Mõni aig tagasi ütel’ üts naistõrahvas, et tä taht mukka lähembält tutvas saia. Puht tüüaladse huvi peräst. Ma olõ kahjus (vai õnnõs?) kasunu sügäväl Vinne aol ja mul tull’ õkvalt miilde vinne tsastuska salm:
девки, поднимайте юбки,
будем познакомиться.
Pardonks, puhtalt mu viga, aga kasvatagõ kõvvõr puujalg sirgõs! Pääleki, kuis tuu Uljanovi poiss ütel’gi: «дело доброе и революцию не мешает.»
Niisis, Vinne aol oll’ sääne vandõnõvvuteooria naisi vasta (vai puult?), millest täämbädse päävä eesti nuur teedäki ei pruugi. Ja ei olõ vaiagi. Meil om vastava kotussõ pääl uma teooria: kui om nelläpäiv (Uma Lehe ilmumise päiv), sis tulõ õdakult naisilõ külä pääle minnä. Tuud võissi joba mii noorõ kah teedä, kuis tuu Lenini ütelüs oll’gi. Muide, tuu ütelüs om ilmselt takastjärgi Leninilõ suhvõ topitu, aga määnegi sükäv rahvalik tõtõ om sääl sisen. Mii keeli olõsi vast: «Lõpmada hää asi ja rahva iibele mõos häste.»
Vandõnõvvuteooria ei pruugi ilmtingimalda võlss olla ja sääl om mitu põhjust. Mõni või hindäle peoga otsaette lüüä ja üteldä: näet, kos om hää plaan, ma esi es tulõki tuu pääle! Ja nakkaski teooriat ellu viimä. Ja mõnikõrd viigi. Vahepääl om viil varjante, aga kõgõ lõpun om tuu, et teooria võigi õigõ olla.
Müüdälännü valimiste pääle mõtõldõn tulõ miilde mitmiid teooriaid teemal «kes kellega käü». Inämbjagu küll võlss, aga kost mi tiiämi, või-olla et suur jagu lüügi hindäle peoga otsaette…
Naid teooriaid võinu kutsu naisi piimäpukijuttõs, aga noorõ ei pruugi tuust kah aru saia.
Kui kõik seo jutt kokku võtta, sis võit üldä, et tegemist om teemaga, mia Uma Leht om ülekohtudsõlt kõrvalõ jätnü. Kui leht jääs iks ilmuma nelläpäävä, sis tulõ viga är paranda. Lugõjiid tulõ karjakaupa manu.
Pulga Jaan