Anti ja hüürläseviu

(Naisist ja hüürläisist kõnõlõmada)

Minevä nädäli helist’ mullõ mu EPA kursaveli ja küsse: kas om olõman sääne kull nigu hüürläseviu. Ma kiti perrä: mille ei, tuu om jo jahimehe käsiraamatun sisen ja kangõst kaitsõ all. Kursaveli (Anti) es olõ tedä säält löüdnü. Mul tegüsi asja vasta huvi ja kai mõlõmba raamatu läbi. Vanan tõtõstõ es olõ, vahtsõst loi ma sis Antilõ ette:

a) nimi om täl Pernis apivorus, eesti keeli mu meelest mesiläseõgija;

b) värm om tummõpruunist nika ku valgõni;

c) Eestin ollõv 900–1300 paari haudman (mu arust tuud nii väega veidü ei olõki, kuigi raamat ütläs, et om veidü. Norran ei ollõv üttegi);

d) juuni algusõs munõs kats munna, mitte inämb;

e) vainlasõ ollõv: kaljukodas, kanakull, rabapistrik, kassikakk, kivinugis ja pesukaru. Nii et peaaigu nuusama kiä kotun kannu murdva.

Asja imelik puul oll’ tuu, et Anti oll’ edimält haardnu püssä, et kull om tullu kannu murdma. Ma olli tedä õnnõs mitu kõrda manitsõnu, et egä kull kannu ei murra.

Nii sis oll’gi Anti nakanu pikksilmäga uurma, et tuu kull sabitsõs maan nigu kana ja kakk maa seest hüürläisi vällä.

Nii asi arõni, et nuur (varsti 70) naturalist oll’ puul pääväkeist läbi pikksilmätoru uurnu hüürläseviu lavvakombiid ja lugõnu timä suutäüsi. Perän, ku viu minemä linnas’, võtnu kirvõ ja nakanu kõo juuri purus raguma, et viu saanu söögile parembalõ manu.

Sis oll’ tullu säält pesäst säidse vaprat ja pandnu Antilõ õkvalt näkku. Sääne asi tälle muiduki es miildü ja vallus oll’ kah, nii et mehitsiidõ näovõrõ pähä ja leeklambist tuli pesä pääle.

Silmä muiduki paistiva kinni ja tõnõ päiv läts’ kangõ miis poodi manu sosku perrä, et kompressi tetä vai nii.

Poodi man, teedäki, oll’ naisi nigu alati ja noidõ tõlgõndus asja kotsilõ oll’ sääne, et näet, naanõ kuuli täl är ja nüüd juu nii hirmsalõ, et silmäki joba kinni paistõnu.

Et ilma naisilda lätt õks elu hukka. Pini hand sai kergitedüs.

Jah, Antil Anti õigus (maaumaniku uma), naisil naisi õigus, aga hüürläseviu tull’ kah umma õigust nõudma. Et mille Anti timä sahvri tühäs tekk’, täl oll’ arvõstõt nädäli ao söögiga.

Läts’ kui läts’, aga Anti om nüüt hüürläseviuga suur sõbõr.

Loodami, et viu löüd varsti mõnõ vahtsõ hüürläsepesä ja söögipuudust täl timahava pellädä ei olõ.

Kohes sis hüürläisi õigus jäi? Ma pea näide kaitsõs nimmama, et ega nimä asjanda joht nõklama ei tulõ.

Vot tuu õigusõga om viil, et kui ütte liiki tegünes ülearu pall’u, sis kutsutas tuud asja ökokatastroofis. Ja ökokatastroof om nigu sõasaisukõrd: kõik õigusõ kaotasõ kehtivusõ. Hüürläisiga timahava õkvalt nii omgi.
Inemise ka vahel kurtva, et ei olõ õigust ilman…

Pulga Jaan
Pulga Jaan,
talu- ja luudusõmiis

 

 

 

Hüürläseviu
Hüürläseviu (mõnõl puul üteldäs ka vasklasõviu vai miiviu) lindaman. Sellise Urmasõ pilt.

Anti ja hüürläseviu2016-08-30T15:15:44+03:00

Hääd oppajat piät hoitma

Hää koolioppaja mõotas inemise ello iks väega pall’o. Kitä seoniaoni umma matõmaatigaoppajat, kiä tekk’ matõmaatiga nii häste selges, et tuust om terve elo kassu tunda.

Hää oppaja mõist tasakaalu hoita. Nigu ütlese opilasõ Põlva maakunna aasta klassijuhataja Villako Tiina kotsilõ: tä mõist mõtõlda tuu pääle, midä latsõ koolipingin tundva ja samal aol klassin kõrda hoita.

No eski hää oppaja ei saa imet tetä. Kulssi üte imä kurjustamist: lats joba mitu aastat vinne kiilt opnu, a iks viil ei kõnõlõ! Kiä süüdü – muidoki oppaja! Tuuga imä es rehkendä, et seoilmaaigu kuuldki lats vinne kiilt õnnõ koolitunnin. Inglüse kiil press egäst mulgust sisse, meelega mõista, et tuu parõmbidõ selges saa.

Sändse kotussõ pääl piät koolijuhil jakkuma kimmäst miilt oppaja iist vällä astu: muido või olla, et hää oppaja lätt är tõistõ kuuli, kon tedä parõmbidõ hinnatas. No tuu tähendäs, et koolijuhi sõnal piät iks kaalu olõma ja tä piät olõma iinkujos nii opilaisilõ, oppajilõ ku latsivanõmbilõ.

Selle jäigi suu vallalõ, ku sai teedä, et üte mi kandi kooli direktris om valitu kohtun varastamisõ iist süüdü mõistõtu inemine. Egä opilanõ või timä nimme Google.com päält otsi ja lukõ, ku pall’o tä uma eelmidse kooli takast pihta pandsõ ja midä tuu rahaga tekk’.

Mi kõik olõmi inemise ja essümi. No sändsel essünül olõssi iks tark tõnõ ammõt valli ja umavalitsusjuhil koolidirektri kotussõ pääle tõnõ inemine otsi.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Hääd oppajat piät hoitma2016-08-30T15:06:55+03:00

Uma Leht sai vahtsõ kodolehe

Uma Lehe kodoleht internetin (www.umaleht.ee) om no vahtsõnõ.

Umma Lehte saa lukõ nii arvutist ku telefonist.

Meeleperäst Uma Lehe luku saa jaka sõpruga Molovihun (Facebook), otsi arhiivist vanno juttõ ja õkva kodolehe päält Umalõ Lehele kirja saata.

Uma Lehe vahtsõ kodolehe tekk Margi Martin.

UL

Uma Leht sai vahtsõ kodolehe2016-08-30T15:03:45+03:00

Helü laulukoori nimes

E STuudio kammõrkoori nimi om seost sügüsest Helü, edimäne kõrd laulõtas vahtsõ nime all Muhu saarõ pääl 24. süküskuul.

Koori dirigent Josingu Küllike kõnõl’, et 70 nimekandidaadist jäi sõgla pääle kolm. A naidõ seen olõ õs Hellü, tuu käve viil manu koori laulja Pelisaarõ Kadri. «Lõpus hääletimi ja kohal olnust 30 lauljast 25 olli Helü puult,» selet’ koorijuht.

Tä ütel’, et kaaluti ka nimmi Kõla ja Heli, a Helü tundu süvämb ja mitmõhelülidsemb.

«Inämbüs mi lauljist omma Lõunõ-Eesti juuriga, a seo nimi miildüs ka mi saarlaisist lauljilõ,» ütel’ Josing.

E STuudio kammõrkoori lei Lokko Külli 2004. aastagal, 2012. aastagast juhatas kuuri üten abiliisiga koorist vällä kasunu Josingu Küllike. Kuur om pall’o kittä saanu, näütüses timahavva hainakuun saadi Walesis Llangollenis riikevaihõlidsõl festivaalil segäkuurõ siän 2. kotus.

Kammõrkoorin om parhilla 32 lauljat, miihi oodõtas manu. Huvilidsõ andku hindäst teedä dirigendile tel 5346 3437 vai kyllikejosing@gmail.com.

Allasõ Tiia

Kammõrkuur Helü.
Kammõrkuur Helü. Pilt eräkogost

Helü laulukoori nimes2016-08-30T15:02:20+03:00

Nipimeistrist Urvastõ valla lumbikaibja luba sai otsa

Põimukuu 30. pääväl sai otsa keskunnaammõdi vällä antu luba, millega ettevõtja Palmi Aigar võisõ Urvastõ vallan Ruhingu külän Ruusamäel lumbikaibmisõ sildi all vällä kaivõtu ruusa minemä vitä ja maaha müvvä.

Seo suvi pitsit’ Palm keskkunnaammõdi luast viimäst: timä ettevõttõ massina vuursõ ruusaga mitmõlõ poolõ: OÜ Palmeks võitsõ timahava nii Urvastõ ku Võro valla ruusateie kõrdategemise hankõ ja ehit’ ka RMK teid.

Vahtsõt lupa ei olõ Palm küsünü (29.08. saisuga – UL). «Ku tuud siski küsümä tultas, sis kimmähe huviga uurimi, kas lumbi omma ehitüslua perrä valmis saanu,» ütel’ keskkunnaammõdi keskunnaosakunna juht Kalle Rein. «Keskkunnaammõt arvas’ jo, et naidõ lumpõ ehitüsprojekt ei piä vett, nigu ei piä vett nuu lumbi esiki.»

29.09.2015 kirot’ Uma Leht luu «Liiva- ja ruusaäri lumbi sildi all?» kon as’atundja ütli, et mäe otsa saa-i kaiba lumpi kallo kasvatamisõs, ja man oll’ pilt, kon «lumbin» tsilkagi vett olõ-s.

Keskkunnaammõt kahtlust’, et lumbi sildi all käü ruusaäri ajaminõ. Tuu om tulusamb ku ammõtligust kaivandusõst ruusa kaibminõ: lumpi kaibõn olõ-i vaia tetä ei keskkunnauuringut egä keskkunnamõo hindamist. Tii-ehitüse ettevõttõ nimetäse säänest toimõndamist ebaausas konkurentsis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriüm soovit’ Urvastõ vallal Palmi Aigarilõ vällä antu ehitüsluba tühäs tunnista, selle et om põhjust arvada, et lumpi tuust kaibmisõst ei tulõ.

Urvastõ vald tuud es tii ja es nõvva ka ruusateie kõrdategemise riigihanken, et ruus olku peri õnnõ ammõtligust karjäärist.

Keskkunnaministeeriüm kuts üles tuud tegemä: 5.01.2016 tiat’ ministeeriüm, et ebaausa konkurentsi takistamisõs om edespite RMK ja suurõtiiammõdi riigihankõ tingimüisin kirän, et tii-ehitüse ruus piät peri olõma õnnõ ammõtligust karjäärist. Tuud tingimüst kaaldva ka tõsõ suurõ riigiettevõttõ.

Urvastõ vald «võitsõ» umbõs 10 000 eurot: nii pall’o oll’ OÜ Palmeks tii-ehitüse pakminõ järgmädsest pakjast odavamb.

Urvastõ valla kommõntaar, valla nõudmisõ perrä sõna-sõnalt: «Urvaste vald ei ole Aigar Palmile tiikide kaevamiseks ehitusluba tühistanud, kuna selleks pole juriidilist alust. Ehitusseadustiku § 46 määratleb täpselt, millistel tingimustel pädev asutus ehitusloa kehtetuks tunnistab ning tänasel päeval ükski nendest tingimustest ei kohaldu.

Urvaste vald ei ole määratlenud riigihankes nr 175416 üheks võimalikuks tingimuseks ametliku karjääri olemasolu nõuet mitmel põhjusel. Meil ei ole seni olnud OÜ Palmeks´ile ega ühelegi teisele varasemale sarnase töö teostajale etteheiteid materjali kvaliteedi osas, kirjeldatud nõue pole levinud teiste sarnaste tööde tellijate seas, puudub kohustus sellist nõuet rakendada ning Urvaste vald on kõikides oma hangetes võimalikult avatud, et oleks täidetud majanduslikult soodsaima tööde teostaja leidmise nõue.»

Vahtsõ maapõvvõsäädüse eelnõu lupa keskkunnaammõtil mitte anda ruusa vällävidämise lupa, ku om põhjust arvada, et kaibmisõ tsiht om ruusaäri. Säädüs om Riigikogon tõsõl lugõmisõl.

«Üts geoluug käve küsümän, kuis Ruusamäe kinnistu pääle maavara uurmisõ lupa saa (edimäne samm ammõtligu kaivandusõ tegemise man – UL), a taotlust ei olõ viil tettü,» ütel’ Kalle Rein.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 
Minevä suvi näkk´ Ruusamäe «lump» vällä sääne.
Minevä suvi näkk´ Ruusamäe «lump» vällä sääne. Harju Ülle pilt.

Nipimeistrist Urvastõ valla lumbikaibja luba sai otsa2016-08-30T15:00:29+03:00

Vanavanõmbidõ päiv sapikidõga

Eesti suurõtiimuusõum pidä 10. süküskuu pääväl vanavanõmbidõ päivä, timahava om tuu pühendet sapikidõ suguseldsi massinilõ.

Muusõum and’ teedä, et pito peetäs 50. aasta juubõlit pidävä edimädse «seebikarbi» (ZAZ-966) avvus, a är ei unõhtõda ka inne tuud vällä lastut «muhku». Suurõtiimuusõum kuts kõiki sapakaumanikke sapakidõ suursõidulõ – ku massin vähägi liigus ja paprõ sõita lubasõ, sis olõti Varbusõlõ oodõdu.

Päält tuu kõrraldõdas suur sapakidõ vällänäütüs, tetäs lustlikkõ võistluisi ja saa meisterdä kah. Esieränis illos om pitto tulla hindä perre kolmõ vai inämbä põlvkunnaga ütenkuun. Teedüst saa Tootsi Kristo käest tel 514 3848 vai Kristo.Toots@mnt.ee.

UL

Sapik.
Sapik. Wikipeediä pilt.

Vanavanõmbidõ päiv sapikidõga2016-08-30T14:57:43+03:00

Lõõdsasuvõ lõpupido

20. põimukuu pääväl Valgjärvel peetü kolmas lõõtspillipido pand´ lõõdsasuvõlõ helisevä punkti.

«Mul om hää miil, et mi kandin lätt lõõdsamängukultuur vägevähe edesi,» rõõmust’ lõõdsapäävä kõrraldaja, Valgjärve valla kultuurijuht Luiga Anu. «Seol lõõdsapääväl pandsõmi rõhu väikeisi kapelle pääle ja noorõ mängjä saiva hinnäst näüdädä.»

Luiga Anu kitt’ esieränis kapelli Heino Tartes ja Noored Sõbrad. «Meil nõsõs vahtsõnõ lõõdsatäht – Tartese Heino poig Tõnis,» selet’ tä. «Tä om laulma kah nakanu ja nätä om, et Heino saa hindäle mäntliperijä. Kapellin mängvä viil Aia Sirli ja mi kandi juuriga kontrabassimängjä Pehu Maik.»

Viil mängse lõõdsapääväl Musta perre kapell, Moisekatziq, Häämiil (Vassila Kalle ja Roosiväli Raul), rahvalõõdsa võitja Semmi Kristin, Johansoni Johanna jt. Rahva tõmmas’ käümä Hinrikusõ Henrik. Raudiku Sten mängse esitettü lõõdsa pääl, mille mustri om õkva Teppo pille perrä tettü.

Päält lõõdsamängu kullõmisõ and’ Põlva lõõdsaklubi vällä ka timahavadsõ lõõdsapreemiä.
Tuu sai Eesti kõgõ pikemb lõõdsamängjä, Kauksi miis Järve Ants. Preemiä anti mi kandist peri lõõdsamängjäle lõõdsakultuuri edendämise iist. Preemiäraha panni kokku lõõdsapäävä külälise: piletit es olõ, egä pidolinõ pand’ kasti sändse rahatähe, nigu sai ja hääs arvas’.

Õnnitlusõ saiva ka sünnüpäävälatsõ: kõgõ pikemb lõõd’sanaanõ Pikä Tiina (Tiina Pikk) ja segätandsurühmä Reilender vidäjä Aia Hele.

Sügüse (13.11.) tulõva lõõdsamängjä jälki Valgjärve valda kokko, Kikka Karla mälestüspäivä pidämä.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 
Kikka Karla nimelidsel lõõdsapääväl tõmbsi lõõtsa nii noorõ ku vanõmba pillimängjä.
Kikka Karla nimelidsel lõõdsapääväl tõmbsi lõõtsa nii noorõ ku vanõmba pillimängjä. Antsovi Raivo pilt

Lõõdsasuvõ lõpupido2016-08-30T14:57:17+03:00