27. põimukuu lehen om Laanõ Triinu kirutanu pikä luu võrukõsõ keelemüütest. Ega müüdiga olõs vaia tegeldä erälde, timä süväuurmisega, aga ma võta siinkotsil käsile mu arust kõgõ levinümbä: võru kiil sekäs latsil eesti keele selgessaamist.

Mu esä oll’ suurõmba ao umast elust eesti keele oppaja. Haritu inemine muiduki kah, aga kõnõl’ vällänpuul eesti keele tunni ainult võru kiilt. Näütemängu tä es tii ja purjun pääga oll’ päämiselt vaiki. Alati pruuvsõ ausas jäiä. Umbõs 40 aastat tagasi löüse ma ütest vanast kapikõsõst esä määndsegi kursusõtüü mustandi ja naksi tuud lugõma. Esä kinnit’ sääl, et timä oppajapraktikan (esä opsõ kaugõppõn) om löüdünü kinnitüst: kiä kõnõlõs parembalõ võru kiilt, tuu kõnõlõs eesti kiilt kah parembalõ. Tuu oll’ timä kümneaastadsõ oppajapraktika kimmäs tähelepanõk.

Tõnõ näüde: mu pinginaabri keskkoolist. Matemaatikan absoluutnõ tegijä (geeniusõs ei julgu kutsu). Kirjändit kiruta es mõista. Ma kirudi timä iist kodukirjändiid kats varjanti ja lasi täl valida, kummast käest.

Kui nüüd mõni latsõvanõmb kaibas, et tä võsukõnõ võru keele mõismise peräst hall’a ossa pääle es saa, sis ma küsü vasta: aga vast tä rehkendüse kotsi päält nührü oll’? Tuud pantas ammõtimehi man tsipa inämb pahas ku keelen vussõrdamist. Ja innegi om tähele pantu, et nuu kats loomuandi – keele- ja rehkendüseand – omma umavahel püürdvõrdõlisen köüdüssen.

Eestin om innembä ollu küll aig, kon keele (ja usutunnistusõ) perrä ammõtiid jagati – tuu oll’ tsaariaig, mia ammu müüdä ja ollu aig är unõta.

Kui kiäki taht vai viisis taad asja tiidüslikult uuri, piasi vällä kirutama suurõ hulga säändsiid inemiisi, kiä kohegi vällä omma jõudnu. Võtma säält vällä võrukõsõ ja uurma näide käest, kohes nimä olõs viil vällä jõudnu, ku võru kiilt es mõistnu. Kas Taali Olari ja Vähi Tiit ei olõ tuuperäst Eesti presidendi, et mõistva võru kiilt ja omma seo keele seen kasunu?

Ja viil: 20. aastasaa algusõn es saa kohtukirutajas sääne inemine, kiä võru kiilt es mõista. Tunnistajiide ütelüse panti kirjä näide uman keelen. Mu vanaesä oll’ kohtukirutaja.

Müütega varjatas tihtipääle umma puudulikku tiidmist vai asjast arusaamist.

Aga võrukõisi ei pututa ainult keelemüüdi. Siiämaani kõnõldas, ku mõnd asutust ähvärdedäs Võrumaalõ tuua, et meil ei olõ ajusiid (välläopnu inemiisi). Kui mõni olõs tuud juttu mullõ vai mu kuuldõn kõnõlnu, sis ma olõs ülnü: «Ankõ meile nuu aju tagasi, mia tii mii käest är olõti võtnu. Sis kaemi vahtsõst üle, kuis asi tegelikult om.» Tegelikult om tuu ajudõ-müüt Balti paruniide vällä mõtõld. Nimä kõnõli kõõ: eestläne om selle nii vaenõ, et tä om nii rummal ja nii laisk. Millegiperäst jõusõ küländ suur jagu Balti paruniist kah vaesõs jäiä, inne ku 1939. aastal siist är lätsivä.

Ei tiiä nüüd, kas pääliina ideoloogi omma lolli vai laisa, et ei suta esiki umma müüti luua, piat sakslaisi päält maha kirutama.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit