Mihklipäiv lõpõt’ suvõ

Mihklipäiv om käen, kaali kooban ja naasõ tarõn, ülti vanast taa ao kohta. Üldäs viil, et egäl oinal uma mihklipäiv… Sääntseid sarviliidsi om muiduki nii nellä ku katõ jalaga, a kas näil kõigil õkva täämbä tuu aru andmise päiv om… vaivalt külh!

Mõnõl puul om vihmanõ suvõlõpp iks umajagu kurja tennü: hainarulli ligunõsõ nurmõ pääl, poolõst kerest vii sisen, rassõmban maan kasunu karduli tükise mädänemä.

Mehkamaal, nigu enämbüisi Võrumaal, om tasatsõid nurmi õks vähämb. Rüäpõldki kündäs oru nõlvalõ, nigu Kõiva Inda laulu sisse om kirutanu. Tuuperäst ei olõ vesi pall’u hätä tennü. Pärtlipääväst pääle käänd’ ilma nii suvitsõs, nigu olõs hainakuu takastperrä kätte ant!

Kikkasiini oll’ timahava nii pall’u, et sai tõisilõ jagamisõs kah – kuis sa na õks mõtsa jätät. Nuil, kel lähkül seenemõtsa ei olõ vai kiä esi sinna ei päse, om armõdu hää miil, ku pannitävvegi saava.

Vahel küüsüs mõni tutva, et melle külh timä alasi mõtsast medägi ei lövvä, ka säält, kohe ma esi teda juhatanu olõ. Olõ sis nall’aga poolõs ülnü, et mõtsa ei massa minnä õnnõ saagi peräst, sis enämbüisi suurt ei lövväki.

Hulgi ümbre ja kae niisama kah, mis sääl nätä om, külh sis mõtsavana juhatas, kohe vaija. Mi mehega olõmi tõnõkõrd peris «prohvi» essüjä ja tuust om kassugi ollu: «kiäki» om näüdänü väega ilusõid kotussõid, kon varõmb käünü ei olõ ja kost medägi korjada ka om. Luudusõn nii ei saa, et võtat korvi ja lähät nigu puuti riiulidõ vahelõ, et olku olla.

Mi pere meesterahval oll’ seo suvi viil paar ummamuudu juhtumist ehk «suurliina tulõ» tuudi õkva Võrumaalõ kätte.

Ähijärve veeren sai tä nätä, kuis noorõmban keskiän naistõrahvas peris rahuligult ja häbenämäldä alastõlla vette jalut’, ja Karissöödä kandin mõtsan oll’ tä trehvänü seenelist, kel õnnõ bikiini ümbre.

Ku ma küüsse, kas tuul näitsikul vähämbält kummiseerigu jalan olli, tunnist’ miis, et tuud tä es kae. No muiduki, medä imet tä nuid seerikuid kaema pedi!

Tiiä ei, kas tuu pall’u kõnõld kliimamuutus nii mõjus, aga ku ennembi kandi uibu üle aasta, sis viimätsel aol omma egä suvi täüs ja kiäki ubinõid väega ei himusta. Kähripini käävä külh üüse süümä, aga nä hapnõid ei võta, sülgäse vällä: süü esi, ku tahat!

Ja vähä viil tuust, et aian ubinõid pall’u, seo keväje häitsi kõik esi külvnü mõtsiku puu, esiki inemisepikutsõ, nii et ime kaija. Nüüt omma kõigil tsillukõsõ punatsõ ubina kah küllen. Väega ilusa, mis sis, et süvvä ei sünnü! Kiä tiid, kas ubinõidõ rohkus vai medägi muud, a tinavaasta om pall’usid tutvõid moosihullus nakatanu.

Ubinõid keedetäs kokku kürvitseide ja kabatšokkõga, nõglapaiumarju ja porknõidõga, pandas maitsõs kaneeli, kardõmoni vai ingverit…

Ildaaigu sai teedä, ku armõdu hää liim saa kurgist ja kabatšokist, värvis ja maitsõs kõlbas manu nii porknas ku piit.

Sügüsesiini mi kandin kuigi pall’u es olõ. Liivatsõ mõtsaalusõ omma jo maru kuiva. Mõni lepäsiin, kõoseenekene, puravek vai pilvik jäi õks näppu.

Muiduki om mõtsan seenesortõ ilmadu pall’u. Luuduskaitsõseldsi Varstu osakunna inemise ja Mõnistõ muusõumi rahvas teivä, nigu viimätsel aol egä süküs, muusõumi man suurõ seenenäütüse. Seenetundja Liiva Vello juhat’ tuud suurt seenetalgut ja sortõ tull’ kokku 147.

«Ku uhkõ omma, Võrumaa, su mõtsa,» tulõ jäl miilde Kõiva Inda laul, ku pedäjeide, kõivõ ja kuusi vahel ümbre hulgit.

Ka peris ilda kuulõt ütte vai tõist tsirku hellü tegemän. A tõnõkõrd om ilm nii vaganõ, et kuulõt, kuis kõllanõ lehekene puust maha satas… Külh om illus!

Nõlvaku Kaie

Egäl oinal om uma mihklipäiv, inemiisil kamba pääle üts.
Egäl oinal om uma mihklipäiv, inemiisil kamba pääle üts. Harju Ülle pilt.

Mihklipäiv lõpõt’ suvõ2016-09-27T14:10:49+03:00

Kiri

Kotussõnimmi saamisõst

Kuis vanal aol omma kotussõnime saanu, tuu kotsilõ om egäl nimel uma lugu.

Kõrd lännü silla pääl sitakuurma ümbre ja Sitasilla (Saalusõ kandih) olnuki valmis.

Mille om Peedepuustus kutsutu tsipakõnõ savikausi-kujulist vesist niidütsopakõist, koh oll’ ka mi talo linahaud, ei mõistaki üteldä. Om tuu Sarvõ, Aia ja Tsjooma talo piirimail. Võiolla oll’ kunagi Tsjooma taloh Peetri-nimeline peremiis? Tsjooma nime kotsilõ ei olõ ma kah midägi kuulnu. Tsjooma talotarõ hundamendist lõunõ poolõ om tasanõ peenükese hainaga niidüriba – Moroniit. Tuu nimega om asi selge. Maja ümbrus om võro keeleh «muro» vai «moro».

Inne ku mitmõ külä ütes Kolepis kokko panti, kutsuti mu väikeist kodoküllä Soeküläs ja edesi lõunõ poolõ oll’ Soemõtsa külä. Nuu kats külänimme umma saanu sääl kandih elotsõnu mõtsasussõ perrä.

Soemõtsa küläst lõunõ poolõ om Vaestõlatsi külä. Mi kunaginõ postimiis Lõvaski Piitre ristse külä ümbre Ikuoros. Timä arvatõh vaesõlatsõ õks ikva ja vahtsõnõ nimi passis.

Laanekivi Õie

Kiri2016-09-27T14:07:19+03:00

Kahro Marek: maailma saa ka tõsõ veere päält kaia

Võromaa kirämehe Kangro Pärni (Bernard Kangro) nimelidse kirändüspreemiä saanu Kahro Marek (29) om ummamuudu kirämiis Antsla takast Oe küläst, kon elli ka Pärni esi ja eläs tõnõ võro kirämiis Pulga Jaan.

Midä tundsõt, ku sait teedä, et sullõ andas Kangro preemiä? Kirotit tuu pääle uma blogi sisse ehk Marek Kahro Mõtteaita kirä Kangrolõ hindäle, sinnä kohegi «Ijälättide kanti»…

Tuu oll’ väega suur üllätüs. Kuis ma iks astu sändsele rivvi, kon omma joba iin Ruitlanõ, Contra, Kauksi Ülle – kõik suurõ kiränigu. Ma olõ iks nii nuur viil, elutarkust om vähävõitu. Tunnus, et tuu avvuhind tull’ iks väega kipõstõ.

Talvõl kirotit Uman Lehen, et su kodokandin elänüist inemiisist omma hää väega inemise Kangro Pärni ja Kaika Laine. Määne hää vägi Kangro Pärni seen oll’?

Tä oll’ talulats, a täl oll’ sääne kõva vaim seen. Tä mõistsõ panda uma tundmisõ ja mõttõ nii häste paprõ pääle, et tuud väke või tunda viil seol aastasaal kah. Tä oll’ sündünü kiränik. Arva, et luudus ja kõik muu, mis timä ümbre oll’, jätt’ uma jäle timä loomingulõ.

Miä Kangro loomingust su hingen helises?

Mõni timä luulõtus ja sis timä üts kõgõ tunnõtumpi raamatit «Jäälätted». Sääl om muiduki juttu Tartust, nuurusõst ja tudõngielust, a eks sääl om tuud võru vaimu ka seen. Seo om ummamuudu ja ands’ak, ulakas, mängulinõ tekst. Tuu om midägi säänest, mis om õkvalt Võrumaalõ umanõ.

Su loomingut lugõnu inemise ütlese, et su kirätükü omma kah säänest vurhvi.

No ku ütlese, sis ma ei nakka vasta vaidlõma.

Kangro preemiä omma võitnu inne sinno 26 Võromaaga köüdetüt autorit: Kangro esi, Kunnasõ Leo, Contra, kats kõrda Ruitlasõ Olavi, Kama Kaido, Kauksi Ülle, Kõivu Madis jt. Kelle looming om kõgõ inämb hinge jäänü?

Hinge om jäänü Kangro ja mõistusõ pääle Contra – tä ei olõ jo hingeline luulõtaja, a tä om iks kuradi hää sulõga! Säänest elurõõmu ja mängulisust om timä loomingu seen iks pall’u. Sõnamängu om ja habõnalõ naarda saa.

Kas kirändüslik kodokant om sinno mõotanu: nii Kangro Pärni, Häniläse sünnükodo ku Pulga Jaani poolõ om su puult tsirgutsiivul õnnõ paar kilomiitret?

Midägi säänest om tan jah, mis pand kirutama. Korgiid mäki meil ei olõ, järvi – Ähijärv om, a tuu jääs siist kavvõmbalõ. A egän hainalehen om midägi säänest umma ja kodost. Tuu iks mõotas. Lää egä päiv mõtsa, ku saa. Siini otsma. Ma ei korja näid, a käü kaeman, kas om seo süküs midägi manu tulnu. Tuu om umaette rändämine ja mõttõ kah urisõsõ pään. Teosõ kirota valmis lavva takan, a «siimne» sünnüse iks puiõ all ja kivi takan.

Preemiä sait hindä neländä raamadu iist, mille päälkiri om «Seal, kus näkid laulavad». Kuis sääne põnnõv ja vigurinõ lugu sündü?

Ma või näüdädä tuud kotust, kon tuu mõtõ tull’. Tuu oll’ üte paiu all. Paiu inämb alalõ ei olõ – torm murdsõ maaha. Sääl määnegi nips käve. Oll’ muiduki juba varõmb egäsugutsiid mõttiid, a sääl nuu mõttõ võti kõrraga sändse kuju, et nüüt võissi istu lavva taadõ ja kirutama naada.

Panõt inne kirotamist jutu mustri paika millimeetri täpsüsega nigu kangakudaja. Mille?

Raamadu kirutaminõ om sääne ohtlik rännäk. Nakkat minemä, tiidmäldä, kon om tuu kotus, kohe tahat jõuda. Plaan piät olõma.

Võiduraamadu tegevüs om pantu käümä Virumaal, mitte Võromaal. Mille sa es taha kodokanti raamatuhe panda?

«Seal, kus näkid laulavad» om sünge, kriminulli muudu raamat, kon om kõvastõ tapmist ja säänest musta krooniga värki. Kuis ma tuud sis umma kodukanti panõ? Virumaa om kavvõl, las nuu näki sääl olla…

Tunnus, et olõt surma üle pall’o märgotanu. Ilmu jo Uman Lehengi hingiaol su märgotus «Tullõ vai mulda?», kon sa kõnõlit matussõkombist.

Tuu ei tulõ tuuperäst, et ma olõssi väega sünge meelega. Kõik inemise ju piät ütskõrd siist ilmast minemä astma ütel vai tõsõl moel. Surm ei olõ midägi säänest, midä piässi väega pelgämä vai umma ellu kunstlikult pikendämä. Tulõ tuu pääle mõtõlda, kuis umma ellu niimuudu ellä, et midägi es jäänü süäme pääle.

Sa püvvät kumbata inemises olõmisõ piire. Sändsit inemiisi om veidü. Kas tunnõt, et olõt ütsindä?

Tuud kül ei tunnõ. Ma taha näüdädä lugõjilõ, et saa ka maailma tõsõst veerest kaia. Inemise tükise mõtlõma väega üttemuudu, tuu ei olõ hää. Maailm iks muutus, a inemise loomus väega ei muutu. Kõik tuu kuri ja halv inemise seen jääs alalõ. Tulõ mõtõlda, kuis olla parõmb inemine, kuis maailma veidükese parõmbas kõpitsa. Kuis löüdä tuus vahtsit knihve, ku vanna rata pite inämb ei saa minnä.

Kas olõt saanu ummi kirotuisi pääle vastust, om kiäki tahtnu ütte vai tõist arota?

Jah, selle et inemise võiva jo sannalava pääl vai sünnüpäävälavva takan egäsugutsit asju lobista, a väega tõsitsist asjust nigu elu ja surm sannalava pääl iks ei kõnõlda. Inemise tahtva aruta ka ütiskundliidsi asju, filosoofia lätt häste pääle: kuis olla õnnõlik, kuis löüdä hingerahhu. Tuu om nigu keriguteema, a inemise ei käü inämb kerikun. No ma olõ esi kah paganausku…

Sul omma ilmunu ka raamadu «Kaljud ja kameeleonid», «Päikseta paradiis» ja «Viisteist naeratust». Kuna võrokiilne raamat vällä tulõ?

Tahassi kiruta külh, a tuujaos olõssi vaia rohkõmb julgust ja tarkust manu. Mul om iks väiku pelgüs vai avvustus Võrumaa ja võru keele vastu. Näüs…

Minkast võisi tuu raamadu kiruta?

Võrumaa inemiisist.

Määndse võrokõsõ omma? Üten Uma Lehe märgotusõn kirotit: «Võrukõsõ omma neo ehtsä vana eestläse, kiä omma kadajasakslasõ ja võsajänki kombist rikmalda. Tugõva hindätiidmisega maainemise, kiä ajasõ umma asja.»

Tuu omgi sääne hää võrukõsõ diagnoos. Inemise iks tükise liina poolõ kaema, sääl ollõv õnn, raha ja kõik tuu hää kraam. A kiäki piät jo maal kah elämä, vannu kombit hoitma. Juurõ omma inemise jaos tarvilidsõ, hoitva maa küllen ja tävve aru man.

Miä sullõ miildüs kodokandin Antslan?

Seo om kodu, nii lihtsä tuu omgi. Süä om sääl, kon kodukotus. Misjaos ma piäsi sis otsma vahtsõt kotu kongi suurõn liinan vai vällämaal? Vällämaal om pall’u larmi ja säänest mõttõlda mulinat. Muialpuul omma inemise väega rahudu, Eestin om iks inämb inemiisi, kes omma tasadsõ ja ausa kah. Säänest silmäkirälikkust, üteldäs poliitilist korrektsust om muialpuul iks pall’uvõitu. Ku tuud saa liiga pall’u, sis inemise ei tiiä inämb, kuis astu vai istu. Pelgüs om, et äkki pahandami kedägi tahtmalda.

Eestläisile pantas halvas, et mi ei salli võõrast: musti, homosit ja tõisi.

Tuu ei olõ vast vain, tuu om sääne ausus – üteldäs vällä, kuis tunnus. Kõik, mis om võõras ja kavvõn, tuud ei piäki kõrraga umas võtma. Ei olõ mõtõt hiitüdä, et meil om võõraviha. Tuu om hoobis ettevaatus: võõrit om Eestimaalt aastasatu joosul väega pall’u läbi käünü ja rahvas tahassi vahelusõs rahun umaette olla.

Midä sa esi tahat viil är tetä?

Tahassi lugõjilõ rõõmu tetä ja mõtlõma ka panda, kõnõlda tähtsist asjust, mis süänd pututasõ. Kas avvuhindu om vai ei olõ, tuu ei olõ määnegi teema.

Küsse Harju Ülle

Kahro Marekil tulõva kõgõ parõmba mõttõ pähä luudusõn.
Kahro Marekil tulõva kõgõ parõmba mõttõ pähä luudusõn. Harju Ülle pilt.

Kahro Marek: maailma saa ka tõsõ veere päält kaia2016-09-27T14:04:09+03:00

Ettevõtjas piät iks pasma

Nakka ettevõtjas, soovitõdas inemisele, kiä kaibas, et lövvä-i tüüd, kuigi töötukassa kodolehe pääl ripus mitusada tüükuulutust. No oppa ja härgütä pall’o tahat, egästütest iks ettevõtjat saa ei. Näide oppaminõ tähendäs maahavisatut rahha. Üts inemine opsõ raamadupidämist, ärijuhtmist, äriplaani tegemist, tekk’ äriplaani valmis kah… ja vidä nüüt posti lakja. No es jakku tuud ettevõtlikkust.

NB! Tuu olõ-i julgus, nigu sakõst essütäs. Eduka ettevõtja ütlese, et kunst olõ-i ettevõtõ luuminõ, a tuu hoitminõ: kaup om kõikaig hää ja ettevõtja pidä ummi lubaduisi ka rassõl aol.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Ettevõtjas piät iks pasma2016-09-27T13:57:58+03:00

Uma Pido plaadi pido Varbusõl

Õkva valmis saanut IV Uma Pido DVD-plaati näüdätäs 1. rehekuu pääväl (1.10.) kell 17 Varbusõ muusigamõisa aidan.

Kaias valituid kotussit DVD päält. Laulu võtva iist Hainsoo Meelika ja Õunapuu Lauri. Näüdätäs ka Uma Pido sõbra Ritsingu Alo vahtsõt noodiraamatut «Tuul laulis…». Kõik omma oodõdu. Piledirahha ei küsütä.

Uma Pido filmi om katõ plaadi jago. Edimädse plaadi pääl om nätä lõigukõisi üten jutuajamiisiga: rahvalauluõdagist inne pito; pidopääväl olnust laadust; pidokontsõrdi pääproovist ja pido sümbolist ritsikpillist. Tõsõ plaadi pääl om pido pääkontsõrt ja ka jutuajamisõ päält kontsõrti olnu simmani aigu.

DVD ülesvõtmist ja filmissaamist tugõsi kultuuriministeeriüm, hasartmängumassu nõvvokogo ja rahvakultuuri keskusõ Vana-Võromaa kultuuriprogramm.

Päält DVD-näütämist tulõ Varbusõ muusigamõisan suur suvõlõpu väläkontsõrt «Laul läts’ mõtsa» üten Mõtsatöllu, Ummamuudu ja kunnakooriga.

Teedüst saa manu Uma Pido ja Varbusõ muusigamõisa kodolehe päält.

UL

Uma Pido DVD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Uma Pido plaadi pido Varbusõl2016-09-29T08:57:35+03:00

Riigigümnaasiumi hoitva nuuri kodokandin

Päält Põlva ja Võro riigigümnaasiumi luumist om jäänü tsipakõsõ inämb opilaisi kodomaakunna gümnaasiummi opma.

Maavalitsusõ saiva õkva kokko numbri, kohe omma edesi opma lännü keväjä põhikooli lõpõtanu opilasõ. Põlva maakunnan lõpõt’ põhikooli 240 nuurt, näist 115 (48%) opp edesi uma maakunna gümnaasiumin: Põlvan 92, Räpinäl 15, Verskan 5 ja Kanepin 3. Kavvõmbal gümnaasiumin opp 50 nuurt ja täüskasunuidõ gümnaasiumin 15*. Aasta tagasi läts’ kodomaakunna gümnaasiummi opma 47% ja katõ aasta iist 44% põhikooli lõpõtanuist.

Võro maakunnan lõpõt’ põhikooli 334 nuurt, näist 171 (51%) opp edesi uma maakunna gümnaasiumin: Võrol 96, Parksepän 45, Vahtsõliinan 12 ja Antslan 18. Kavvõmbal gümnaasiumin opp 37 nuurt ja täüskasunuidõ gümnaasiumin 36*. Aasta tagasi läts’ kodomaakunna gümnaasiummi opma kah 51% ja katõ aasta iist 46% põhikooli lõpõtanuist.

«Ma es hõiganu väega kipõlt, kas riigigümnaasium om mõotanu nuuri jäämä opma umma kodomaakunda – Põlva gümnaasium õkva alost’ ja Võro uma om kah noorõkõnõ viil,» ütel’ Põlva maavalitsusõ haridusnõvvoandja Ohaka Katrin. «Kooli valimisõ põhjusõ omma huvitava. Tarto liina haridusosakunnan tüül ollõn näi, et kõgõ tähtsämb oll’ kas vanõmba kogõmus sama kooliga vai sis müüdi kooli kotsilõ. Määne om hää kuul? Lihtsä küsümüs, a vastussit om pall’o.»

Ohaka Võro kolleeg Lutsari Kristiina ütel’, et numbridõ perrä olõ-i muutus märkmist väärt, no opilaisi arvamiisi muutumist om tä tundnu külh. «Illos maja, nuur teküs koolijuht, kiä pand kooli sisse pall’o väke – noorõ arvasõ selgele Võro gümnaasiumist parõmbahe ku inne,» ütel’ tä.

«Arvssi, et tuu lätt tsipa kipõmbalt, ku rohkõmb nuuri mi kuuli jõud,» ütel’ Võro riigigümnaasiumi direktri Kurvitsa Karmo. «Viil ei olõ säänest tunnõt, et noorõ jätnü Võro gümnaasiumi peräst Tartohe minemada. No opilasõ omma kitnü, et mi kuul om löüdnü hää tasakaalu: opmisõn om kõrd ja süstem, no tuu man om häste hulga luuvust ja saa opmisõs pall’o eri ainit valli.»

Vagivahtsõ Põlva gümnaasiumi juht Savi Alo ütel’, et opilaisi arvamist kooli kotsilõ om viil varra uuri – riigigümnaasium om tennü tüüd õnnõ kuu aigu ja tuudki asõnduspinna pääl. Vahtsõst aastast saa oppi vahtsõn majan ja opilaisi käest arvamiisi küsümine om plaanit keväjäs.

* Täüskasunuidõ gümnaasiumi opilaisist omma mõnõ ka varramba põhikooli lõpõtanu.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 

Riigigümnaasiumi hoitva nuuri kodokandin2016-09-27T13:53:01+03:00

Ettevõtjas saa julgõ

Tulõvadsõl ettevõtlusnädälil (3.–9.10) härgütedäs inemiisi ettevõtjas nakkama.

Vahtsõ väiku ettevõttõ luumist tugõ kõgõ laapsambahe töötukassa – antas kooni 4474 eurot. Timahava om töötukassa käest küsütü tukõ uma ettevõttõ luumisõs Põlva maakunnan 25 ja Võro maakunnan 27 kõrda, rahha om antu vastavalt 12 ja 11 ettevõtmisõ jaos. Mõlõmban maakunnan ütte projekti viil hinnatas.

«Ti kandin om rahha saanuid ettevõtmiisi tublistõ üle eesti keskmidse,» kitt’ töötukassa ettevõtlustoetuisi osakunna juhataja Kaivu Indrek. «Äriplaani omma as’aligu, naata ei niisama rahha küsümä, et äkki antas. Om nätä, et inemise haridus ja tüükogõmus passis ettevõttõ tegevusalaga kokko.»

Vahtsõ ettevõttõ omma väega mitmõn valdkunnan: ilotarõ, ehitämine, massinidõ remont, pottsepätüü, kompvekke tegemine, mesindüs, ettevõtmiisi kõrraldaminõ, disaineritüü, fotograafia, mar’akasvatus, pruulikoda, oppusõ, söögipakminõ.

Töötukassa nõud, et inemine piät olõma töötuna arvõl, täl piät olõma kas inne ettevõtluskogõmust, majandusharidus vai ku tuud ei olõ, sis piät läbi tegemä ettevõtlusoppusõ (vähämbält 56 tunni).

Töötukassa Põlva osakunna juht Mandeli Katri ütel’, et näide kaudu om timahava ettevõtlusoppusõl käünü 22 inemist ja õkva alostas vahtsõnõ punt.Võro maakunnan om oppust saanu 24 inemist ja täämbä naas’ pääle vahtsõnõ oppus 12 inemisele, and’ teedä Velkmanni Külli.

«Ettevõtlusoppusõ mõtõ om tuu, et inemine mõtlõs inne uma plaani läbi, ku nakkas äriplaani kirotama,» selet’ Mandeli Katri. «Oppusõl saa selges, kas inemise ärimõtõ nakkas äri-ilman tüüle ja ku häste inemine ettevõtjas passis.»

«Nakka pääle!» härgüt’ Põlvamaa arõnduskeskusõ ettevõtluskonsultant Plakso Diana ettevõtlushuviliidsi. Tä ütel’, et suurõmb jago inemiisist passis ettevõtjas külh, ku õnnõ julgust jakkus. «Pall’o ütlese, et mis nüüt mina, no vahtsõnõ põlvkund om õnnõs hulga julgõmb,» selet’ tä.

Naasõ tahtva ilotarrõ

Põlva maakunna aasta opjas valitu Aigro Aivi (29) tekk’ aasta tagasi Valgjärvel vallalõ uma ilotarõ. Tiitlit anta es tälle ilma iist: Aivi om käünü hulgal oppuisil ja tege ilotarõn pediküüri, maniküüri, pand geelküüdsi ja ripsmõpikendüisi, tege näohooldust, tasomist…

«Mõni päiv olõ tennü tüüd 7.30st nikani ku õdagu 11ni,» tunnist’ Aivi uma ettevõttõ sissetüütämise vaiva. «Inemise ei taha jo uuta, tahtva õkva kõkkõ saia. Maal olõ-i ka mõtõt umma ilutarrõ 9–17 vallalõ hoita – tõsõ inemise käävä kah samal aol tüül ja saa-i tulla. A ma ei taha liina är minnä, ma taha uman koton ellä.»

Nii säädki Aivi hinnäst kundõdõ perrä: sõit näide mano ka Kanepilõ, Tartohe, Otõpääle.

Kundõsiid tegünes mugu mano. Aivi ütel’, et kõgõ parõmbalõ liigus reklaam suust-suuhtõ: inemise pelgäse võõra ilotegijä mano minnä, a ku tutva soovitas, om asi kimmämb.

Aivi ütel’, et oppuisist oll’ kõgõ rassõmb ettevõtluskoolitus. «Töötukassan tetti testi ja üteldi tuu pääle edimädse huuga: sa ei olõ suhtlõja ja ei passi ettevõtjas!» sai Aivi parra löögi. A teküs naanõ alla es anna, naas’ huuga pihta ja no om tegünü joba mõtõ umma ettevõtõt laembas tetä.

«Pia võisi üte inemise viil tüüle võtta,» rehkendäs tä. «Selle valisigi ettevõtlusvormis OÜ (Cyaniris OÜ), et olõsi hää tuud tetä. OÜ om tuust kah hää, et saa oppuisi kulu maaha kanda.»

Pruulikoda võtt huugu

Keväjä Pühäjõõ pruulikua käümä pandnu Epleri Raini (39) ja Soonõ Mihkli (35) tahtsõ, et ettevõtõ olnu õkva kodo küle all – Urvastõ kihlkunnan Kärgula külän.

Mõtõ naas’ susisõma päält tuud, ku Põlvast peri Rain kolmõ aasta iist Kärgulahe kolisi. «Mihkli paksõ hindätettüt olut – oll’ selge ja väega hää mekiga,» selet’ Rain. «Pruuvsõ tuupääle ka esi olut tetä ja tuu kõlvas’ kah juvva. Sis ütli, et panõmi pää kokko, teemi vähä rohkõmb, ammõtlikult ja müümise jaos. Kõgõpäält pruuvsõmi tutvidõ pääl, mändse mekiga olut kõgõ inämb kitetäs. Seo aasta algusõn naksi paprit ajama, et pruulikota tetä.»

Rahha läts’ pruulikua tegemises pia 10 000 eurot. «Sai töötukassast starditoetusõ ja pia 6000 pannimi katõ pääle mano,» selet’ Rain.

Ettevõttõ luuminõ läts’ laapsahe, a olu mängse mitu hääd vingõrpussi. «Mitu laari olut läts’ hukka vai sis es tulõ sändse mekiga nigu proovipartiil,» selet’ Rain.

Nii trehväs’ki, et seo suvi vidi mehe olut suurõ huuga Eestit pite lakja, a sis oll’ kõrraga ladu tühi ja müügivõrku tekkü mulk. «Nüüt püvvämi nii tetä, et laon olõssi kõikaig niipall’o kaupa, et umakandi söögikotussilõ saasi,» ütel’ Rain, kelle jutu perrä lätt käsitüüolu häste kaubas. «Pääasi, et tetä jõvvat, õllõpoodi, restoraani ja kohvigu tulõva esi su mano.»

Kärgula miihi olu om ka tuu poolõst ummamuudu, et ollõnime (Suidsunõ Sannalinõ, Pühäjõõ Seerigu Mõro jt) ja lustligu ütlemise omma silte pääl võrokeelidse. «Tuu näütäs är, kon mi taad teemi ja elämi,» põhjõnd’ Rain. «Tal’na inemiisil om huvitav nuputa, mis kirän om, ja uma kandi inemise saava jäl muhelda.»

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 
Epleri Rain (kural) ja Soonõ Mihkli paki Sulbi mihklilaada pääl vahtsõt ollõsorti nimega Estrefä ja visassi villast, et taa passis Eesti presidendivalimiisi ammõtligus ollõs.
Epleri Rain (kural) ja Soonõ Mihkli paki Sulbi mihklilaada pääl vahtsõt ollõsorti nimega Estrefä ja visassi villast, et taa passis Eesti presidendivalimiisi ammõtligus ollõs. Harju Ülle pilt.

Aigro Aivi tekk’ Valgjärvele ilotarõ.
Aigro Aivi tekk’ Valgjärvele ilotarõ. Pilt eräkogost.

Ettevõtlusnädäli ettvõtmiisi Vanal-Võromaal

4.10. kell 9.30 ettevõtluspäiv vahtsilõ ettevõtjilõ Võrol Kandlõ kultuurimajan
5.10. ettevõtluspäiv Põlvan
6.10. kell 9 Võrol Kandlõ kultuurimajan ettevõtluskonvõrents «Tii ummamuudu!»
6.10 kell 12 Põlva kultuuri- ja huvikeskusõn ettevõtjidõ tutvas saamisõ mess «Uskmalda, midä mu naabri tege?» Oodõdu omma ka ostja – ettevõtja võtva umma kraami üten.

Kullõ artiklit:

[audioplayer file=”https://umaleht.ee/wp-content/uploads/2016/09/avalugu_29092016.mp3″ titles=”Ettevõtjas saa julgõ” artists=”Uma Leht”]

Ettevõtjas saa julgõ2016-11-23T20:05:44+02:00