Naisi helü Villändin

Kuigi olo ja kombõ esi aigõl omma ette kirotanu tuud, kuimuudu naanõ saa umma arvamist üteldä, olõ-i tuu kunagi tegemädä jäänü. Sääne mõtõ jäi miilde minevä nädälivaihtusõ Villändi folgipidolt. Võromaalt oll’ folgil mitu vägevät naist uma helü ja loominguga.

Roose Celia näüdäs’ umma vahtsõt plaati «Regijoon», mink pääl vana, a täämbägi pääväkõrral mõttidõga laulu täüsinemiisile – nuu kõnõlõsõ inemise (ja naasõ) elost nii, nigu lauliku tuud umal aol näivä.

Hainsoo Meelika oll’ folgil välän katõ esi programmi ja kuunsaisuga: ansambliga Lepaseree ja eletroonilidse muusiga luuja Tally Mirjamiga. Ka Meelika suuv om laulda regilaulu nii, nigu taa vanast oll’. Vahtsõmba ao kohandusõ ja säädmise piässi olõma tagasihoitja ja tugõma laulu umma luku. Ka Meelika lauluvalik kõnõl’ naisist. Tally Mirjam oll’ loonu naidõ lukõ ümbre põnõva ja salaperälidse elektroonilidsõ muusiga maastigu.

Kõivupuu Marju kõnõl’ täämbädse päävä naisi välläkutsist – kuis suuri võimaluisi ja vabaduisiga maailman imä ja kodohoitja rolliga toimõ tulla? Nii mõnõki parla loomuligu as’a omma tuud olnu väega lühküt aigu. Kas mi olõmi kimmä, et mõistami saandit läbiproovituid asju parõmbahe kõrralda? Marju pand’ ette, et Eesti ammõtlikkõ pühhi hulgan võissi olla päiv, kon mehe piässi koto ja latsi hoitma ja õnnõ naasõ võissi kõrtsi minnä – tuus passissi vana traditsiooni perrä näütüses paastumaarjapäiv.

Ja sõs viil trio Soon/Piho/Lepasson, kiä mõist väikeisist kandlist vällä tuvva rikka ja ilosa helüilma, mink kottalõ või üteldä «kimmält õrn», nigu naasõ ommaki – kimmä ja õrna ütteaigu. Naasõ sutva kanda tervet ilma ja löüdvä egäl aol võimalusõ umma hellü kuulda laskõ.

Laanõ Triinu

Kalkuna Mari, Bartosiku Tuulikki ja Tedre Ramo näütsi folgiliidsilõ latsilaulõ plaati «Upa-upa ubinakõnõ», näil olli abin inne folki Rõugõn peet latsi etnolaagri opilasõ
Kalkuna Mari, Bartosiku Tuulikki ja Tedre Ramo näütsi folgiliidsilõ latsilaulõ plaati «Upa-upa ubinakõnõ», näil olli abin inne folki Rõugõn peet latsi etnolaagri opilasõ.
Laanõ Triinu pilt.

Naisi helü Villändin2016-08-18T13:07:12+03:00

Oravapoissõl plaat valmis

Lõõdsamuusikat mängvä ansambli Oravapoisi pidä viiendät sünnüpäivä ja sai valmis edimädse plaadi.

Oravapoissõn mäng kolm lõõtsa, basskitarr ja jauram. Kuis tuu kokkomängmine algusõ sai, poisi ei mäletägi – tuu tull’ nigu esihindäst. Edimädse, kiä 2010. aastagal lõõdsa kätte võti, olli Vaheri Elvo ja Suurmanni Mart, kiä käve Põlva Lõõdsakoolin, veitü ao peräst nakas’ ka Lumõ Aigar näidega kuun lõõdsakoolin opma.

2011. aastaga jaanipääval oll’ edimäne ütenmängmine Haan’kasõ küläkeskusõ man. Edesi tulli kampa Lumõ Heli jauramiga ja Lumõ Kalmer basskitarriga. Edimält mängitigi uma valla pidodõl, a aasta peräst teivä Oravapoisi ilma joba Mulgimaal ja Kihnun.

Valmis saanu plaadi pääl omma vana tuntu rahvaligu laulu, mille saatõl saa nii jalga keerota ku üten laulda.
Plaadi näutämine ja sünnüpääväpido tulõ 5. põimukuul Haan’kasõ küläkeskusõn.

UL

Oravapoissõl plaat valmis2016-08-09T10:03:12+03:00

Misso kuul 250

Misso kuul tähüst’ 250 aastat valla hariduselo algusõst. Kiräkogo perrä omma edimädse tiidmise Misson kooliharidusõ andmisõ kotsilõ aastast 1766. Sääl opsõ 20 last üten klassiruumin ja oppajas oll’ Abrahami Thomas.

Misso kooli oppaja Kukõ Helve, kiä om ka esi 12 aastat tan koolin käünü, kõnõlõs aoluust nii: «Rahvas kõnõlõs, et edimäne kooli jaos ehitet maja oll’ Pulli külän Lõokõsõ ussaian tii veeren. Maja iin kasvi kolm pedäjät, millest om täämbädseni üts «koolipetäi» alalõ.»

Tõõnõ koolimaja olõvat ehitet 1883. aastal, a tuu müüdi maaha, selle et es olõ kooli nõudmiisi perrä. Aasta peräst ehitedi vallavanõmba Kukõ Jaani iistvidämisel ja Vahtsõliina mõisnigu Liphardi tugõmisõl vahtsõnõ koolimaja. Koolin oll’ kolm klassi ja opiti eesti keelen.

Kooliaost omma Helvel kõgõ herksämbä mälestüse internaadist, selle et tä elli koolist viis kilomiitret kavvõmban. «Oppaja olliva nõudja ja mi pelgsimi näid,» ütles Helve muigõga. «10. klassin saisi viil nukan, selle et füüsikan olli üte rian.»

Saman oll’ näide klassijuhataja Soomi Heldi ehtsä imä, kiä pästse iks mitmõ kõrra pahanduisist. «Vigurit om kõgõ tettü, a säänest hõelat lahkmist nigu täämbädsel pääväl, sõs es olõ,» ütles Helve. Koolin olli karnõvali, milles valmistõdi väega hoolõga. Kooli hoovin oll’ talvildõ muusikaga liuplats, mille latsõ esi teivä. Spordipäävä olli nigu pidopäävä. Oodõdu pido olli sügüsene lõikuspido, jõulupido ja keväjäpido. Keskkooliaost om täl meelen, et vahetunnõ aigu tandsiti peotandsu.

Helve tüüt’ 16 aastat Misso latsiaian ja ku kuvvõ-aastadsõ naksiva koolin käümä, kutsuti tedä kuuli tüüle. Nii om tä 28 aastat koolin oppaja olnu ja tälle om tan väega miildünü.

«Ku kaia mu kooliaigu kõrvuisi täämbädse päävä latsiga, sõs muutus om väega suur,» arvas Helve. «Koolilatsil omma imeilosa värviliidsi piltega opiraamadu ja vihu, a latsõ ei hooli noist ja tegevä uma tüü hoolõtuhe. Mu aigu olli tunni ütsipuidsõ ja pikä, parhilla om nii pall’o abimiihi, mängõ, digiasjo. Latsi ilmakaeminõ om lagja ja nä omma pall’o käünü ja nännü. Võimaluisi om pall’o – haara õnnõ kinni. A latsõ omma laisõmbas lännü, tüüd ei viidsitä tetä ja ka vaba aoga ei mõista nä midägi mõistlikku pääle naada.»

Seo keväjä opsõ koolin 30 opilast ja latsiaian käve 19 last. Misso valla aolehe perrä om otsustõt, et kuul om edesi iks uman majan, õnnõ tege rohkõmb ruumi latsiaialõ ja ka nuurikeskus koli koolimajja.

Säinasti Ene

Kukõ Helve koolipedäjä man
Kukõ Helve koolipedäjä man.
Säinasti Ene pilt.

1766 Peräpugola kuul
1884 Pugola vallakuul (3-kl)
1922 Pugola algkuul (4-kl)
1922 – 1923 Pugola algkuul (5-kl)
1923 – 1944 Pugola 6-kl kuul
1944 – 1957 Pugola 7-kl kuul
1957 Pugola keskkuul
1958 – 1977 Misso keskkuul
1977 – 1983 Misso 8-kl kuul
1983 – 1984 Misso 9-kl kuul
1984 – 2010 Misso keskkuul
2010 Misso kuul

Misso kuul 2502016-08-09T10:03:27+03:00

Arvamiisi Kagu-Eesti eelarvamisfestivalilt

Eesti suurõtiimuusõumin peeti 22. hainakuul eelarvamisfestivali. Arvamiisi jaeti julgõolõkist piiri veeren, maaelo püsümisest ja maakultuurist.

Maakultuuri lava pääl oll’ üles nõstõt kolm küsümüst. Egä küsümüse man arotõdi puultõist tunni. Allpuul omma mõnõ tähtsämbä lausõ ja mõttõ, miä vällä üteldi.

Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?

• Kultuuri müümisel om kõgõ piir, kost üle minnä ei tohe.
• Kultuurin omma luu, midä piässi köütmä olõmanolõva müügis mõtõld kraamiga.
• Võrokõnõ väega hää müügimiis ei olõ – kiä mõist tetä, ei mõista egä kõrd müvvä.
• Raha tulõ iks ettevõtlusõst, a Võromaal om SKP kolm kõrda väikumb ku Harjumaal ja ostjit om 30 kõrda veidemb. Perimüskultuur and võimalusõ esimuudu olla.
• Tulõ kaia laembalt ja Eestist vällä, leüdä tuu ainuumanõ, mink vasta om huvi. Näütüses vanno aoluuliidsi mustridõ koko saasi kül vällämaal müvvä.
• Kultuuri müümisega kipõstõ rikkas ei saa. Edimädse paari aastaga ei sünnü midägi. Seto omma tõisist iin, omma jo aastit müügitüüd tennü.
• Turg ei olõ õnnõ nuu, kiä periselt paiga pääl omma, a kelle juurõ omma tast peri. Turismin kasus «tagasi juuri mano» muud. Ku turist taht nätä elojõulist kultuuri, sõs piät tuu pääle rõhku pandma.
• Inemise, kiä omma paiga pääle jäänü ja olõ-i kongi käünü, ei näe tuud väärtüst, mis näil om. Esieräline om tuu kavvõmbast kaejidõ jaos.
• Inemine ei tahaki rikkas saia, taht koton rahulikult är ellä.
• Abimiihi ja võimaluisi om, a tulõ valli, kas mi periselt kah tahami kultuuri müvvä vai tahami hoita ummilõ latsilõ.

Võrokõnõ, mulk vai seto ja vahtsõnõ maalõtulõja – kas saias sõbras?

• Ei olõ ütte kogokunda, omma esi kihi: elopõlidsõ olõja, vahepääl lännü ja tagasi tulnu, ammu tulnu tulõja ja vahtsõ tulõja.
• Kiä tiidsähe tulõ, om tõnõkõrd viil inämb paigapäälidse kultuuriga köüdet ku vana olõja.
• Ütstõõsõga harinõmisõs om aigu vajja.
• Naarataminõ ja tere-ütlemine ei massa midägi, a või hulga hääd tuvva.

Mõista-i ma taad kiilt ei lukõ, ei kirota, õigõt kiilt mõista-i kiäki!

• Ilma uma keeleldä ei saa mõista taad kultuuri, tuu om köüdet perändi ja juuriga.
• Umma kiilt ei saa määndsegi institutsiooni är tsurki. Uman keelen om pall’o puultuunõ ja alatuunõ.
• Kiil muutus nigu maailm, jõvvuga ei tii midägi. Uma kiil es tohtnu olla paraatkiil vai õnnõ pidokiil.
• Kõnõlda rohkõmb latsiga. Nii vanõmba ku esieränis vanavanõmba. Vanaimädele tulõ üteldä, et Brüssel lupa võro kiilt kõnõlda.
• Ka suurõ inemise võissi umavaihõl võro keelen kõnõlda, ammõdiasjo võro keelen aia.
• Ku võro kiil om imäkiil, tulõ tuu koton selges oppi, koolioppus ja keelepesä omma päälekauba.
• Uma keele kõnõlõjit ei tohe är hirmuta, et nä võlssi kõnõlõsõ. Tulõ julgusta vai seletä, et mu vanaimä ütel’ nii.
• Ei olõ vaia määnestki rahha, et kõnõlda ja kirota uman keelen.

Säinasti Ene

Õigõ arvaja sääd käe rõnna pääle risti. Uma arvamisõ välläütlemist uutva Kuuba Rainer Võro instituudist ja teleka ilmamiis Mileiko Martin.
Õigõ arvaja sääd käe rõnna pääle risti. Uma arvamisõ välläütlemist uutva Kuuba Rainer Võro instituudist ja teleka ilmamiis Mileiko Martin.
Harju Ülle pilt

Arvamiisi Kagu-Eesti eelarvamisfestivalilt2016-08-09T10:03:51+03:00

XXVIII Kaika suvõülikooli loengukava

RIIDI, 12.08.

12 buss Võro–Tsiistre. Buss lätt vällä Võro Katariina kerigu iist.
13 söögile ja üümajalõ kirjapandminõ Tsiistre küläkua man.
14.30 suvõülikooli vallategemine.
Mõttõtalossõ «Teemi Võromaa esihindäle (elämises)» tutvustus – Ruuta Ruttas-Küttim.

15.30–18 MIS TAH OLL’? Loengu küläkuan Tsiistri nuka ao- ja kodoluust:
• Vahtsõliina liinamäe tähendüsest aoluun – Tuulõ Kaja;
• Tsiistre kandi kotusõnimmist ja kotusõnimmi raamatust – Saarõ Evar;
• Kagu-Eesti teievõrgu kujonõmisõst – Raidi Tõnu;
• Tsiistre aoluu fotonäütüse vallategemine ja tutvustus – Ruusa Ago.

20 KULTUURIÕDAK linamuusõumin:
• 20–20.30 linamuusõumi lugu;
• 20.30–21.30 kontsõrt: trio Soon/Piho/Lepasson;
• 21.30 tandsuoppus – Lepassoni Kadri lõõdsaga.

PUULPÄIV, 13.08.

9–12 MIS TAH OM? Loengu ja arotusõ küläkuan võrokõisi täämbädsest pääväst:
• Siksälä tekstiil Tsiistre Linamuusõumist – Remmeli Kristina;
• Luudus Holtsi, Häniläse ja Kaplinski võrokiilsen luulõn – Allasõ Tiia;
• Võromaa kõomahla tegemisest ja müümisest – Niilo Karl;
• Kas ja kuis avitasõ Võromaa kiil ja kultuur rändäjide päält rahatiinjit – Mustmaa Ulvi.
• Savvusannakultuur ja võrokeeline laulupido täämbä ja hummõn –
arotasõ ja küsüsse Eichenbaumi Külli ja Laanõ Triinu.

12 sõit Nopri tallo.
12.30 Siksälä kalmist – Valgu Heiki.
14–19 huvisõit.

20 KULTUURIÕDAK tsäimaja ja küläkua man:
• 20–20.30 Tal’na Liiso;
• 20.30–21.30 rahvapilliansambli Oravapoisid;
• 21.30–22.30 Kalkuna Mari;
• 22.30 rahvapilliansambli Oravapoisid mäng viil ja tuli tetäs üles.

PÜHÄPÄIV, 14.08.

9–12 MIS SAA? loengu ja arotusõ küläkuan – kultuuriperändi tugi paikligulõ elolõ ja ettevõtlusõlõ:
• Maalõavitamisõ kogõmusõst 2012–2016 – Niilo Tiit;
• Karula nuuri maalõtulõgi kogõmusõst – Kama Kaido;
• Läti veerealadõ ettevõtlusõ ja elo edendämisest – Dzintars Raibekazs;
• Kuis Võromaad valitsusõlõ maaha müvvä? – Kuuba Rainer;
• kokkuvõtõ mõttõtalgist «Teemi Võromaa esihindäle (elämises)»
• kokkuvõtva arotus «Suidsusann ja sõbra – miä hoit inemiisi Võromaal?».

12 suvõülikooli lõpõtus.
13.30 buss tagasi Võrolõ.

Loengidõ aigu omma latsilõ eräle tegemise.

Kavva või tulla muutuisi. Suvõülikuuli tulõjil pallõldas tulla uma telgiga. Kinkal telki ei olõ, nuu peas üümaja võimalusõ erälde kokko lepmä Auksmanni Rauliga Tsiistre seltsist, tel 522 9691.

Suvõülikooli rektri om Tarro Henn. Ülikooli kõrraldas Tsiistre selts. Teedüs: www.tsiistre.ee.

XXVIII Kaika suvõülikooli loengukava2016-08-09T10:02:07+03:00

Lauluimändäs kasunu Celia

Roose Celia om valmis saanu plaadi vannu rahvalaulõga. Noid laul tä esi ja mõnikõrd tegevä hellü ka tõõsõ lauluimändä. Mõtli, et lää autuga sõitma ja panõ plaadi mängmä.

«Regijoon» om hää plaat. Vana rahvalaul miildüs mullõ ja tuu ei olõ määnegi uudis, et säänest asja täämbädsel pääväl tetäs. A Celia plaadi man om üts uudis küll: laulu omma laulõt niimuudu, et saa-i arrugi, kas laul vana rahvalaulik vai täämbädse ao laulja. Celia om sulanu laulu sisse tävveste loomuligult, muutunu laulu osas.

Kiviräha Andrus om raamatun «Mees, kes teadis ussisõnu» loonu üte põnõva tegeläse Meeme. Tuu Meeme om luudustõ, samblõ sisse niimuudu är sulanu, et saa ei arrugi, kas tego om samblõ vai Meemega. Celial om lauluga sama lugu: timägi sulas laulu sisse ja naidõ laulõ kullõminõ and tävveste vahtsõ ja esimuudu tundõ. Loomulik lauluhelü om sulatõt luudusõhellega kokku, saatõmuusiga om tõtõst õnnõ saatõs, lask laulul ilostõ häitsedä.

Põnnõv om ka Celia laulõ kiil. Ku hariligult om rahvalaulõ plaatõ pääl kiilt siist ja säält nukast, sis seo plaadi man võit üteldä, et lauldas õdaguvõru keelen. Taa om võimas kumardus Karula, Harglõ ja Urvastõ kandi vanalõ keelele ja lauluimändile.

Ku hussisõnnu-Meeme oll’ tegeligult tähtsä tegeläne, kiä valvsõ vana ilma koobasuud, sis sammamuudu või üteldä Celia kotsilõ: tä om tiinäütäjä vana laulu manu. Sild täämbädsest pääväst tuhandidõ aastidõ vannudsõ regilaulutraditsiooni manu. Seo plaat näütäs kimmäle, et Celia om tuus sillas kasunu. Ka plaadi matõrjaal tunnus ollõv kavva küdsänü. Om tunda, et om võetu aigu ja kõik väikumbagi asja häste läbi märgitü.

Autuga sõitõn või taa plaadi kullõmisõ man ka üts hädä tulla. Mul lõppi sõit inne otsa ku plaat. A et laulu olli põnõva, es saa ma kullõmist poolõlõ kah jättä ja kullõlsi saisva autu man lõpuni. Tõsõ inemise kaiva kül minnu nigu ulli, a miä tuust.

Nii et tasus pikemb sõit ette võtta vai kullõmisõs peris eräle aig löüdä. Kipõstõ ei saa midägi, rutul om ruga takan, nigu vanasõna ütles. Aigu om, võit hindäle kümme kõrda üteldä, inne ku kullõma nakkat. Ja tuu aig, miä naidõ laulõ kullõmisõ pääle kulus, om tävveste kvaliteetaig.

Rahmani Jan

CD Regijoon
Celia Roose
CD Regijoon
Laulõ eluinemiisile
2016

Lauluimändäs kasunu Celia2016-08-09T10:01:42+03:00

Olnust, olõvast ja tulõvast Tsiistre nukah

Soid ja järvi täüs maa

Umbes 11 000 aastat tagasi tulli edimädse inemise mandrijääst vabas saanu maiõ pääle Õdagumerest hummogu puul. Kõgõpäält tulti lõunõ puult, sis tulli soomõugrilasõ hummogu puult ja indo-euruuplasõ lõunõ puult ja näist sai õigõ pia õdagumeresuumlasõ ja baltlasõ. Paari tuhandõ aasta iist naati seod maad Liivimaas kutsma.

Vinne kroonikast Pihkva sõakäügi kotsilõ Otsela tsuudõ vasta aastil 1178–1180 saa aimu, et tuuaigsõn Adsele maakunnan elli päämidselt õdagumeresuumlaisist eestläse ja keskusõs oll’ Aluliin, minkalõ Aluksne nime anni baltlaisist latgali ildampa. Et oht Vinne vürstiriike puult jäi püsümä, ehit’ Saksa ordu Marienburgi (Aluksne) ja Tarto piiskop Neuhauseni (Vahtsõliina) piirikindlusõ. Umavahel naksi naa kindlusõ läbi käümä tuuaigsõt Riia–Pihkva kauba- ja sõatiid pite, miä läts’ ku kaar kindluisi-vaihõlidsõ soid ja järvi täüs maa viiri pite.

Tuu eikinkagimaa pääl omma arheoloogi löüdnü nii kuvvõ tuhandõ aasta vannuidsi tulõkivikiltõ ku perämädsest aastatuhandõst peri asulapaiga Mära ja Kisejärve lähkül, üte kivikalmõ, ehtit, potikiltõ, sõariistu, paadijäänüssit, kääpit ja hulga muid asjo. Sinnä elämä tulnu talopoigõ hõigunimmist ja kärinäga kruuksivõ kunnõ, sandi maa ja savitsidõ perviga uja kotsilõ üteldüst saiva nime Hürsi, Kärinä, Põnni, Sandi, Savioja ja Tsiistre külä ja lõpus kogo Tsiistre nukk.

Seoh nukah opas’ nii nuuri ku vanno pia kats aastagasata ka Tsiistre kuul. A teos es saa mõisaherrä tahtminõ Põnni külä kar’amõisas tetä, selle et üts külämiis oll’ nii tark, et mõistsõ herräle esieränis mülklikku suud näüdädä. Ku 19. aastasaal kattõ perisorjus, maarahvalõ anti perrenime ja luudi Vahtsõliina ja Misso mõisavald, ostõti Vahtsõliina valla nukas saanu Tsiistre kandih mõisalt 29 tallo vällä. Ja kuigi talonigõs trehvsi sis päält eestläisi ka lätläse ja seto, sutsõva eri arvosaamisõga inemise kipõstõ kokko leppü. Edimält saiva talo häste toimõ, a päält kolhoosõ ja sovhoosõ tagasi antu talo inämb mitte nii häste, selle et ümbretsõõri oll’ kõik joba muutunu.

Ku parhilladsõ Misso valla maiõ pääl elli 1919. aastal 2600 inimest, sis täämbädses om noist perrä jäänü õnnõ neläs jago, 645. Tsiistre nukah, koh aastal 1926 elli 337 inemist, om täämbädses inemiisi arv jäänü alla saa. Ja latsi om jäänü veidembäs, inemiisi keskmäne vannus om kasunu 30 päält 50 pääle. Keskmädselt eläs tah kandih tsipa üle kolmõ inemise ruutkilomiitre pääl. Tuu nummõr om muido keskmädselt Eesti valduh 11, kõgõh Eestih 30, maailmah 40 ja Aasiah 90 inemist ruutkilomiitre kotsilõ.

A tuujaos, et Tsiistre nukk periselt vällä es koolnu, om täämbädsel pääväl ka hulga är tettü. Ku as’a edesi läävä, võiva õigõ pia ka Vahtsõ-Meremaa inemisõ Nopri talomeieri kraami osta.

Parhilla pelätäs nii aadomisõta, tsivilisatsioonõ kokkopõrkamiisi ku muid õnnõtuisi. Et halvu asjo es tulnu, piäs egä inemine, külä, vald ja riik tiidmä, miä maailmah sünnüs, ja arvo saama, kuis esi hinnäst ülleh pitä. 2016. aasta põimukuuh Misso vallah Tsiistre nukah peetäv Kaika suvõülikuul võisiki meeleh pitä tuud, minkast olnust ja juhtunust om vällä tulnu täämbäne päiv, ja selgembäs vaiõlda seo, miä või mõota tulõvat aigo.

Niilo Lui
Niilo Lui,
Tsiistre nuka ao-
ja kultuuriluu hoitja

Olnust, olõvast ja tulõvast Tsiistre nukah2016-08-09T10:24:57+03:00

Andri-Peedo talo plaan kümme kõrda inämb kitsi võtta

Vallalidsõ talo pääväl võtt’ Misso vallan küläliisi vasta Andri-Peedo talo.

Andri-Peedo talo piirest jääs nii Läti- ku Vinnemaa piirini kolm-neli kilomiitret. «Rahvast tull’ oodõtust kõvastõ rohkõmb,» imehtäs pernaanõ Pajo Linda (30). «Mi mõtlimi, et olõmi tan eräle nukan ja kiäki niisama müüdä ei jalota. Vet Noprist saadõti ka vast meile.»

Kuuntüün Nopri taloga jõud Andri-Peedo kitsõpiim puutõhe üle Eesti. Mõlõmba talo tuutva kül piimä, a peris konkurendi nä olõ-i. «Kitsõpiim lehmäpiimä turult vällä ei lüü ja nä võtiva meid hää meelega kampa,» kõnõlõs Linda. «Sõs lätt näil ka vidämine odavambas. Niilo Tiidul om jäl huvi, et siin kandin ettevõtlust olõssi, ja taht meid avita.»

Linda opsõ maaülikoolin põllumajandusettevõttõ majandamist. «Inne olõ Tarto ülikoolin majandust opnu, tuu oll’ väega akadeemilinõ,» seletäs Linda. «A maaülikoolin oll’ kõik väega praktilinõ. Ku kodo tulli, sõs tahtsõ õkva kõkkõ pruuvi.» Maaülikooli lõputüü tekk’ Linda tüüringi kitsi süütmise kotsilõ ja sai hindes A – tuuga jäädi väega rahulõ.

Linda tõõnõpuul Rannamäe Kermo (28) om hummogust pääle paarikümne inemise kaupa tennü huunit pite näütämist jo pia kümme kõrda. Tä kõnõlõs umast tüüst nii eläväle ja häste, et aig kaos kipõstõ. Osa inemiisi om tassa är lännü ja vahtsõ jäl asõmõlõ tulnu.

Kitsõkasvatust Eestin väega pall’o ei olõ ja olõ-i tuud ka väega uuritu, piät esi mano opma. «Ega pall’o kitsõkasvataja es taha umma tarkust jaka kah, nii tull’gi raamatit uuri,» kõnõlõs Kermo. Tüüringi kitsi kotsilõ saiva nä Saksamaal tiidüst, ku säält edimädse kitsõ ja sika tõiva. Pia om vaia jäl vahtsit sikkõ tuvva, et tõugu paranda.

Viie aasta ümbre om 50 Tüüringi kitsõga joba majandõt ja ligembäl aol om plaan ehitä vahtsõnõ laut kõgõ manokäüvä aoperädse tehnikaga, et saasi kar’a 500päälidses kasvata. Projekt om jo valmis ja om luutust saia nii lainu ku tukõ. «Vahtsõn huunõn om kõik tarvilinõ paiga pääl olõman,» näütäs Kermo projekti. «Nii uma tapamaja ku juustukoda.» Parhilla tohtva nä müvvä õnnõ värskit piimä, a perä piimä lätt Nopri tallo, kon tetäs kitsõjuustu.

Kermo näütäs ka tehnikat, mis om ostõtu tuu jaos, et ku hainakuivaja valmis saa, sõs ei piä inämb sillo tegemä, a saa tetä väega hääd haina. «Muialpuul niidetäs hain üüse, sõs jääs kõgõ rohkõmb tarviliidsi ainit sisse,» seletäs Kermo. «Midä veidemb haina murrõtas, tuud parõmb hain saa. Ja midä parõmb hain, tuud parõmb piim ja juust.»

Kermo ja Linda sõnno perrä omgi Andri-Peedo talon päätähtsä piimä häädüs, mitte hulk. Piimä häädüse man om tähtsä ka puhtus ja kipõ maahajahutaminõ. Sõs ei olõ määnestki kõrvalmaiku. Tuud saiva kõik talo külälise ka esi tunda. Nii piimä ku juustu sai maitsa ja inämbüs tahtsõ õkva üten ka osta. Tuud hääd kraami saat osta nii Võrolt turu päält ja Võromaa toidukeskusõst ku Põlvast Toiduaidast.

«Mi tunnõmi, et taa om õkva tuu, midä mi tahami tetä,» ütles Linda. «Mi ei taha egä õdagu pido pääl kävvü. Mi ei tunnõ, et olõmi kuigi kinni.» Perren om poig Kert, kiä saa põimukuun katõaastadsõs, ja pia tulõ peret manogi.

Minevä puulpäävä Jänedä talopäivil valiti Linda ja Kermo aasta nuurtalonikõs.

Säinasti Ene

Andri-Peedo talo pernaanõ Pajo Linda ja peremiis Rannamäe Kermo kitsõkar’a man.
Andri-Peedo talo pernaanõ Pajo Linda ja peremiis Rannamäe Kermo kitsõkar’a man.
Säinasti Ene pilt.

Andri-Peedo talo plaan kümme kõrda inämb kitsi võtta2016-08-09T10:00:11+03:00

Tsiistre om küläliisi vastavõtmisõs valmis

Võrokõisi 28. Kaika suvõülikuul tulõ timahava Vahtsõliina kihlkunnan Misso vallan Tsiistren 12.–14. põimukuu pääväl. Kolmõl pääväl peetäs loengit, iloõdagit ja sõidõtas tsipa ümbre kah.Täämbädsel aol tiiämi Tsiistret innekõkkõ Nopri talomeierei perrä. A midä põnõvat Tsiistre külä pääl viil silmä nakkas?

Tsiistre selts

Ütentegemine on Tsiistre kandin iks häste vällä tulnu. Pia sada aastat tagasi luudi rahvaraamadukogo selts ja 90 aastat tagasi Tsiistre piimäütisüs. Ütisüse ehitedün vanan meierimajan om parhilla remondit küläkoda.

Kümme aastat tagasi tetti Tsiistre selts. «Kõgõpäält panti kokko põh’alik arõngukava,» kõnõlõs seldsi juhatusõ liigõ Auksmanni Raul (50). «Tsihis sai Tsiistre ku hää elopaiga edesiminek. Alostimi iks hällüplatsõ ja ujomiskotussidõga, a sõs tull’ joba äriplaan, mis vii ettevõtlust edesi.»

Täämbädses om tuu plaani perrä saanu kõrda küläkoda ja tsäimaja. Kotli küük pidä tsäimaia ja suvõl käü egä päiv üle poolõsaa inemise säält läbi. «Ku kaia, kon mi olõmi, sõs om tuu suur ime,» arvas Raul. «Mi ajami tan ehtsät regionaalpoliitikat.» Tsäimajan oll’ õkva Kariibi mere kultuurifestival, et olõ-i vaia Pärnu randa minnäki.

Küläkojan om võimalus tetä kõiksugumaidsi oppuisi, olõman om keraamigaahi. Kiä kavvõmbast tulõva, sõs saa tahtõ ka üümajalõ jäiä. Eski Jaapanist om keraamik tan käünü ja elänü. Võimalusõ omma luudu, aktiivsõ inemise esi tegevä joba edesi.
Timahava sai selts Piiriveere Liidrist tukõ, et küläkua mano vällä valgus panda. Sõs om maja ümbre ka pümmel aol parõmb liiku.

Linamuusõum

Tõist huuaigu saa suvildõ Tsiistre külän linamuusõummi sisse astu. Tuust niisama müüdä ei päse: suur L-kujolinõ rehehoonõ om õkva käänolidsõ tii kurvõ pääl. Ku pernaanõ Remmeli Kristina (48) talo 2007. aastal ostsõ, oll’ üts variants kehvän saisun ollõv hoonõ maaha lahku. «Egäl kotusõl om uma vaim,» kõnõlõs Kristina. «Tahtsõ tuvva huunõ vahtsõlõ elolõ ja kõnõlda taa kotusõ luku, et es kaonu kotusõmälu.»

Talo kandsõ Prastuli nimme ja oll’ tunnõt ku Tsiistre palvõmaja. Inne viimäst ilmasõta pidäsi Ilja Jakob tan põllutüü kõrval velitsidekogohusõ palvõtunnõ. Velitsidekogohusõ olli Eestin väega hariligu. Inämbüs Eesti heränemisaigsit kultuuritegeläisi olli tuuga köüdedü. Üts muusõumi nukakõnõ omgi pühendet talo aoluulõ, kuis tetti pille ja laulti, käüti siiä pühäpääväkuuli.

Rehehuunõ kõrdategemises tekk’ Kristina Piiriveere Liidri projekti ja neli aastat kullu ehitüstöie pääle. Vahepääl kaes tä esi ka noid vanno pilte, et är ei unõhtasi, mis tan inne oll’.

Lina mano jõudminõ tull’ esihindäst. Võromaa talodõn oll’ linna iks kasvatõt. Kristina vanaimä, kiä oll’ Kapõrast peri, oll’ väega hää kudaja. Nii kõrrald’ Kristina kudamisoppusõ Tsiistre küläkojan. Tetti perrä kõgõ vanõmbast Siksälä kalmõst leütüid vanaaigsit sõbadõ mustrit. Tuust uma nuka perändüse pruukmisõst kõnõlõs Kristina ka suvõülikoolin.

Kristina tekk’ katõ abilisõga läbi linatüü siimne külbmisest ketramisõni ja tuust sai film muusõumiküläliidsile näütämises. Abin olli tuudaigu Villändi kultuuriakadeemia peränditehnoloogia magistrant Pensa Margit ja Eesti kunstiakadeemia doktorant Leesmenti Miina. Pruugiti kõiki vanno tüüriistu. «Mul omma tan õnnõ säändse massina ja riista, midä om linatüü man periselt vaia. Sõs saami kõik esi läbi tetä,» seletäs Kristina. «Ma olõ-i tahtnu tetä säänest kotust, kon om pall’o vanno asjo. Säändsit kotussit om niigi küländ.»

Põhitüü om Kristinal tõlkminõ ja tuud saa tetä kavvõst. Palka om vaia tiini, huunõ tahtva kõik aig raha sissepandmist. «Muusõumipiletit ei olõ. Ku inemise esi andva, om häste. Ma võta kõik tulõja esi vasta, ka sõs, ku perän õnnõ aiteh üteldäs. A nii ei jõvva kavva.»

Üle Eesti om linamuusõum tunnõt ku soomõ-ugri filmifestivali FUFF kotus. Tuu kõrraldamisõ man avitas Kristinat Ungarist peri filmitegijä Csüllögi Edina. FUFF om sääne vähämbät sorti festival. «Suurt rahvamassi kokko aia olõ-i tsiht, muido kaos lumm är,» kõnõlõs Kristina. «Seo aasta oll’ külm ja halv ilm, a minevaasta mahtu 100 inemist iks är.»

Lõpõtusõs ütles pernaanõ: «Ku om huvvi, saa tulla ja kaia. Taa muusõum om mu sotsiaalnõ pannus.»

Säinasti Ene

Tsiistre tsäimaja om suvõl pikembält valla ja egä päiv käü säält läbi puulsada inemist.
Tsiistre tsäimaja om suvõl pikembält valla ja egä päiv käü säält läbi puulsada inemist.
Säinasti Ene pilt

Tiijuht: linamuusõumi pernaanõ Remmeli Kristina om hää meelega valmis muusõummi näütämä
Tiijuht: linamuusõumi pernaanõ Remmeli Kristina om hää meelega valmis muusõummi näütämä.
Säinasti Ene pilt

Tsiistre om küläliisi vastavõtmisõs valmis2016-08-09T10:00:41+03:00

Armastus edimädsest silmäpilgust

Kanni Liisa (sündünü Pettai) sündü 1856. aastal Võromaal Kanepi kihlkunnan. Liisa oll’ härksä lats: lugõmisõ opsõ tä selges tõisi sälä takan saistõn. Pääle esä surma jäi imä Anne kasvata viis last.

Ku Kanni Hans sai säitsme ja poolõ aastadsõs, võtt’ imä tä käekõrvalõ ja vei õkva sündünüt Liisat kaema. Imä küsse sõs Hansu käest, kas tä taht Liisat hindäle mõrsjas. Hans kai väikukõist ja vastas’ rõõmsahe: «Taadsamma ma taha, mitte kedägi tõist.» Tuu oll’ momment, ku Kanni Hans võtt’ igävädses süämehe uma tulõvadsõ naasõ, kiä sai tä suurõs armastusõs laulmisõ kõrvalõ.

Hansu ja Liisa pulma peeti 1878. aastal ja näile sündü katõsa last.

Hansust ja Liisast saiva Kanepi ja Võro (1883–1892) koorilaulu ja laulupitõ kombõ hoitja ja edesiviijä. Nä olli Võro Kandlõ seldsin, aviti paigapäälset laulu- ja tiatrielo herätä. Ilma näideldä es lää müüdä ütski pido ja näil oll’ tähtsä osa paigapäälse kultuurielo säädmisel. Kanepi ja Võro aig oll’gi näide elo parõmb ja tegüsämb aig.

Kanni Hans ütel’ inne kuulmist umalõ naasõlõ: «Ku kõik mu käest kaos ja är võetas, sõs kiäki ei saa mu käest är võtta tuud, et ma olli uma helüga herätämistulõ viskaja.»

Laulupido olli Kannõlõ suurõs pidos ja nä olli sääl oodõdu külälise. Hans käve ütsäl laulupidol (Hans kuuli 1932). Liisa käve viimäst kõrda X laulupidol 1933. aastal uma tütre Kanni Salme naisikooriga. Liisa kuuli 1936. aastal.

Ruusmaa Arthur,
Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja

 Eesti laulupido veterani Kanni Hans ja Liisa IX laulupido rongikäügin 1928. aastal.
Eesti laulupido veterani Kanni Hans ja Liisa IX laulupido rongikäügin 1928. aastal.
Vana-Võromaa kultuurikua muusõumi pilt.

Armastus edimädsest silmäpilgust2016-08-09T09:59:37+03:00
Go to Top