Seost sügüsest om Vahtsõliinan valla lännü väikeisi latsi mängotsõõr. Kõrd nädälin saias kokko ja tetäs latsiga üten päämidselt vanaaoliidsi laulumängõ ja hüpitämist.

Mängotsõõri vidäjä Külvi Marit om peri Rõngu kandist, a parhilla eläs Vahtsõliina kandin. Tä seletäs, et mängotsõõr om mõtõld latsilõ vannusõn kümme kuud kooni kolm aastakka. Marit om opnu käsitüüd, a regilaul om tälle kõgõ miildünü.

Latsiga tetäs säändsit laulõ ja mängõ, kon nii latsõ ku vanõmba saava üten tetä. «Vähämbile latsilõ miildüs rütm ja hüpitämine,» seletäs Külvi Marit. «Suurõmba saava jäl laulõ perrä sõnno ja liikmist oppi ja liikmisõ perrä ka sõnno miilde jättä.»

Päämidselt pruuv tsõõri vidäjä mängmise mano löüdä umakandi umakeelitsit laulõ. Noid kaes tä regilaulu teedüssekogost, kost saa märksõna perrä otsi. «Tahas tetä egä nätäl veidükese tõistmuudu, et latsil olõs huvitav. Sis om hindäl kah huvitav.»

Kokko käüdäs neläpäivilde Vahtsõliina rahvamajja. Parhilla käü mängotsõõrin ummi latsiga kolm immä. A huviliidsi oodõtas viil mano. Ligembät teedüst saa Mol’ovihust leheküle «Vahtsõliina latsi mängotsõõr» päält.

Rahmani Jan


Vahtsõliina latsi mängotsõõri mineväneläpääväne kokkosaaminõ. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit