Egäsugumaidsi pidupäävä tähüstämise kombit om olõman. Vabariigi aastapäävä mano käü kimmähe tuu, et lipu tõmmatas üles. Telekast kandas üle lipu ülestõmbamist Pikä Hermanni torni, sis kandas viil üle sõaväe paraati ja õdagu muidogi presidendi vastavõttu. Niimuudu om vabariigi aastapäävä pidämine muutunu küländ suurõn jaon telekakaemisõs.

Ei olõ sis ime, et osal rahval saa telekast viländ, tahetas vällä minnä. Väega hulga tetäs aastapäävä aigu matku, kohe iks tulõ hulk rahvast. Timahava peivä osa rahvast tähtsäs ka mõnõn pühäpaigan käümist. Sinnä minti, lipu käen. Ja osa inemiisi pidä seol pääväl jo aastit tõrvikuga rongikäüki. Päält tuu pidä osa perrit, nuu, kelle latsõ koolin käävä, koolivaheaigu. Tuul puhul om kombõs kohegi kavvõmbalõ reisi.

Nii omgi taa vabariigi aastapäävä tähüstämine esi inemiisi jaos esimuudu. Mullõ miildüse kõgõ inämb nuu matka, kohe tulõ kokko hulk rahvast, et umma kodopaika parõmbalõ tundma oppi. Timahava ma kül koolivaheao plaanõ peräst matkama es jõvva, a edespite iks proovi.

Luudus, mõts ja põski vereväs värmjä tuulõkõnõ omma nuu, miä tegevä õigõ aastapäävätundõ. Vähembält mu jaos.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit