Ütspäiv vei elo mu jäl läbi sõitma Antsla liinast. Tiiremondi peräst oll’ Antsla mu jaos olnu puul aastakka nigu karantiinin. Ja tuu, midä ma no näi, pand’ peris imehtämä: Antsla liin oll’ nigu New York! Suurõ, lagja uulidsa, ringtii kesk liina. Kraavi poolõ vällä sõita olõs nigu laiutanu suur kiirtii, kõrval valgustõt kergliiklusrada.

Määnegi jutt om viil, et Antslalõ ehitedäs pilvelahkjat. Ku tuu jutt paika pidä, sis või kül üteldä, et suurliin mis suurliin.

Soovita kõigilõ Antsla liina kaema minnä. Ku üteldäs, et parhilla om moodun siseturism, sis Võromaa rahva jaos võinu Antsla olla üts siseturismi tsihtpaik. Hariligult saa Antsla liin hinnäst suurõmbalõ hulgalõ rahvalõ näüdädä Hauka laada aigu, a seo aasta jäeti tuu är. No om sis paras aig kaia muutuisi rahuligult, suurõmba rahvahulga siän tunglõmalda.

Om väega hää kaia, ku mõnõn paigan midägi parõmbas muutus. Täämbädsel aol om pall’odõl inemiisil tüütegemises vaia, et olnu kõrralik internet ja kõrraligu tii. Niimuudu om võimalik maal ellä ja ummi mõistmiisi vai toodangut välläpoolõ müvvä. Tuud asja kutsutas ekspordis ja sääne asi tuu paikkunda rahha sisse.

Antsla kant om tennü pikä sammu uma ekspordivõimõ parandamisõs. Ku õnnõ inemiisi jakkunu…


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit