Tulli poodist ja näe: ütesendiline maan. Oll’ tõnõ sääl ollu ilmselt pikembät aigu, kaunis kulunu ja kriimuline, nigu saapide alt läbi käünü. Tahi müüdä minnä, aga sis tull’ äkki miilde vanarahva ütelüs: vanast sai rubla iist sada saia, nüüd om kopik tükk. Nali küll, aga mul pand’ mõttõ liikma. Siliti umma valutavat sälgä ja võti tuu imekopka üles.

Kõgõpäält läts’ mõtõ tuu ao pääle, kon lehe vaidli, kas leevä hind tules nõsta üte Eesti kroonini pätsist, kui rüä kilo om 70 senti ja tuust saat vähämbält kats pätsi leibä. Kõik olli tuu puult, et ei tohe, ei olõ loogiline. Sis sai varsti selges, et ei olõ küll loogiline, aga nõsõs. Sis minti üle eurolõ ja põrõlt om leeväl pia sama hind nigu krooniaol, ainult et üten euron ollõv 17 krooni.

Aga mõtõ läts’ viilgi tagasi. Ülikooli aigu tull’ üüse kell kolm mi tarrõ üts kursaveli ja ütel’, et naelsterling ollõv devalveeritü, et ütelgu mi Ennulõ edesi, muidu tuu lätt hummugu pirukabaarin masmisega sassi. Kursaveli oll’ ilmselgelt tsipa tsipsanu, kuigi tuud juhtu timäga harva. Timä nall’a olliki säändse esimuudu.

Jah, tuu pirukabaar… Sääl oll’ sõõriku hind neli kopkast, aga mõnikõrd millegiperäst kolm kopkast. Stipendium oll’ 35 rubla, nii et tuust saanu läbisegi arvõstõn 1000 sõõrikut, egä päiv 33 tükkü. Süü esi vai piä tsika. Jah, piimäklaas mass kah katõssa kopkast. Narvamäe sööklan oll’ katsa kopka iist saia väega hää leevävatt koorõga. Neerukastõ massõ sääl 18 kopkast, aga ei inne ega perän tuud tudengiaigu ei olõ ma nii hääd neerukastõt saanu.

Sis tull’ viil miilde, et põhikoolin kävven kaodi ma ütskõrd 10 rubla ärä. Murõ oll’ suur, et kuimuudu pere nüüd toimõ tulõ. Varsti juhtu nii, et esä kaot’ terve kuupalga är, 700 rubla. Es juhtu midägi, lehm and’ nii pall’u piimä, et ellimi järgmise palgani. Lehmäle anti odavat leibä päts päävän (8 kopkast päts). Esi süüdi 12-kopkalist ja kiä hirmsalõ priisas’, tuu sei 16-kopkalist.

Vot, milleni või mõttõ viiä üts maha poetõt ja mutta sõkut eurosent.

Aga üts saiakõnõ või tõnõkõrd, ku kõtt tühi, väega abis olla.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit