Hälvini Yyhely: luumisõ vaim tulõ pääle kodokandi luudusõst

Võro liinagaleriin saa nikani ku katripääväni (25.11.) kaia Hälvini Yyhely (23) näütüst «Ütel pilvel olli pikä ripsmõ». Uma Leht kirot’ Yyhelyst katõssa aastakka tagasi, ku Räpinä lähküdse Pahtpää külä tütärlats oll’ saanu hindäle vahtsõ kaamõra ja võitnu Eesti Luudusõ fotovõistlusõl kõgõ parõmba eläjäpildi avvohinna (nuuri siäst). No om timäst saanu kunstnik ja multifilmitegijä, seost sügüsest opp tä edesi kunstioppajas.

Näütüst Võro liinan läävä kaema innekõkkõ mi uma inemise. Midä nä säält otsi ja nätä võisi?

Neo pildi omma õrna ja õhulidsõ, kergelt müstilidse, nigu om mi Võromaa – müstiline, kuntliganõ, udsu seen…

Näütüse päälkiri tull’ Runneli Hando väega lühküst luulõtusõst: Ühel pilvel olid pikad ripsmed, need ulatusid maani. See oli vihm. Luulõtus lätt häste mu piltega kokko – mu tegeläisil omma kah pikä ripsmõ.

Või üteldä, et puul näütüst omma… jänessepildi. Nuu ei olõ nunnukõsõ, armsa jänesse, a sändse tsipakõsõ sürrealistligu. Ma kujota inämb mõtsaeläjä hinge, mitte timä kihhä.

Tõnõ puul näütüsest omma lillipildi. Ma olõ kujotanu lille, midä olõ-i periselt olõman, a võisi olla. Võromaa lille hingi.

Pildi omma tettü kuivnõglatehnikan: metalli pääle kraabitu ja sis trükitü.

Mändse kotussõ, inemise ja elojuhtumisõ omma su loomingut mõotanu?

Ohhoo… hmm… Mu pildi omma luulõlidsõ, a saa-i üteldä, et kirändüs olõssi noidõ tegemist mõotanu… Ku käekiräst kõnõlda, sis omma minno inspiriirnü eesti naisgraafiku: Mutsu Marju, Saksa Reti, Liiva Silvi.

Su pilte pääl om suur kontrast: must ja valgõ. Kuis om eloga kodokülän Pahtpääl ja opmiskotussõn Talinan, kas om sama suur vaih?

Ma ei olõ külh niimuudu märgotanu, a jah, om külh suur vaih Võromaa ja pääliina vaihõl. Perädü suur. Elo om iks hoobis tõnõ. Suurõn liinan ei huvita tuu kedägi, kiä sa olõt. A maal tundva kõik ütstõist.

A tiiät, ma ei võta ello periselt nii mustvalgõna, mul pilte pääl tulõva iks tsill’okõsõ halli var’o kah sisse!

Kuis olõt parhilla köüdet uma kodokotussõga?

Uutmalda pall’o. Näütüses käü ma ummi pilte trükmän Põlva kunstikoolin. Direktri lupa sääl toimõnda ja ma olõ tuust väega rõõmsa. Põlva kunstikoolin om häste rahulik ja ma tunnõ hinnäst sääl häste.

Kiä ja miä omma kodokandin Vanal-Võromaal su jaos kõgõ tähtsämbä ja kallimba?

Vanõmba, vanavanõmba, sõbra. Mu süä om iks kodokandin.

Ku kuul läbi saa, midä edesi tahat tetä ja kon ellä?

Keerolinõ küsümüs. Ma märgi, et maalatsil om kah vaia häid oppajit, saia hääd oppust ja inspiratsiooni. Nii et või olla külh, et nakka kodokandin kunstioppajas.

Mille sa multifilme edesi ei tii?

Multifilmi tegemine om häste keerolinõ ja raha-sõgõl tihtsä – rahha antas väega vähätside multifilme tegemises. Multifilmi tegemine om ka nii suur tüü, et pääle filmi valmissaamist olõt tükk aigu nigu tühäs pitsitet. A mul om viil kats aastat oppi. Tuu om pikk aig ja või olla võta mõnõ ao peräst jäl vahtsõ filmi tegemise ette, ku värskit mõttit om tulnu.

17. ja 19.11 näüdätäs mu vahtsõt nukufilmi «Ja mina nagu linnukene» Talinan Pimedate Ööde filmifestivali seen tulõval Animated Dreamsi animafilmifestivalil. Tuu film om ka mitmõlõ vällämaa festivalilõ päsenü.

Küsse Harju Ülle

Hälvini Yyhely loomingut saa kaia yyhelyhalvin.weebly.com päält.

Hälvini Yyhely
Hälvini Yyhely. Pilt eräkogost

Üts Yyhely jänesse-pilt näütüselt
Üts Yyhely jänesse-pilt näütüselt. Pilt eräkogost

Hälvini Yyhely: luumisõ vaim tulõ pääle kodokandi luudusõst2016-11-08T11:50:47+02:00

Uma Meki kaubamärki om vaia

Võro liinan om tulõman säitsmes Uma Meki suurlaat. Pall’o joba tiidvä, et Uma Meki märgiga süüki või rahuligu süämega osta – om tuu õigõ uma ja hää kraam.

Vanastõ es olõ määnestki märki vaia, turu vai laada päält sait hää kododsõ kraami niisamagi kätte. A nüüt piät ostja pelgämä egäsugutsit sulikit, kedä om pall’o.

Tuu om joba pia epideemiä mõõdun, et suligu ostva Maximast vällämaa pluumõ, maasikit, kurkõ jms kokko ja pakva noid turu pääl krõpõ hinnaga nigu Eesti ummi. Ku ei taha pettä saia, piät tiidmä, kiä om õigõ müüjä ja kiä ei.

«No ma näe joba säänest asja, et suidsulihha ostõtas müüjä näo perrä – ku lihameistri esi ei müü, sis inemine ei julgu osta,» kuuli ildaaigu murõlikku kommõntaari. Hädä om tuun, et laada vai turu pääl liigus kah tiid-kost-peri suidsulihha. Mano kirotõdas «talusink», müüjä aja maavilladsõ kuhti sälgä ja küsüs soolast hinda.

Kurb om tuu, et vahtsit söögi-ettevõtjit eski opatas petmä. Tutva inemine käve torditegemise oppusõl – käsitüütordi omma hinnan ja noid tasus tetä. A tuul tutval jäi suu vallalõ, ku oppusõga jõuti tuunimaani, et kavval om pruuki taimsõt vatukuurt – katõ euroga saa liitri kätte ja saat tordi iist inämb vaihõlt võtta. No tuu jälle keemiämaiguga kraam omgi jo üts põhjus, mille inemise pooditordi asõmõl käsitüütorti tahtva ja omma nõun tuu iist kats kõrda inämb masma!

Olõssi väega hää, ku Uma Meki kaubamärk lääsi nii lakja, et tuu perrä saasi uma ja hää söögikraami lihtsalõ är tunda: turu ja laada pääl, tordimeistri kodolehe pääl jne. Et Uma Meki märki saia, ei piä söögitegejä säändsest bürokraatia-võsust läbi murdma nigu mahhe-märgi saamisõs. Söögikraam olku lihtsalõ ausalõ uma ja hää. Söögitegejä, küsüge julgõhõ Uma Meki märki!

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Uma Meki kaubamärki om vaia2016-11-22T12:31:01+02:00

Helü võitsõ

Seo süküs võrokeelidse nime Helü võtnu Põlva kammõrkuur võitsõ 15.–16.10. Valgan peetü III rahvusvaihõlidsõ pop/jazz kuurõ konkurssfestivali «Lauluragin 2016».

Konkursil lei üten 12 kuuri. Helü oll’ nii žürii ku rahva lemmik.

UL

Helü võitsõ2016-11-08T11:45:29+02:00

Tulõ Uma Meki VII suurlaat

12. märdikuu pääväl kellä 9–14 tulõ Võro spordikeskusõn säitsmendät kõrda Uma Meki suurlaat, kohe tulõva kokko väiku söögikraami tuutja ja tegijä.
Umma kraami pakva 80–90 müüjät nii Vanalt-Võromaalt, muialt Eestist ku ka Lätimaalt.

Nigu iks saa laada päält suidsulihha, kodoleibä, sõira ja muud talokraami.

Kimmähe müvväs ka jõulukraami: hapnit kapstit, verivorstõ, kurõmarjo…

Päält joba tutva hää kraami pakutas ka vahtsit asjo, näütüses OÜ Juustupoisid juustukõisi, Valgjärve siidrikua käsitüüsiidrit ja Urvastõ ubinavurtsu, Palvõmaja talo jänesselihakonserve jne.

Laadatujjo hoit üllen Laube Kadri üten latsiga: mängvä pilli ja laulva.

Paiga pääl om ka söögitarõ: saa mekki näütüses noid süüke, miä Uma Meki restoraninädäli aigu rahvalõ kõgõ inämb miildü. Rahvas saa valli ka uma lemmiksöögi.

UL

Tulõ Uma Meki VII suurlaat2016-11-08T11:44:18+02:00

Perimüsmuusikit oodõtas Moostehe võistlõma

XVIII Eesti rahvamuusigasäädüngide festival Moisekatsi Elohelü kuts muusikit võistluskontsõrdilõ kirja pandma.

Üte võistlusluu põhi om ette ant: laul «Kost laalu saadu» Räpinä kihlkunnast. Tuu om aastal 1912 lindi pääle laulnu Leevako naanõ Zerningu Kristina. Tõõsõ luu saa ümbretegemises eesti rahvamuusiga seest esi valli.

Festivali pääpreemiä om 1000 €. Muusigu saava võistlusõlõ kirja panda nikani ku 30. joulukuu pääväni.Teedüst saa: moostefolk.ee.

UL

Perimüsmuusikit oodõtas Moostehe võistlõma2016-11-08T11:43:52+02:00

Puu-näütüs Võrol

Pokumaal valmis saanu näütüs «Üts puu» tuvvas edimält rahva ette Vana-Võromaa kultuurikuan 15. märdikuu pääväl.

Koorastõ kandi miis Kihulasõ Meelis om haavast ja kuusõst tennü 16 vanna taloasja. Kõgõ suurõmb om ütõpuupaat ruhe.

Pildi omma näütüse jaos tennü Kalve Toomas ja Adra Arne. Margna Epp om manu otsnu tiidmiisi haava, kuusõ ja naidõ seldsiliisi kotsilõ. Näütüse vallalõtegemise aigu 15.11. kell 16.30 saa kullõlda kuusõpuust kandlõ hellü. Näütüs jääs vallalõ aastaga lõpuni.

Hallik-Konnula Airi

Puu-näütüs Võrol2016-11-08T11:43:20+02:00

Noorõ poisi tegevä Vahtsõliinan ummamuudu juustu

Uma Meki laada pääle lätt edimäst kõrda kauplõma OÜ Juustupoisid. Puul aastakka Vahtsõliinan juustu tennü ettevõtõ valiti timahava Võro maakunna kõgõ parõmbas alostajas.

«Teemi parhilla ütte harilikku ja kümmet esi maiguga juustu,» kõnõl’ Missost peri Sulu Mirek (24), kiä üten Jõgõva kandist peri sõbra Piiri Kaidoga (22) taa ettevõttõ pistü pandsõ. Pääle naksi nä Misson kortinan, keväjä teivä Vahtsõliina juustukua.

«Kõgõ parõmbidõ lätt kaubas küümnidega juust, esieränis meil Lõuna-Eestih,» selet’ Mirek. «Peris häste lätt ka küüslaugujuust, mis üteh tðillijuustuga passis häste ollõ mano haukamisõs.»

Veini mano pakva juustupoisi päikesekuivi tomatidõ vai oliivega juustu ja jõululavva pääle palokajuustu. Viil om näil pakku maiguhainajuustu ja röstsibulajuustu.

«Üts inemine ütel’, et tuu om õkva vanaimä sibulasousti mekiga,» muheli Mirek. «Plaan om tetä ka üts juust peris umalõ rahvalõ ja võrokeelidse nimega: mõtõ om olõmah ja seo kuu proovimi är tetä kah. Õkva säänest juustu olõ-i mi viil kongi müügil nännü.»

Juustukerä omma väiku: ostja saa hindäle terve kerä ja om edimäne, kiä tuu vallalõ lõikas. Ärimõtõ tüütäs: aastaga om juustumüük nõsõnu 240%. Juustupoissõ juustu müvväs 12 poodin, suurõmb jago lätt kaubas Tarton-Tal’nan.

Vahtsõliina juustukuan saanu tetä 1,5 tonni juustu kuun, parhilla tetäs viiendik tuust. «Otsimi müügikotussit mano,» selet’ Mirek. «Nädälivaihtusõl kauplõmi esi laatu pääl. Jõulu omma tulõmah, loodami tuu pääle kah.» Ettevõttõl om huug seen – iks edimäne uma asi.

«Võromaalõ teimi ettevõttõ selle, et siih om hää ellä ja mi taha kodokandi ettevõtlusõlõ vunki mano anda,» kõnõl’ Mirek.

Kaido ütel’ mano, et Võromaa umaperä paistus kavvõlõ vällä ja umakultuuri saa ka juustumüümise man häste är pruuki. «Pääliinan om lännü lakja tiidmine, et Võromaal tetäs hääd söögikraami,» kõnõl’ Mirek.

Piimä ostva nuurmehe Vahtsõliina küle alt väiku lehmäpidäjä käest. Maiguainõ tulõva viil vällämaalt, no plaan om nuu umast kandist löüdä. «Püvvämi tuu poolõ, et mis vähägi võimalik, om kodomaalt peri,» selet’ Mirek.

Juustupoisi möövä katõssa kuud saisnut juustu, no saisman om ka katõaastanõ juust, mille valmissaamist Mirek väega uut. «Edimädse kerä süü ütsindä är,» lupa tä.

Mirek omgi ettevõttõ juustumeistri – timä om opnu maaülikoolin toiduainete tehnoloogis. Ettevõttõ juhtmist opnu Kaido om müügimiis.

Mirek tege juustu päämidselt üüse, mõnikõrd 16–20 tunni jutti. «Ettevõttõ käümätoukaminõ om peris rassõ tüü,» ütel’ tä. «Edespite om plaan inemiisi mano võtta.»

Ettevõttõ tegemise man oll’ kõgõ rassõmb raha kokko saia: EAS and’ külh juustukua sisustusõ ostmisõs päält 13 600 euro starditoetust, a neländik rahast tull’ poissõl hindäl kokko kraapi.

Juustupoissõl omma suurõ plaani. «Väikeisit tuutjist võinu saia edimädse kolmõ sisse!» luut Mirek.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Piiri Kaido (kural) näütäs väikeisi juustukerri, a Sulu Mirek suurt, miä kats aastakka laagõrdus.
Piiri Kaido (kural) näütäs väikeisi juustukerri, a Sulu Mirek suurt, miä kats aastakka laagõrdus. Juustupoissõ sälä takan om 10 000euronõ juustukatla, kon saa kõrraga tetä 20 killo juustu. Harju Ülle pilt

Noorõ poisi tegevä Vahtsõliinan ummamuudu juustu2016-11-08T11:44:56+02:00

Mõnistõ huvikooli uss om valla

9. märdikuu pääväl tetti vallalõ vahtsõnõ Mõnistõ huvikuul, kon perimüsmuusik Laube Kadri nakkas oppama kümmet esi pilli.

«Ma taha oppi säitsmekiilset kannõld mängmä,» ütel’ Mõnistõ kooli 4. klassõ opilanõ Võsu Imre ja näüdäs’, et mõist joba üte luu edeotsa üle kandlõkiili är tõmmada. Timä klassiveli Haagi Tristan ja 6. klassi opilanõ Grigori Karl Theodor tahtva kitramängu selges saia.

«Kõrraga saimi vasta võtta 30 opilast, latsõ ja suurõ umbõs poolõs. No huviliidsi om viil ja või-olla mõnõ ao peräst tulõ oppajit mano otsi,» kõnõl’ Laube Kadri.

Tä oppas mängmä lõõtsaga pille (akordion, lõõts, karmoška), kiilpille (viiol, Hiiu ja väikukannõl), bass- ja harilikku kitrat, eski trummõ ja plokkflüüti.

«Nädälin saa opilanõ 30 minutit ütsindä pilli oppi ja tunn aigu om grupitunn,» selet’ Kadri. «Pall’o om kuulmisõ perrä mängmist, a opitas ka nuuti. Perän kaemi, kuis pillimängu mano ka muusigateooria saia.»

Kadri om kimmäs, et pillimänguhimo kasus: «Kolmõ aasta peräst piässi meil tan suur orkestri olõma. Mõnistõ koolin om päält 60 opilasõ, latsiaid kah – sääl om viil mitukümmend huvilist. Mõnõ ao peräst mäng kõik Mõnistõ rahvas pilli, nigu tuu vanastõ oll’gi!»

Kadri selet’, et huvikooli tegemise man oll’ hulga abiliidsi: «Ütsindä ei saa säänest asja tetä. Mõnistõ vald, koolipere, latsõ ja vanõmba omma kõik abin olnu.»

«Mul oll’ joba mitu aastat unistus, et külh olõssi vahva tetä muusiga-huvikuul,» ütel’ Mõnistõ kooli direktri Niidumaa Maarika. «Ku Kadri otsust’ Islandilt är tagasi kodo tulla, sis mõtli, et seo om võimalus, millest saa-i kinni haardmalda jättä.»

Direktri kõnõl’, et vallavalitsus ja volikogo tulli kõrraga üten, aviti huvikooli jaos ruumi otsi ja är remonti. Mõnistõ kooli vanan majan oll’ pakku kolm tühjä tarrõ. Remont tõi vällä noidõ aoluulidsõ ilo: laudpõrmandu, palksaina, vana aho.

Niidumaa Maarika ütel’, et huvikuul om nii Mõnistõ ku ka naabridõ – Varstu ja Harglõ kandi pillihuviliidsilõ. «Seo kandi rahvas ei olõ saanu muusigakoolin kävvü: lähembä kooli omma 40 kilomiitre takan,» selet’ tä ja lubasi esi kah pillimängu opma naada.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Laube Kadri nakkas Mõnistõ koolin oppama kümmet pilli, mõnõ noist omma pildi pääl nätä
Laube Kadri nakkas Mõnistõ koolin oppama kümmet pilli, mõnõ noist omma pildi pääl nätä. Harju Ülle pilt

Mõnistõ huvikooli uss om valla2016-11-22T12:25:04+02:00