Ma olõ asjast nii aru saanu, et egal Eestimaa elänikul om õigus elädä nii, nigu timä ja tä esivanõmba omma harinu vai kohanõnu. Jänes süü parembat ja pehmembät haina, piirikupatsi tälle ei loe. Repän süü põllu pääl hiiri, kah kupatsiist vällä tegemädä (vai siski, tsigari jätt tä kupatsi manu.)

Ma olõ harinu latsõst pääst kannu pidämä. Praegust om aig, kon hulk inemiisi om vahtsõst avastanu, et kannu om võimalik pitä piaaigu egal puul. Nii veitsiviisi, et asi üle pää es kasunu.

Liinainemiisist ma saa aru, näil õks mõtõ liigus tollõn suunan, kuis uma pää är toita. Aga huvi om heränenü ka mitund liiki mõtsaeläjiil. Mõnõ ei taha umas võtta, et mul om kah õigus umma harinut eluviisi harrasta. Karistada näid inne ei tohe, kui kuritüüga ei olõ vahelõ jäädü.

Ildaaigu oll’ mul mõttõvahetus varõssõga. Timäl oll’ huvi kanakasvatusõ vasta katõn suunan. Üts ja küländ avalik suund oll’ köüdet nisuterriga, midä ma maa pääle lakja pilsõ, et kanul tsinglõmist veidemb. Tulõ vällä, et varõs mõist kah noid maast üles korjada.

Tõnõ ja mitte nii avalik suund oll’ huvi kanapoigõ vasta. Tollõ kotsilõ pei ma varõssõlõ selgen võru keelen lühkü loengu (alla 10 min). Lõpun tei ma tälle ettepanõku, millest om võimatu är üteldä. Ma nimmassi är, et üts repän siski ütel’ är ja kutsi varõst tuud rebäst kaema. (Repän om pinkvaadiga puu küllen, nahk maan.)

Valitsus oll’ õkvalt tuu hummuk kuulutanu, et muuseumide välieksponaate võit nüüd joba ilma koroonahirmulda kaema minnä. Varõs raput’ tuu pääle pääd ja linnas’ minemä. Õkvalt üle mu eksponaadi.

Mul om kats-pluss-kats-säädüse asõmõl viie sekundi säädüs. Tuu käü nii: kui sul om kotun püss ja sa näet, et repän kraba su kannu, sis viie sekundi peräst piat käümä pauk. Ma olõ tuud tõisile kanapidäjiile kah seletänü, kiäki ei olõ viit sekundit kätte saanu. Mul hindäl läts’ kah perämidse rebäsega säidse sekundit.

Mis tetä, ei olõ inämb 60aastanõ.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit