Mi riigin tükis mõnõ hõelas kiskva asjaga vahel nii olõma, et ku hädä viil suur ei olõ ja mõni ütsik juttu tege, et medägi peat muutma, sis ei tetä tuust hädäldämisest suurt vällägi. A ku asi hull, võedas tuu suurõ jutuga ja nigu talguisi kõrran üles, kõnõldas egäl puul nädälide viisi. Ja sis jääs õks enämbüisi sinnäpaika, kas vai tuu peräst, et ei mõistõta enämb medägi pääle nakada.
Ildaaigu oll’ jutus tuu, kas oppaja tohes vast nüüt nakada latsi füüsiliselt kiildmä. No õnnistekij, kost sis tuu nüüt tull’, ku ilmadu aig ei tohe jo enämb kurja sõnnagi koolin üldä!?
Ku Eesti vahtsõst vabas sai, sis läts’ ruttu muudu tüü mant vällämaal käümine. Õks põhjõndusõga, et kaedas, kuis vaban maailma eletäs ja tüüd tetäs. Sis kõnõl’ mullõ üts tutva oppaja, et üten Rootsi koolin ülti näile, et ärge ti külh uman riigin taad vabakasvatust tahtkõ. Et näil om taa asi peris käest lännü ja omgi latsi, kiä tegevä koolin, mea tahtva. Ku näid keelät vai, jummal hoitku, jõuga kinni peat, ku naa medägi ulli tegevä, tulõva vanõmba kuuli pahandama ja sis om asi summan.
Üldäs külh, et tark opis tõsõ veast… ja mõni tõnõ peat umast lollusõst opma, aga tuu tarkusõga ei olõ meil siin medägi pääle nakada. No om saanu latsõvanõmbis sääne põlv, kelle hulgast mõnõ tiidvä maru häste nii hendä ku ummi latsi õiguisi, a kohustuisi nigu ei olõki.
Ma esi ei elä külh põra Võrumaal ja looda, et vast om mu kodukandi noorõl rahval enämb tuud maainemise mõistust alalõ, a muijalt kuulõt külh vahel imeasju. Ku latsi lühküle ekskursioonilõ saadõtas, ei tullõv mõnõl imäl vai esäl sukugi miilde umalõ latsõlõ üldä, et tä hennest sõidu pääl mõistlikult ülhen peat pedämä. Päätähtis om koolimajan uuri, määntse oppaja üten lätvä, kas nuu timä latsõlõ miildüse ja kas bussijuht õks ilustõ sõit. Ja peris vähämbide latsi hulgan ollõv sääntsid, kiä kedägi ei kullõ ja kiä oppajalõ kah roppuisi ütläse!
Ku sääntsid üte kooli pääle vai kümme tükkü om, sis om õks väega rassõ tuud koolirahu muial hoita ku paprõ pääl.
Vast viil kümme aastaiga tagasi kõnõl’ üts muialt riigist siiä oppama tullu nuur inemine, et mis siin külh viga koolin tüütä, ku latsõ kullõsõ ja püsüse tunni aigu pingin. Et taal kodumaal külh nii ei olõ. Siit välismaalõ peris väikeiste kuuli lännü oppaja oll’ jälleki sääl pistü hädän, selle et nigu taa latsõl tunni aigu käüsest haard’, ku tuu tõisilõ pleijätsiid es anna, oll’ tütrigu imä järgmine päiv koolin ja hää, et viil politseid es kutsu.
Nüüt või mõnõn koolin jo ette tulla, et muialt siiä tullu oppaja pandva imhes, et mis teil külh siin sünnüs…
Ku asi nii käest om, kas sis ei olõ ilda tagasi pöördä ja targutama nakada, et oppaja või vast latsi õks keeldä?
Nõlvaku Kaie