Vinne aigu olli pall’odõh liinaveere majapidämiisih eläjä. Kadonu ämm pidi kah Suu pääl lehmä. Sanepitjaam andsõ paprõ. Tollõ jaos pidi eläjäpidäjä viimä uma kusõ proovis. Üts eidekene saiõ as’ast võlssi arvu ja veie sinnä terve kilupangitävve lehmä kust.

Lehmäpidämine tasso är – oll’ toes kõhnalõ rahakotilõ.

Ämm ostsõ noorõ piimäle tulnu lehmä Ruusmäelt. Tõiõ tä jalaga säält kodo Võrolõ. Saiõ hindäle hää lehmä. Talvõhaina tegemisega oll’ õnnõ hädä – ümbretsõõri oll’ pall’o lehmäpidäjit. Kuigi koobitsõdi hain siski kokko. Üte hainamaa iist massõ ämm piimäga.

Lehmäsitt oll’ väärt põlluramm.

Järgmäne talv tull’ lehm piimäle ja sündü illos pullvasik. Tedä söödeti häste noorõmba puja pulmõs. Vällä hainamaa pääle süümä tedä es viiä. Tälle niideti ette ja nuumati leeväga. Niimuudu peeti häräkene ületalvõ. Elo oll’ täl hää – mugu süü ja maka. Suvõs nuumati tä ilosas.

Üts naabri kaiõ häräkese üle ja tõiõ uma lehmä «kosja». Lasti sis «nuurpaar» kokko. A ämmä häräkene es küünü mano: kasvust tull’ puudu. Sis äiäpapa andsõ hüvä nõu ja otsiti sääne kotus, koh lehm oll’ perve all, pull perve pääl. Nüüt kõik klapsõ. Viimäne toukaminõ oll’ nii tukõv, et ämmä häräkene sattõ sällüle, jalakõsõ tillile – a asi saiõ aetus. Saimi kõtutävve naarda. Nii pall’o sis seksist.

Jõudsõ kätte tuu saatuslik päiv, ku tull’ pullikõnõ är viiä. Tälle panti kardokakott päähä ja naati lõigapiten iistpuult vinnama ja takastpuult toukama. Pullikõnõ muugsõ väega halõhõlõ. Lehm hainamaa päält müügse vasta. Hindäl kah nakas’ hallõ, ämm pühkse silmi.

Pullikõnõ es astu sammu kah – aiõ jala vasta ja mi vidimi tedä pia paarsada meetrit Kreutzwaldi uulitsani. Vinne naasõ Suvorovist lätsivä tehassõdõ tüüle ja naksiva meid sõimama, et mis mi piinami eläjät, pullil jala veridse.
Meid pästse kehväst olokõrrast ETKVLi hobõsõmiis Nuurkikas, kiä, nigu tellitü, sõitsõ müüdä, pidäsi kinni ja paksõ umma api. Tä juhtsõ hobõsõ vankriga kraavi. Mi tõmbsimi pullikõsõ küllüle vankri pääle ja köitsemi kinni. Edesi läts’ sõit jukõruisilda.

Naasõvele pulma peeti kah ilosalõ är.

Oleski Villem


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit