13. urbõkuu pääväl (vana kallendri perrä 1.03) saa 215 aastakka, ku nakas’ ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht, midä anni vällä Kanepi opõtaja Johann Philipp von Roth, Põlva opõtaja Gustav Adolph Oldekop ja kooliringkunna inspektri Võro liinast Carl August von Roth, Kanepi Rothi veli. Lehte ilmu kokku vähämbält 39 nummõrd. Sama aastaga lõpul kästi leht mõisnigõ kaibamisõ pääle kinni panda ja ilmunu numbrõ esiki rahva käest tagasi kor’ada ja är häötä.

Tarto Maarahva Nädälileht oll’ edimäne peris uudissidõga aoleht maakeelen. Sakõstõ nimetedäs tuud edimädses eestikeelidses aolehes, a tegelikult oll’ tegemist iks tartu keelega, miä oll’ tuudaigu Tartu- ja Võromaal küländ häste vällä arõnu kiräkiil, a minkast olõ-i joht eesti kiil edesi arõnu.
Tartu kiräkiil es vasta ütegi Lõuna-Tartumaa ega Võromaa kihlkunna periselt kõnõldulõ keelele, sinnä oll’ joba 17. aastasaal veidükese põh’aeesti keelevormõ sisse poogit, nt tahhap ja pajatap mitte «taht» ja «pajatas». Sõski om seo aoleht olnu väega laabsan rahvaligun keelen. Näütüses kirotõdas juhtkirän rumalidõ inemisi arvamisõst: «.. meije olleme wannas saanu, nink es tija sest middake… /—/ …egga minna kerkessandas nink kolmeistris ei saa, ei ka minno poig, nink mes muido nisuggune rummalusse vabbandaminne om.» Kiil om iks taasama, miä seoilmaaignõ võro kiil, õnnõ vanan kiräviien.

Tarto Maarahva Nädälileht avald’ tõlgituid uudissit saksakeelidsest Tartu lehest Dörptsche Zeitung. Olukõrd, et saks ja tartu-võro maamiis saava ütsi ja sammu uudissit lukõ, oll’ innekuulmada. Kuigi mõistlik mõtõ, aigi tuu asi saksa herrä vihatsõs. Säändsele tasõmõlõ uudissõ sisu poolõst es jõvva viil ka järgmädse maarahvalõ lehe tegijä O. W. Masing 1821 aastagal ja J. V. Jannsen 1857 aastagal.

Paiguldõ om läbi uudissidõ keele iks Oldekopi põlva kiilt kuulda: «Minnewal näddal om, Haselawwa kaot Tartohe minnen, üts kangur ärratappetu.»
Arvada läts’ rahva hulka ja sai rahvajutus sääne kõmulinõ uudis: «Üttest paikast saksamaalt kirjotetas: «Sel 28sal Jürri-kuu päiwal tulli mäkke ülle suur pikne, nink lask henda ütte orgu mahha, pand ussinaste ütte kiwwi kodda (veskit) pallama, tap koan möllri sullast ärra nink ütte hobbost nink ütte poisikest, ke koa een olliwa. Ütte pole tunniga olli se kiwwi kodda tuhhas ärrapallanu; perrast tömmati se möllri sullane purro alt wälja, ja temma olli ni kui ärra kütsanu, nink ni suur kui üts katteaastalinne lats.»»

Saarõ Evar

Loe seod lehte: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:280680/252182/page/1.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit