, mitte õnnõgi puu saisman.

«Tamm om tii veeren, kõik sõitva kõik aig müüdä ja usu, et pall’o tõisi inemiisi ei tiiä kah, et taa om pühä puu, » kõnõl Martin. «Panni kaamõra pistü pikäs aos, esi hüpässi auto pääle ja kihoti puust müüdä, nii et auto tagatulõ jäivä pildi pääle.»

Pildi nimes sai «Rutatõn pühapaikust müüdä». Martin ütel’, et pilt näütäs tuud, et sõidami sakõst vannust tähtsist kotussist müüdä ja ei mõtlõgi tuu pääle, ku tähtsä nä omma olnu ja et nakkasõ är häömä.

Maavalla kua pühäpaiku pildivõistlusõ võitsõ Libe Epu pilt Vormsi saarõ ohvrilättest.

Pildivõistlusõ avvohinna antas kätte 3. joulukuu pääväl.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Vana-Võromaa preemiä saanu pilt pühäst Mustahamba tammõst Haanimaal
Vana-Võromaa preemiä saanu pilt pühäst Mustahamba tammõst Haanimaal. Margi Martini pilt

Margi Martini pilt võitsõ Vana-Võromaa preemiä2016-11-22T12:29:29+02:00

Vahemehe jahtva põllumaad

Maa ostmisõ ja müümise ettevõttõ ullitasõ maaumanikkõ, et põllumaa odavalõ kätte saia ja põllumehele kallimbalt edesi müvvä.

Kullõ artiklit:


 
«Nii ilostõ kõnõl’, et 2300 eurot hektärist om umbõ hää hind, et kõik paprõ ajasõ nä esi kõrda ja masva käsiraha kah ette,» kõnõl’ maaumanik, kellele kõlist’ üte firma «kuldsuu» ja pruuvsõ kümmet hektärri põllumaad vällä meelütä. Liinaprovva olõs piaaigu möönü – 23 000 eurot tundu perädü unik rahha. Täl es tulõ päähägi, et piässi uurma, pall’o pakk maa iist tuu rentnik – põllumiis.

Niipall’o mutso provval oll’, et mõtlõmisaigu võtta. Ku tä kai internetist, et mitund säänest põllutükkü pakutas müügis 4000 eurot hektär, lei pää selges.

«Ku om iks hää maa talo lähkül, sis olõ nõun tõtõst masma 4000 eurot hektärist,» tunnist’ Vilustõ kandi suur teräviläkasvataja, Oidermaa talo peremiis Oidermaa Erki. Mõnõ talomehe omma laudatagodsõ vai esieränis hää maa iist masnu kooni 7000 eurot hektärist.

No nii Oidermaa ku ka Antsla kandi talomiis Neve Lehar ja Sulbi Roosu talo peremiis Rosenbergi Aivar ütli, et keskmäne põllumaa hind om 3000 eurot. Maa hind olõnõs tuust, ku hää maa om, kas om talo lähkül, kas sinnä päses avaligu tii päält jne.

«Turbasuu iist päält 1000 ei massa, a ku maatükk om õkva hindä man ja sinnä häste mano päses, sis massa keskmädsest inämb,» selet’ Neve Lehar.

«Kohegi kavvõlõ maad iks ei osta, ütlemi kuus-säidse kilomiitret kõgõ rohkõmb,» selet’ Rosenbergi Aivar. «Maa pääl piät iks midägi kasvata saama. Ku om liivatsoss vai sinnä kunagi õigõlõ pääle ei saa, sis om väärtüs väikumb. A ku ümbretsõõri omma tõsõ talomehe põllu, sis või-olla tasus laskõ timäl hoobis tuu maa är osta ja tetä sääne kaup, et tä müü mullõ jupi põllumaad, mis om mu põldõ vaihõl.»

Põllumehe omma tuud miilt, et ku saa, om tark iks põllumaa är osta, mitte tuud renti.

«Pangalõ lainu massa vai renti massa tulõ tuusama, a lainuga tiksus maa egä aastaga inämb su umas,» ütel’ Neve Lehar. «Ostsõ õigõl aol är nii pall’o maad, ku mul hädäste vaia lätt. No nüüt om maa pakjist joba järekõrd ussõ takan ja ma saa sorti, midä tasus osta ja midä mitte.»

Rosenberg ja Oidermaa ütli mano, et uma maa iist hoolitsõs põllumiis iks tävve ravvaga, rendimaa sisse ei julgu nii pall’o rahha ja tüüd panda – tuu või uutmada käest är minnä.

Põllumehe: küsüge inne mi käest pakmist!

Rosenbergi Aivar selet’, mille vahefirma käest kunagi õigõt hinda ei saa: «Mi, põllumehe, ostami jo peräkõrd põllumaa noidõ käest är ja sis om hinnal joba suur vahendustasu otsan,» ütel’ tä. Rosenbergi kõrvu omma jõudnu jutu, et mõnõ vanõmba inemise käest om hää maa vällä meelütet hinnaga tuhat eurot hektär.

«Ku ma saa kokko inemisega, kelle käest maad rendi, sis panõ egä kõrd tälle süäme pääle, et ku tä taht maa är müvvä, sis las pakk mullõ kah,» ütel’ Oidermaa Erki. «No iks tulõ ette, et tä ei paku, müü odavalõ firmalõ är. Vannu inemiisi ullitõdas peris kõvastõ ja kõnõldas är, et nä rentnikulõ maad es paknu. Sakõst tahetas mõtsa ja maad kõrraga är osta, summa tunnus maru suur ja inemise pää lätt segi.»

Oidermaa ütel’ uma kõtutundõ perrä, et maaumanigõ meelütämine käü kõva huuga. «Mul om hindäl ka 50 hektärri mõtsa ja egä nätäl kiäki kõlistas ja taht mõtsa osta,» selet’ tä. «Inemisel piät olõma kõva sälgruuds, et sändsele pommitamisõlõ vasta pitä.»

Neve Lehar ütel’, et nii mõnigi kõrd om maa timä nõna alt är napsatu: vahõndaja om olnu kipõmb ja osavamb. Vahendaja tege kipõlt eellepingu är ja mass käsiraha vällä. Ku maaumanik nakkas taipama, et saa pükä, om rassõ tehingut tagasi võtta: käsiraha om või-olla ärki kulutatu.

Põllumaa rendihind om kah nõsõnu

Neve Lehar hari tuhandõt hektärri maad, tuust puul om rendimaa. Tä hinnas’, et põllumehel tasos massa hektäri iist renti kooni 100 eurot aastan. «Oll’ aig, ku maaumanik oll’ rahul tuuga, ku maa oll’ är haritu, no taht iks rahha kah saia,» ütel’ tä.

Oidermaa Erkil om 1000 hektärri umma ja 700 hektärri rendimaad.

«Rendi sis, ku om hää maa,» selet’ miis ja ütel’, et rendihind om timä kandin nii 60–80 eurot hektärist. «A ütsjago inemiisist om kuulnu, et riigimaa rendioksjoni võitja mass renti 250–300 eurot. Mastas selle, et riigimaa rentnik saa maa eelisostuõigusõ. A inemise arvasõ, et võiva ütskõik mändse tükü iist samma renti küssü.»

Rosenbergi Aivari Roosu talo hari 550 ha põllumaad, rendimaid om üle poolõ.

Rendihind nakkas pääle 50 eurost hektär ja hää maa iist mass tä 100 eurot.

«Lehen olõ nännü, et küstäs 200 – tuu piät olõma perädü hää maa, et säänest hinda tasus massa,» ütel’ tä. «Mi kaup om suurõst luust sääne, et puul toetusõst om maaumanigu uma ja ku toetusõ nõsõsõ, sis nõsõs ka rendihind.»

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Ku hää maatükk om uma talo küle all, sis om põllumiis tuu iist nõun masma päält 4000 euro
Ku hää maatükk om uma talo küle all, sis om põllumiis tuu iist nõun masma päält 4000 euro. No osava vahemehe meelütäse umanige käest maatükke vällä poolõ hinnaga ja möövä suurõ vaheltkasuga põllumehele edesi. Seo pilt olõ-i as´aga köüdet. Harju Ülle pilt

Vahemehe jahtva põllumaad2016-11-23T20:11:30+02:00