Riigipää sattõ saina päält põrmandulõ
5. keväjäkuul 1953 kuuli Moskvan tuukõrdsõ suurõ kodomaa riigipää Stalin. Tuud ikulörinät, mis sis vallalõ läts’! Leht kirot’: lein laotus üle suure kodumaa. Tollõga oll’ nigu oll’…
Seo lugu juhtu üten väikun Läänemaa algkoolin. Vanaherr, kes esi oll’ säälsaman väikuna koolitunnin, ütel’, et oll’ kevväi ja suur juht oll’ ildaaigu är lännü. Timä pilt oll’ saina pääl. Äkki käve kõva pauk, klaasiklirrin ja Stalini näopilt oll’ põrmandu pääl kakõnuna keset pildiraami risusit ja klaasikiltõ. Nüür, mis pilti pistü pidi, olt’ putõs lännü.
Latsõ olli väega är hiitünü. Oppaja lassõ vanõmbil poissõl kõik tuu värgi kokko kor’ada ja kojamehe kamorkadõ viiä. Viil lubasi tä liinast vahtsõ pildi asõmõlõ tuvva.
A kevväi läts’ edesi ja latsõ saiva suvõs koolist vallalõ, sügüse inämb pildi perrä tarvidust es olõki. Ku kavva Stalin kamorkan üten luudõ ja lapjidõ ni muu kojamehe kraamiga pidi olõma, tuust om aolugu vakka.
Külä pääl arotõdi, midä sääne asi tähendäs. Targõmba inemise arvssiva üten sõpruga, et oll’gi perämine aig vanamehel minemä kobida.