Mu ammunõ tutva Peterburi külle alt kõnõl’ umast elust mullõ üte ilusa loo. Miis esi oll’ pinne treener, aga pidäsi ka tõisi luumõ. Laudan oll’ täl kats ränkä pulli, kel varsti lihuniku manu asja. Sinnäni asi es jõvva: ütspäiv olli varga kohal ja kui peremiis jaolõ sai, oll’ veri vällä lastu. Miis jõusõ vaivalt naha maha tõmmada, ku pidi äriasjun är minemä. Täl läts’ küländ kaua aigu ja kui tagasi jõusõ, olli pulli poginal vaklu täüs.

Miis ai tikutopsi vaklu täüs ja vei tutvalõ kalamehele. Kas kiäki tiid, pall’u om Tartun kalamehi? Tuu nummõr tulõsi korrutada saaga, sis viil «veneläse koefitsiendiga» (küländ võimas asi) ja võiolla viil «blokaadi koefitsiendiga». Küländ soliidne nummõr tulõ, tollõ numbri nimi om Turg. Miis ai kokku suurõ uniku tikutopse ja varsti oll’ katõ pulli raha koon. Vaklu aga muudkui vingõrd ja pulli tasusiva kuhjaga är.
Nii. Pulle peremiis jäi kõvastõ plussi. Kalamehe kah es kurda, unik kallu ja hää tunnõ süämen jäie hulgas aos miilde. Ütsiku kala jäie kah plussi, näil õnnistu vagõl konksu küllest är varasta.

Peris varga es saa midägi. Kas kiäki sai viil midägi? Mu arust om tollõ loo (tõtõstõ sündünü) kõgõ võimsamp pluss tuu tiidmine, et kõgõlõ kaemalda om maailman siski olõman määnegi õiglus, miä aig-aolt võidulõ päses.

Midä om meil tuu tiidmisega pääle nakada? Suurt mitte midägi, ainult õdakult võinu tuud miilde tulõtada, kui päivä om viltu vedänü ja uni ei taha tulla. Ma olõ kimmäs, et uni tulõ parembalõ ja järgmine päiv võit mõnõgi viltulännü asja õigõs aia. Tenu vaklulõ.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit