Maalõ tõmbasõ juurõ ja uma inemise

Võrokõisi Kaika suvõülikoolin Misso lähkül Tsiistren (12.–14. 08.) märgotõdi tuust, mändse inemise tahtva maalõ (tagasi) tulla ja kuis paigapäälidse inemise näid avita saava. Tuust kõnõlõmisõst jäi hõl’oma mitu tähtsät asja.

Üts om tuu, et maaelost tohe-i maali määnestki roosat pilti: roosamanna külge kliipüs egäsugust kahtlast rahvast, kiä om liinan mändsegi käki kokko käändnü ja luut tuu iist maalõ är paeda. «Olõmi sändsit liina tagasi avitanu, no tuu om eski leebelt üteldü, tegelikult nõstnu,» tunnist’ «Tule Maale!» ettevõtmisõ iistvõtja Niilo Tiit.

Tõnõ tähtsä asi om, et maalõ ei tuu inemiisi vaba tüükotus vai tõistpite – maalt ei vii inemiisi är tuu, et tüükotussit ei olõ. Inemine taht maal ellä, ku täl omma sääl juurõ ja/vai iin tutva-sõbra. Tüü ots tä esi. Inemine tund rõõmu, ku timä latsõ saava luudusõ seen üles kassu, et kotost om mõni samm seenemõtsa ja ku tä taht, tege sanna ja küdsä välän lihha, ümbre omma uma inemise.

Tuust tulõ umakõrda vällä sääne tähtsä asi, et maalõtulõja piät paikligu kogokunnaga kokko klapma. Ku ülearvo suur ökohull lätt talomehega mürgüpritsi man taplõma vai pand tõkkõpuuga kinni külärahva tii järve viirde, sis püürd kogokund vahtsõ inemise vasta.

Tuugi tull’ jutus, et vallavalitsus saa iks külh maalõtulõjat avita, kukki või arvada tõistpite. Rõugõ valla päält om nätä, et ku annat tegüsäle inemisele maatükü kätte, sis maja ehitäs tä sinnä esi pääle.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Maalõ tõmbasõ juurõ ja uma inemise2016-08-30T15:05:22+03:00

Vanal-Võromaal om kerigunätäl

Eesti Vabariigi vahtsõst vabas saamisõ 25. aastapääväs kõrraldas lutõri kerik Vanal-Võromaal misjoninädäli «Kae’ üles!» (14.–21.08.).

Vaimulikkõ ettevõtmiisi om Võromaa praostkunnan Vahtsõliina, Kanepi, Võro, Rõugõ, Räpinä, Põlva, Pindi ja Urvastõ kerikun ja ka mitmõn väikumban paigan.

19.08. tulõ Võrol Kandlõ kultuurimajan konvõrents «Vaimulik tiijuht» ja 20.08. Põlvan Indsikurmun vaimulik laulupäiv.

Inämb teedüst saa kodolehe www.heldetaevas.ee päält vai Võromaa praavuski Salumõtsa Üllari käest tel 511 8271.

UL

Vanal-Võromaal om kerigunätäl2016-08-16T10:34:02+03:00

Tsiistren peeti Kaika suvõülikuuli

12.–14. põimukuu pääväl saiva võrokiilse ja -miilse inemise kokko Misso lähkül Tsiistre külän Kaika suvõülikoolin.

Sääl kõnõldi tuu Vana-Võromaa nuka elost ja ettevõtmiisist, sai nätä-kuulda võrokeelist loomingut ja ütenkuun arota, kuis mi kultuuriperänd saa tukõ paiklikku ettevõtlust.

Suvõülikooli lõpõtusõs arotõdi, miä tuu inemiisi maalõ ja mändse inemise maalõ elämä passisõ. Katõst maalõ tagasi tulnust perrest saa lukõ seo Uma Lehe tõsõ küle päält.

UL

Tsiistren peeti Kaika suvõülikuuli2016-08-16T10:33:28+03:00

Vana-Võromaa kunstnigõ kink tetäs vallalõ Võro liina sünnüpääväl

59 Vana-Võromaa kunstnikku kinksevä Võromaa muusõumilõ üte uma pildi, Võro liina 232. sünnüpääväpido (19.–21.08.) edimädsel pääväl kell 19 tetäs Vana-Võromaa kultuurikuan pildinäütüs vallalõ.

«Muusõumi kunstikoko olõ-i seo vabariigi aigu tävvendet,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Huulõ Jana tuud, mille sai kunstnigõ käest küsütüs, kas nä omma nõun uma pildi är kinkmä. «Seo näütüse tüü jääseki fondi, et ka tulõvaidsi põlvi jaos jääsi täämbäidsist kunstnigõst jälg.»

Huulõ Jana ütel’, et näütüs om kirriv ja värviline, nigu Vana-Võromaa esi omgi – olõ-i üte vitsaga lüüdü. Ka kunstnigu omma egäüts esimuudu, nii tunnõdu nime ku vahtsõ tulõja noorõmbast põlvõst.

Graafik Kuksi Viive (64) kinkse är kuivnõglatehnikan tettü pildi «Haug ja vesiruus». «Otsõ vällä värskembä tüü, miä olõ es müümises vai tõisilõ miildümises tettü, a om uma mõtõ hindä jaos, põh’alikult ja mõnuga läbi tüütedüs,» selet’ kunstnik. «Vesiruus om illos, kõigilõ nätä ja kittä, peesütäs päävä käen, tohe ei puttugi – a juurõ omma iks mua seen. Havvõl olõ-i säänest illo, tedä püütäs – kontrast vesiroosiga. A haug või vesiroosi juurõ õgal aol läbi jürrä – ja omgi hepotamisõl lõpp… Nii ka inemise piäsi ei nii suurõlidsõ olõma – tiiä ei ilmangi, miä hummõn saa.»

Graafik om ka Räpinä-lähküdsest Pahtpää küläst peri Hälvini Yyhely (23), kes pidä hinnäst muinasjutuligus-multifilmiligus, jutustavas, läbini romantikust kunstnigus.

«Kiäki ütel’ mullõ, et mu töien om tunda kodokandi, Võromaa müstilist aurat – esierälidse eläjä, maastigu, sükäv mõts ja egä pilt jutustas mändsegi luu,» ütel’ tä. Näütüsele valisi tä ofordi ja akvatinta tehnikan sükävtrükilehe «Vana armsa maja», miä timä silmin kõnõlõs isiksusõ lahkiminekist.

Piltnik Hvingija Temuri (37) ütel’, et Lõuna-Eesti om iks olnu timä inspiratsiooni läte. Võrol ja Põlvan elänü ja koolin käünü miis pidä parhilla Tal’nan Okapi galeriid. Näütüsele antu pilt «Sa olõ-i ütsindä» om tett koskil Urvastõ ja Kuldri vaihõl. «Sõidimi külmäl vahtsõaastakuu pääväl ja näimi kesk lakõt tii pääl kedägi kõndman. Väiku poiskõnõ suurõ sälläkotiga kesk «mittekoskit»… Tuu pilt and teedä: mi olõ-i ütsindä,» kõnõl’ Temuri. «Kõgõ om kiäki lähkün, õnnõ mi ei näe vai mõista ei otsi…»

Näütüse tõnõ kõrraldaja ja uma maaligi näütüse jaos kinknu Raagi Andrus (33) ütel’, et kõiki töid ja kunstnikkõ kaiõn tulõ tälle üttehoitmisõ tunnõ pääle. «Seo ettevõtminõ tähendäs mu jaos juuri tähtsäs pidämist ja tulõtas miilde aigu, ku ma esi latsõpõlvõkoton edimädse tõsitsõmba maali valmis tei,» ütel’ tä.

Vana-Võromaa kunstnigõ näütüs «Siin ma olõ» om edimäne pääsläne suurõmbast ettevõtmisõst. Tulõvast aastast lätt näütüs Eestit pite rändämä (Rakverre, Põlvahe, Valka, Pärnuhe) ja vällämaalõgi. Näütüse päält pandas kokko ka raamat kunstnigõ tutvastegemises.

Leimanni Eve

Raagi Andrus Prangli Anne maalitu trummiga ja Huulõ Jana Liivati Lola maaliga.
Raagi Andrus Prangli Anne maalitu trummiga ja Huulõ Jana Liivati Lola maaliga. Harju Ülle pilt.

Kuksi Viive näütüsepilt «Haug ja vesiruus».
Kuksi Viive näütüsepilt «Haug ja vesiruus».

Hälvini Yyhely «Vana armsa maja».

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hälvini Yyhely «Vana armsa maja».

Vana-Võromaa kunstnigõ kink tetäs vallalõ Võro liina sünnüpääväl2016-08-30T14:49:54+03:00

Hädän hüürläisiga

Hainakuu alostusõst pääle omma hüürläse inemiisile tuska tennü: sei nahka perämädse maas’ka ja lätsi sis tõisi marjo kallalõ; tsuskasõ ka kõiki, kiä ette jääse.

«Mul õkva sai noorõmb tütär tsusada. Täl allergia viil kah, läts’ki tarõ mano rohto võtma,» ütel’ Veriora-lähküdse Punni mahhetalo peremiis Pendi Raimond minevä tõsõpäävä kultuurmustikidõ korjamisõ man.

Raimond hinnas’, et nii 10–15% maas’ka- ja must’kasaagist ja 20–25% vabarnasaagist läts’ külh hüürläisi kõttu. Mahhel mar’atalol om maas’ka all 1,6 ha, vabarnat 0,3 ha ja kultuurmust’kit 800 puhma.

«Vabarnaga om kõgõ hullõmb: avitas tuust, ku hüürläne paar palli är haukas, sis taad inämb müvvä ei saa, lätt moosipatta,» selet’ Pent.
Tä ütel’, et timä kandin es olõ siski kõgõ hullõmb hüürläse-aastak – minevä aasta oll’ viil hullõmb olnu. «Sis pannimi külh pudõli-püünisse vällä, õllõ vai moosiviiga. Oi sinnä uppu näid külh armõdu hulk!»

«Pall’o tutva tulli timahava mi mano maas’kit korjama – hüürläse olli tennü kodoaian puhta vuugi,» kõnõl’ Võro valla Loosu külä Peebu talo pernaanõ Kaaristo Ülle. «Meil hindäl oll’ maas’kit katsa hektäri pääl. Nii suurõ pinna man väega suurt hätä es tunnõ.»

Väikumba maas’kakasvataja pidi külh saagi peräotsa kindidega korjama, ku es taha kõik aig hüürläsi käest tsusada saia.

No nakkas ka vabarna-aig läbi saama ja hüürläse omma hinnäst sisse säädnü uibuaida. Et ubinasaak tulõ timahava hää, sis jõvva-i hüürläse väega suurt kahh’o tetä, a tüütü omma külh. Tsuskasõ spordivõistluisil, kohvikin, roniva morsikanni ja egäle poolõ muialõ.

Hüürläsist iks viisakalõ vallalõ ei saa

«Hüürläisi om külh inämb ku minevä aasta, a ei midägi väega esierälist,» selet’ mutuga-tiidläne Soonõ Villu. «Hüürläisi või olla üten kotussõn inämb ja tõsõn veidemb. Näütüses üten maahüürläse pesän või olla nii pall’o hüürläisi, et tunnuski hüürläseuputus. Lämmi keväjälõpp passõ näile häste, jahhe juuni külh mitte, a päält tuu oll’ jäl näile hää ilm.»

Soonõ Villu ütel’ tuud kah, et hüürläse tulõvagi vällä suvõ keskpaigan.

«Pesäkunna omma täüs saanu ja inämb vahtsit hüürläisi ei kasvata – olõ-i vaia inämb püüdä vaglakõisi süütmises valgurikast kraami,» selet’ tä. «Kül tulõ suur himo tsukru perrä, millest eläse täüskasunu hüürläse.»

Tsukru löüdvä hüürläse üles päämidselt käärümise lõhna perrä.

«Näist viisakalõ vallalõ ei saaki,» ütel’ mutugatiidläne. «Ku pesäkotus om teedä, või tuu är häötä. Ei soovida tuud siski tetä, võit tsusada saia. Peris häste tüütäse püünisse. Tuus tulõ võtta suurõmbat sorti putõl, panda poolõni kergelt käärüvät vedelikku täüs (olut vai veini lõhnas mano). Putõl tulõ kohegi üles riputa, hüürläse ronisõ hää meelega lõhna pääle pudõli sisse, kohe nä sis är upusõ.»

Hüürläse sei pall’o kodoaia marjust tühäs
Hüürläse sei pall’o kodoaia marjust tühäs. Harju Ülle pilt

Midä tetä, ku hüürläse käest tsusada saat?

Võro Südameapteegi nõvvoandja-kundõteenindäjä Kuslapuu Kaja:

Ku varba vai näpu pääle tsusada saat, sis tuu ei olõ nii hull, a näütüses kaal om väega pää ligi, sis olõssi külh hää külmä pääle panda. Rahvameditsiinist soovida õrna ätikälappi, a päämine om iks külm – sis ei jõvva tuu ollus nii kihä sisse minnä.

Ku inemine tiid, et om hüürläse pääle allergiline, sis olõssi tark allergiaruuh hindä ligi hoita.

Väikokõisilõ latsilõ omma eräle tsilga, nuu kirotas tohtri vällä. Suurõmbilõ omma tableti vai tinktuur.

Ruuh piät õkva võtta olõma: allergiline šokk tulõ mõnõ minodiga, apteeki tuu aoga ei jõvva. Midä tuu šokk tähendäs: süä või väega pessä, õhust või puudus tulla – võtt hõngulõõri kinni ja omgi kõik!

Seoilmaaigu ei olta allergilidse õnnõ hüürläisi vasta. Mualadsõ, kiholasõ, parmu – kõigi purõmisõ pääle või paistõ minnä, esieränis maalõ puhkama sõitnu liinainemise.

Mis väega häste avitas, ku olõt sitikist paistõ lännü – Bittneri palsam. Tuu võtt süüdü kotussõ väega häste tagasi. Oll’ inemisel jalg nigu eelevandil: lapp lahjõmbas tettü palsamiga sai pääle ja oll’ kõrran!

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

Hädän hüürläisiga2016-08-23T16:38:41+03:00