Vällä om tulnu vahtsõnõ võrokeeline latsiraamat, miä oppas, kuis tõisi vasta hää olla, ja and mõttit, kuimuudu egäsugumadsõst träänist ilosit pilte ja kujokõisi kokko säädi. Raamadu «Tsillokõsõn majan» autor om Sillaste Kertu. Tä om kirotanu jutu eläjist ja tuu ka esi raamatus kujondanu. Vahtsõt latsiraamatut kingitäs ligembil aastil kõigilõ Vanal Võromaal sündüvile latsilõ.
Om saanu joba traditsioonis, et Võro instituut kink noilõ latsilõ, kiä Vanal Võromaal sünnüse, võrokeelidse plaadi vai raamadu. Tulõval paaril aastagal om sääne kinkeraamat «Tsillokõsõn majan», miä kõnõlõs, kuis är leppi sis, ku om hulga rahvast kuun ja tülü om kerge tegünemä.
Raamat om peri latsikirändüse keskusõ ja kirästüse Päike ja Pilv konkursilt «Põlvepikku raamat». Tuul konkursil sai käsikiri tõõsõ kotussõ ja Võro instituut otsust’, et seo om õkva sääne lugu, miä tulnu ka võro kiilde ümbre panda ja võro keelen vällä anda. «Autor Kertu Sillaste oll’ tuu pääle umbõlõ rõõmsa, tä om võro keelest häste vaimustusõn,» seletäs ümbrepandja Fastrõ Mariko.
A midä taast vahtsõst raamatust lukõ saa? «Seo om lugu eläjist, kiä elli tsillokõsõn majan. Tuust, kuis nä ütel pääväl hindä vahel tüllü lätsi ja är lepe. Ka pildi omma esierälise tuu poolõst, et omma tettü egäsugumadsõst träänist, midä kotun suhvlin ja mänguasjakasten ja egäl puul muial iks videles,» kõnõlõs Fastrõ Mariko.
5. lehekuul näüdätäs raamatut Põlvan Pihlapuu latsiaian ja Jakobi koolin ja Väimelä latsiaian. Sääl loetas raamatut ette ja autor Sillaste Kertu võtt üten egäsugumast kraami, minkast üten latsiga meisterdedäs ja kujokõisi kokko säetäs.
Raamat om mõtõldu kinkmises ja tuu tähendäs, et võrokeelist raamatut ei müvvä. A huvilidsõ saava osta raamadu eesti keelen. Võro keelen saa juttu kullõlda helüait.ee lehe päält. «Väega huvitav oll’ lukõ, sisse sai hulga häid võrokeelitsit ütelüisi. Ja tan om ka hulga egäsugust emotsiooni, midä sai sisse panda,» seletäs ümbrepandja Fastrõ Mariko, kiä om üteliidsi jutu Helüaita sisselugõja.
Rahmani Jan
Kiränik ja kunstnik Sillaste Kertu uma raamatuga «Tsillokõsõn majan». Pilt Sillaste Kertu eräkogost