Om meeleh väega häste päiv 5. märts 1953. Käve sis Haan’kasõ koolih tõsõh klassih.

Mi «kallis esäkene» Stalin oll’ koolnu. Kõiki klassõ latsõ aeti saali kokko ja meile anti suurõst murrõst teedä.

Vinne keele oppaja iksõ terve kooli iih. Ma ja viil üts latskõnõ naarimi oppaja ikmist. Meid jäteti tuu iist katõs tunnis saalinukka saisma. Kiäki es halõsta mi pääle, et ollimi väiko ja ullikõsõ. Kodotii oll’ neli kilomeetrit pikk. Talv oll’ suurõ lumõga. Õgal aastal tulõ 5. urbõkuul tuu asi jälki miilde.

Elo om edesi lännü, inemise targõmbas saanu, riigikõrra muutunu. Looda väega, et mu latsõlatsõ säänest aigu ei piä üle elämä.

T. E.

Kirotaja nimi toimõndusõl teedä.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit