Rõugõ om üts suvitajidõ lemmikpaik Võromaal. Ütes Rõugõ visiitkaardis või pitä õkva kesk alõvikku olõvat kunstikuuri, kon joba 11. suvvõ saa oppi, tetä ja osta käsitüüd, kaia näütüisi ja mõnikõrd ka kontsõrtõ kullõlda.

Kunstikuuri tegemiisi võtva iist Keväjä Annika ja Veski Lya. Näile käävä appi ka tõõsõ käsitüülise. Päämidselt löüdki kuurist käsitüüd ja muud paiklikku kraami.

«Väega häste lätt. Rahvas om rahul, mi olõmi rahul,» kitt Keväjä Annika. Kunstikuurin saa esi käsitüüd tetä, näütüisi kaia ja Võromaa käsitüüliisi tettüt osta.

«Meil om mitmõsugumaidsi võimaluisi. Tukõv om meil kangastelgiga tüü, tuu jaos om õkva eräle tarõ. Inemise, kes tahtva kudama tulla, lepvä kokko, Lya näütäs näile, kuis tetä, peräst inemine esi tulõ tege vaiba. Sis saa meil viil keraamikat tetä, Rumvolti Aivar käü kõrra nädälin tuud oppaman. Om ka muid oppuisi, tettü om maalikursuisi, paprõtüüd, viltmist. Om olnu ka kunsti- ja käsitüünäütüisi,» tutvustas Keväjä Annika kunstikuuri tegemiisi.

Kunstikuur om vallalõ suvitsõl aol, a perämädsil aastil om kuurin toimõndõdu ka talvõl ütel pääväl nädälin. Kuuri peetäs üllen käsitüümüügiga, möömän käävä käsitüülise esi. Timahava saa kunstikuurist osta 72 käsitüülise tüüd. Kuis nii hulga tegijit om kokko saadu? «Inemiisi võrk om teedä. Käsitüülisi om üle Võromaa, suurõmb jago tege käsitüüd muu tüü kõrvalt, omma väiku tegijä. Nii omgi meil pall’u esi asju ja ostja kitvä, et valik om suur,» seletäs Veski Lya, kiä käsitüümüügiga kammandas. Tä ütles mano, et kunstikuuri toova käsitüülise umma kraami ka tuuperäst, et ei piäs laatu pite käümä.

Timahava rohkõmb eestläisi

Kunstikuurin käü suvildõ hulga suvõrõugõlaisi, kel tan kandin maakodo. Om ka müüdäsõitjit, kiä niisama uudishimost kinni pidävä ja sisse kaesõ. Päämidselt käävä kunstikuuri toimõnduisi kaeman perre, om noid, kiä käävä egä aasta. «Nimä nägevä mi arõngut kah: algusõn lasksõ katus läbi, pangi olli all, no olõmi edesi lännü. Pall’u omma õnnõliku, ku siist är läävä, ja tuu omgi meile reklaam,» seletäs Keväjä Annika.

Edesiminekit kitt ka Veski Lya: «Meil ei olõ inämb kemmergut, nüüd om joba WC!» Kunstikuuri edesiminekis küstäs projekte kirotadõn tukõ. No om kunstikuurin joba ka sääne tarõ, kon saa aasta läbi toimõnda.

Seo aasta om küläliisi hulgan inämb eestläisi ku varramba. Teedäki, mille peräst. «A muidu om käünü rahvast Jaapanist Ameerikani vällä,» ütles Keväjä Annika. Suurõ ekskursioonibussi siski tihti kunstikuuri mano ei trehvä, nuu sõitva hariligult Ööbikuorgu.

A rannahuuaig om timahava kõvastõ käümä lännü ja rahvast Rõugõn liigus. Nii om ka kunstikuurin vahepääl kõvva saginat.

Ku muidu om suvildõ olnu kunstikuurin ka mõni kontsõrt, sis timahava noid ei plaanita. «Meil om väikene kontsõrdiruum, kon kullõja pidänü väega ütstõõsõ lähkün olõma. Ja kontsõrtõ kõrraldaja Bartosiki Tuuliki ei olõ kah viil Rootsist tulõma päsnü, vast seo kuu lõpus jõud Rõugõlõ,» seletäs Keväjä Annika.

A miä tuu om, miä pand naisi Rõugõ kunstikuuri man väsümädä toimõndama? «Tan tetäs asju hingega, helkävide silmiga, vallalidsõ meelega,» seletäs Keväjä Annika.

«Õhinaga,» ütles Veski Lya mano. «Ja mul viil õhhin otsan ei olõ!»

Rahmani Jan


Iistvidäjä Keväjä Annika ja Veski Lya Rõugõ kunstikuuri ussõ iin. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit