Külh om hää, et lehekuu oll’ tinavasta nii lämmi ja muiduki ka valgõ. Ja tuu tsirgulaul ja häitsemine…! Seel talvõl oll’ külmäga ka pall’u päivä nätä ja ega keväje varha kah ilmal hätä es olõ. Muidu olõski õks suurõ murõtamisõga peris ullis lännü.
Meil tahetas jäl egasugutsõid talguid petä, aga et riihepesmist ja esiki suurõmbat kardulivõtmist enämb ei olõ, tetäs talgu kõrran muid asju.
Tinavasta läts’ muudu depressioon vai maakeeli üldä ülearunõ murõtaminõ. Ütskõik, määndse seitungi vai aokirä valla tiit, kõnõldas muide asju kõrval õks depressioonist kah. Et ku pall’u tuud om ja kuis taast nüüd nii-ülda talgu kõrran valla saat. Kõkõ lihtsämb om muiduki inemine psühhiaatri manu saata ja tuu tege selges, kas om haigõ vai ei. Mea edesi saa, tuust om vähämb juttu ollu… Üte tohtritudõngi imä kõnõl’, et poig tekk’ tälle tuu deprekatesti. No oll’gi valmis! Ja mea no edesi tetä? Karga ojja vai otsi kapla…
Et murõtamisõs põhjust olõs, tuu iist kandva mõnõ aokirä kah õigõ tublistõ huult. Egän numbrin om vähämbält üts lehekülg, kon mõnõst hirmsast haigusõst kõnõldas, vai sis om kirja pant nimekiri, mis hädä võiva tuu vai tõsõ märgi järgi olla. No et säidse haigust, mis võiva olla, ku käe külmä omma… vai nõna süüdäs vai suur varvas ärä koolõs, tuu tähendäs krampi kisk… Mugu loe ja otsi häti. A ku sis vana inemise tuu jutu pääle viil rohkõmb tohtri manu läävä, sis jäl tuul hädä, et raiskas timä kallist aigu. Ja sis loet vai kuulõt, et inemine, kel omgi mõni hirmsa haigus, ei saa api, selle et rohu omma liiga kalli, haigõkassa ei massa…
Ja tuust, et ku vanas ja hõelas jäät, ei olõ sul konhgi olla ega kostki api saia, om kah ütest tüküst juttu. Parõmbas tuust heietämisest külh medägi ei lähä. Aga nigu ei tohe liiga pall’u intsitellä ja hääd miilt tunda, et hing viil sisen…
Ull’ külh nii mõtõlda, aga riigile omgi jo kasulik, ku mõni murhõlõ järgi and ja esi enne kehväs jäämist tõistõ ilma lätt, kulu jääse ärä. Sõda tulõ muiduki nigunii vai mõni muu õnnõtus, ostkõ henele poodist vett ja süüki tagavaras… Ei tiiä, kuis elektrit tagavaras saa võtta? Pall’u sis põra nuid om, kel om kotus, konh tuli paa ala tetä?
Üts esoteerikan harit provva kõnõl’ katsõst, mea tetti keedet riisiga. Ütele purgitävvele kõnõldi, ku illus ja hää tä om ja ku kaugõ värske sais, tõist hirmutõdi ja ülti, et lätt varsti haisama. Tuu viimäne läts’ki pall’u rutõmb halvas. Inemisega om niisama, et tä võit sõnaga ärä ka tappa, ku tä kõkkõ usus ja hennest mõjuta lask, nii et…
Aga murõta mõista mi kõik ilma oppamada kah ja küll lövvät, medä mõlguta.
Aiakraam om maha pant, a üles ei tulõ taa põuaga suurt medägi. Ja tõnõ asi: kõik häitsi kõrraga ja ruttu ärä, jäl hädä…
No kas mi taha viie rikkamba riigi asõmõl viie murõligumba hulka saia? Om tuu kah auasi, ku inemiisil eluisu puhta ärä häädüs?
Nõlvaku Kaie